1-12-6226/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-12-6226

1(8)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-6226 (11240106433) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kriminaalasi M.K süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Erte Süüdistatav

M.K, isikukood xxx, Vene

Föderatsiooni kodanik, keskharidus, emakeel - vene keel, töökoht enne vahistamist: xxx karistatud:

1. Kohtla- 30.06.1981 Järve Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotusega 3 aastat;

2. Kohtlave Rajooni Rahvakohtu poolt KrK 14.09.1987 Jär § 182´1 lg 2 alusel vabadusekaotusega 3 aastat;

3. Kohtla- 18.09.1987 Järve Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 189´2 lg 1 vabadusekaotusega 1 aasta;

4. Ida- 12.09.1994 Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud;

5. Ida- 09.11.2001 Viru Maakohtu poolt KrK § 100, § 204 lg

3 järgi KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega 6 aastat, lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks;

6. Kohtla- 02.05.2002 Järve Linnakohtu poolt KrK § 204 lg

3 järgi KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotusega 6 aastat, lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks;

7.

19.10.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 16020 krooni (1023,86 eurot), lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks;

8.

05.12.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud 20 päeva katseajaga 2 aastat, lisakaristusena mõisteti

1-12-6226

2(8) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aasta 6 kuuks;

9.

26.02.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 järgi KarS § 63 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud 20 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 890 tundi tähtajaga 3 aastat, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks. Viibis kahtlustatavana vahi all 15.03.2012 kuni 16.03.2012, s.o 2 päeva. Vahistatud alates 21.04.2012 (k 4 tl 32). Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 312, 313, 315 kohus o t s u s t a s:

M.K süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Mõista karistuseks 2(kaks) aastat 3(kolm) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada M.K-le mõistetud karistust ühe -

kolmandiku ehk 9(üheksa) kuu võrra. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 6(kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2012- 16.03.2012, s.o 2 päeva. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 5(viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.04.2012 ehk kinnipidamise kuupäevast.

Tõkend – vahistamine jätta M.K suhtes muutmata.

KarS § 50 lg 1 alusel mõista M.K-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3(kolmeks) aastaks.

– kohtuotsuse jõustumise Lisakaristuse kandmise algus kuupäevast.

KarS §

1 kohaselt laieneb mõistetud lisakaristuse tähtaeg põhikaristuse kogu

55 lg kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida M.K-lt tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxx xxx). Maanteeamet on Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku Eeva Levina

24.04.2012 vara nimele arestimise määruse alusel liiklusregistris M.K registreeritud sõidukile seadnud käsutamise keelumärke 25.04.2012. Sõiduki asukoht ei xxx ole kriminaaltoimiku materjalide alusel tuvastatav.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt M.K-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 115,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 96 eurot, käibemaks 19,20 eurot).

Välja mõista M.K riigituludesse menetluskulud:

200 (kakssada) eurot sundraha.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu 200 eurot tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tasuda 20 (kakskümmend) eurot kuni summa täieliku tasumiseni.

1-12-6226

3(8)

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb

teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud:

235 eurot sundraha, 268,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 115,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest,

28 eurot ekspertiisi tegemise eest, 1,35 eurot toimiku paljundamise eest -

jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.09.2012 Kohtuotsuse terviktekst o

n kohtu kantseleis kättesaadav alates 10.10.2012

Kohtuotsus jõustub

15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk 26.10.2012 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUS

M.K on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema paiku juhtis xxx xxx l sõiduautot xxx ja kellel tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt uuringuaktiga nr 2911T ekspertiisi käigus kindlaks ühes grammis veres 3,21+/ 0,06 milligrammi, seega lõpliku - tulemina 3,15 milligrammi alkoholi sisaldus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

Peale selle M.K xxx xxx ja kellel tehti Eesti xxx juures mootorsõidukit

Kohtuekspertiisi Instituudi poolt uuringuaktiga nr 196T ekspertiisi käigus kindlaks ühes grammis veres 3,37+/-0,06 milligrammi, seega lõpliku tulemina 3,31 milligrammi alkoholi sisaldus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

Peale selle M.K xxx xxx ja kellel tuvastati xxx, maja juures mootorsõidukit

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARBK-0026 alkoholi sisaldus 1,21 mg/l +/- 0,12 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

Peale selle M.K -xxx ja kellel tuvastati alkomeetriga Lion Intoxylizer 8000, xxx

seerianumber 80-005392 alkoholi sisaldus 1,01 mg/l +/- 0,10 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 0,91 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse §

69 lg 4 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

1-12-6226

4(8) Oma tegudega pani M.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TUVASTATUD ASJAOLUD

JA KOHTU JÄRELDUSED

KarS § 424 sätestab kriminaalvastutuse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Liiklusseaduse (LS) ei tohi -st 1 § 69 lg 1 kohaselt juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p tulenevalt a juht, kui tema lkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki ühes grammis veres

on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligra

mmi ühe liitri kohta või rohkem.

Kohus leiab, et asjas kogutud ja kohtumenetluses uuritud tõenditega on tuvastatud, et

05.12.2011, 18.01.2012, 15.03.2012 ja 21.04.2012 juhtis M.K mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Nimetatud kuritegude toimepanemine Y.Zatonski poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega (k 1 tl 15-18, k 2 tl 10-11, k 3 tl 15-18, k 4 tl 23-24; 60, 60p ),

milles ta kinnitab, et enne rooli istumist tarvitas alkoholi, aga ka politseiametnike xxx Vl Txxxi (k 1, tl 4), Sxxx Sxxx (k 2, tl 6-7, 8-9), xxx Bxxxi (k 3, tl 1-3) ja Mxxxs Mxxxu (k 4, Ro

tl 1- , kes patrullteenistuses teostamise 4) ütlustega liiklusjärelevalve käigus pidasid

Y.Zatonskit kinni ja seoses tekkinud kahtlustega toimetasid teda ekspertiisile alkoholijoove tuvastamiseks mine . Nimetatud tunnistajate ütlustega on tõendatud mootorsõiduki juhti

Y.Zatonski poolt. Auto juhtimise hetkel Y.Zatonski alkoholijoobes olek on tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjade (k 1, tl 8), (k 2, tl 3) ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide (k 3, tl 4p, 5), (k 4, tl 5p, 6) usel, mis al kinnitavad, et mootorsõiduki juhtimisel oli Y.Zatonski alkoholijoobes, mis ületab LS § 69 lg 4 p-

s 1 sätestatud alammäära.

Kohtuistungil süüdistatav ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav väljendas kahetsust toimepandust.

Kohus leiab seega

tuvastatuks järgmised faktilised asjaolud.

xxxx-xxx ja kellel tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt uuringuaktiga nr 2911T ekspertiisi käigus kindlaks ühes grammis veres 3,21+/ 0,06 milligrammi, seega lõpliku - tulemina 3,15 milligrammi alkoholi sisaldus. xxx 18 maja j xxx ja kellel tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt uures mootorsõidukit

uuringuaktiga nr 196T ekspertiisi käigus kindlaks ühes grammis veres 3,37+/-0,06 milligrammi, seega lõpliku tulemina 3,31 milligrammi alkoholi sisaldus.

xxx xxx maja juures mootorsõidukit ja kellel tuvastati alkomeetriga Dräger Alcotest 7110

EST seerianumber ARBK-0026 alkoholi sisaldus 1,21 mg/l +/- 0,12 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus.

-xxxxxx ja kellel tuvastati alkomeetriga Lion Intoxylizer 8000, seerianumber 80-005392 l

alkoholi sisaldus 1,01 mg/l +/- 0,10 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 0,91 mg/l kohta väljahingatavas õhus.

Süüteokoosseis

Kohus leiab, et M.K teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi ning vastavad nimetatud süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et M.K d kuriteod toime otsese pani KarS § järgi kvalifitseeritava

tahtlusega kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et . KarS § 16 lg 3

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda Kõikides

. episoodides enne auto rooli istumist tarvitas alkoholi ning olles teadlik, et alkohol süüdistatav

1-12-6226

5(8)

põhjustab joovet ja alkoholijoobes autot juhtida ei tohi, asus juhtima autot olles joobeseisundis , et teostab kuriteokooseisule vastava asjaolu ja . Järelikult teadis M.K vähemalt möönis seda.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.

KARISTUSE MÕISTMINE

Põhikaristus

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 57 lg 1 p 3 ja § 57 lg 2 alusel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamliku kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.

Tegude tehiolud

M.K süü raskuse hindamisel arvestab kohus toimepandud tegude tehiolusid:

- Kahes episoodis neljast (05.12.2011 ja 21.04.2012) kaasnes joobeseisundi juhtimisega liiklusohu tekkimise võimalus – sõiduauto vingerdas tee peal, näitas pa " rempoolset suunatuld ja samal ajal keeras vasakule poole" (tunnistaja V.Txxxi ütlustest k 1, tl 4) ning

"sõiduk tegi teisest autost möödasõitu ning naases väga järsu liigutusega enda suunavööndisse" (tunnistaja M.M ütlustest (k 4, tl 2). xxx

- Teod ajavahemikul kell 17.00-18.00,

leidsid aset päevaajal, üks episood kell 15.25 ja kolm mil liiklustihedus on eriti suur, kuna inimesed sõidavad töölt koju ja seetõttu ka oht teistele liiklejatele on suur . em

- Kõikides episoodides oli M.K joove tunduvalt üle minimaalse määra – 3,16 mg/g ja 3,31 mg/g veres (k 1, tl 8), (k 2, tl 3) ning 1,09 mg/l ja 0,91 mg/l (k 3, tl 4p, 5), (k 4, tl 5p, 6)

väljahingatavas õhus.

- juhi reaktsioonikiirus

05.12.2011 indikaatorvahendi kasutamise protokollis on märgitud, on v - äga aeglane, kõne arusaamatu, aja , isiku ja kohataju puudub, koordinatsioon väga häiritud, käitumises esineb rahutus, nutmine, apaatsus, omamehelik ja ründav käitumine (tl 5, 5p).

- 18.01.2012 indikaatorvahendi kasutamise juhi

protokollis märgitu kohaselt reaktsioonikiirus on väga aeglane, kõne segane, aja , isiku ja kohataju puudub, ei mäleta -

viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud, käitumises esineb rahutus, omamehelik ja ründav käitumine (k 2, tl 4, 4p).

Kohtu hinnangul viitavad eeltoodu

d asjaolud, et süüdistatava süü suurus on üle keskmise.

Süüdistatava isik

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. See tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest. Tulen - evalt KarS § 56 lg st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo 3-1-1-18-11, p 8.1).

1-12-6226

6(8) Karistusregistri andmete järgi varem 9 korral kriminaalkorras karistatud, on M.K sh viiel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest Viru Maakohtu 19.10.2007 ja –

26.02.2008, Harju Maakohtu 05.12.2007, Ida-Viru Maakohtu 09.11.2001 ja Kohtla-Järve Linnakohtu 02.05.2002 otsusega. nii rahaline karistus, kui Karistuseks mõisteti M.K-le

ka vangistus

– tingimisi, asendamisega üldkasuliku töö vastu, aga ka reaalselt. Põhja

Politseiprefektuuri 08.06.2006 otsusega karistati M.K LS § 74 lg 1 järgi joobes juhtimise eest rahatrahviga 12000 krooni. Viiel korral võeti M.K'lt juhtimisõigus ära –

3 kuuks, 8 kuuks, 1 aastaks ja 6 kuuks, 2 aastaks, 3 aastaks. Sellest nähtub, et süüdistatav on süsteemne liiklusalaste kuritegude toimepanija .Kohaldatud karistused ei andnud positiivset tulemust süüdistatava isiku korrigeerimisel, et ta ei paneks uusi süütegusid.

05.12.2011 ja 18.01.2012 episoodides pärast kinnipidamist pidas süüdistatav ennast politseiametnikke suhtes agressiivselt (k 1 tl 4, k 2 tl 9). Selline käitumine iseloomustab süüdistatava isikut, et ist ka võimaliku agressiivsuse riski ta vajab tugevamat korrigeerim maandamiseks.

21.04.2012 üritas süüdistatav põgeneda sündmuskohalt, kuid tunnistaja M.Murdsalu pidas teda kinni (k 4 tl 3). Kohus arvestab seda, kui süüdistatava üldist vastutustundetust hindavat asjaolu.

Karistuse

liik

KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS i eriosa paragrahv võimald - ab vangistuse

kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. võib Ka Riigikohus on asunud oma praktikas seisukohale, et vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (RKKKo 3-1-1-24-07, p 8).

Tulenevalt toimepandud kuritegude asjaolude st ja arvestades eripreventiivseid eesmärke

Y.Zatonsky leiab kohus, et antud juhtumil kergemaliigiliste karistuse i mõjutamiseks

võimalused on selgelt ebapiisavad ja varasemate katsete käigus end ammendanud ning

M.K suhtes kuulub kohaldamisele rangem karistuse liik vangistus, karistuse – määraga üle keskmise sanktsioonis ettenähtud ülemmäära (1 aasta 6 kuud vangistust). Varem

samalaadsete tegude eest korduvalt kriminaalja väärteomenetluse korras karistatud M.K pani toime neli uut kuritegu, mis näitab, et karistused ei avaldanud temale piisavalt mõju.

Eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

Samuti ei tuvasta kohus aluseid M.K karistusest tingimisi käesolevas asjas vabastamiseks.

Karistuse määr

Otsustamisel karistuse määra üle arvestab kohus süüdistatava poolt kuritegude toimepanemise intensiivsust, nimelt seda, et vaid viie kuu vältel (2011.a detsembrist 2012.a aprillini) pani M.K toime neli uut tahtliku ja oma iseloomult samalaadset kuritegu.

1-12-6226

7(8)

Kaitsja pakutud põhikaristuse määr 1 aasta vangistust jääb alla sanktsiooni keskmist ning ei vasta kohtu arvates M.K

süü raskusele. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistuse osas ning leiab, et mõista süüdistatavale karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust karistuse selline l Y.Zatonskyi ripreventiivsetele iik ja määr vastab süü raskusele ja e eesmärkidele. Selline karistuse määr üle sanktsiooni keskmis määra, kuid kohtu arvates on on t see õigustatud selle poolest, et süüdistatava süü suurus on üle keskmise määra.

Vastavalt - KrMS § 238 lg le 2 mõistetud karistust tuleb vähendada kolmandiku ehk 9 kuu võrra. Kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud vangistust.

Tulenevalt

- 1 karistusaja hulka tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 lg st

15.03.2012 kuni 16.03.2012 eva. Kandmisele kuulub , so 2 pä

1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata 21.04.2012- st e kinnipidamise päevast (k 4 tl 8, 32).

Lisakaristus

KarS § 50 mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade lg 1 p- 1 tulenevalt st rikkumisega seotud kuriteo eest võib lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada kuni kolmeks aastaks.

Isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (RKKKo 3-1-1-54-07, p 6). Kohus ei tuvasta antud asjas erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta M.K suhtes lisakaristuse kohaldamata.

Lisak juhtimisõigust aristuse määra osas leiab kohus, et kuna varem on M.K-lt korduvalt äravõetud, mis aga ei avaldanud temale piisavalt mõju, tuleb kohaldada lisakaristust seadusest tuleneva maksimummäära ulatuses ja võtta M.K-lt juhtimisõigus 3 aastaks ära. Süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus (k 5 lk 15).

Lisakaristuse kandmine algab

käesoleva kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Konfiskeerimise kohaldamine

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. xxx kuulub M.K-le (k 4 tl 26-28). Viru

Maakohtu 24.04.2012 määrusega sõiduauto arestiti

(k 4, tl 39) ning 25.04.2012 kanti

liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge (k 4 tl 42, 43). Nimetatud sõiduauto on kõikide käesolevas asjas M.K-le süüks arvatavate kuritegude toimepanemise vahend.

Arvestades kuritegude iseloomu (korduvad liikluskuriteod sama liiklusvahenduga leiab ) kohus, et antud sõiduauto kuulub konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel.

MENETLUSKULUD

Vandeadvokaat Kaido Kooga 18.09.2012 taotlus riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks (k 4 tl 61) summas 115,20 eurot (ettevalmistus 4 pt ja esinemine kohtuistungil 2 pt, kokku 96 eurot + käibemaks 19,20 eurot) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1-12-6226

8(8)

KarS § st 2 tulenevalt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral kaasneb

179 lg 1 psüüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 169 kehtestatud kuupalga alamäär on 290 eurot. Seega teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneb sundraha 435 eurot väljamõistmine.

Seega on menetluskulud asjas järgmised:

435 eurot sundraha, 268,80 eurot ka

itsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 115,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest,

28 eurot ekspertiisi tegemise eest, 1,35 eurot toimiku paljundamise eest.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. ohus võib määrata, et K

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et täies ulatuses menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu ja jätab M.K-le kanda sundraha 200 euro ulatuses. Kohus määrab sundraha tasumise ositi 10 kuu jooksul, igakuiselt tasuda 20 eurot kuni

summa täieliku tasumiseni. Ülejäänud osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu