Legislator Case Law & Legislation
1-12-9642/4 AI generated

1-12-9642/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 1-12-9642/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ärakiri 1

Legislator headnote

AI generated

1-12-9642/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Ärakiri 1

Keywords

AI generated
substance use disorder conviction for drunk driving alcohol abuse alcohol dependence narcotics consumption repeated drink-driving
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoobri 2012. a Haapsalu kohtumaja l Kriminaalasja number 1-12-9642 (12257000208) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi

S.F karistusseadustiku (KarS) 424 süüdistus § järgi k menetluses iir Prokurör Marelle Ulla

Süüdistatav

S.F

– IK xxx, elukoht *, telefon *, *

kodanik, emakeel * keel, * * , karistatud: 1) haridusega, töötab

14.09.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 2 kuud 20

päeva vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt

ärakandmisele 10 päeva ja ülejäänud 2 kuust 10 päevast

vangistusest vabastati KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise

katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; 0.03.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 2) 2

424 alusel 4 kuud vangistust, millest vabastati KarS § 74 alusel

tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, väärteokorras karistatud: 1)

22.07.2010 Põhja Prefektuuri poolt LS § 74 (58) alusel rahatrahviga 191.73 €; 04.08.2012 Põhja Prefektuuri poolt LS § 2)

239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 24 €; 15.08.2012 Põhja 3)

Prefektuuri poolt LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 300 € ja

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 08.10.2012 09.10.2012 – Kaitsja Vandeadvokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

Ärakiri 2

1. S.F KarS 424 karistada vangistusega 8 d. Süüdi mõista § järgi ja (kaheksa) kuu

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses S.F

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.-09.10.2012, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 7

28 (seitse) kuud (kakskümmend kaheksa)

päeva vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud päevast

7-kuu 28-

vangistust Harju Maakohtu 20.03.2012 kohtuotsusega nr 1-12-2595 3-kuu mõistetud ärakandmata 28 päevase vangistusega, mõista

(ükste

S.F-ile liitkaristuseks vangistus 11 ist) kuud 26 (kakskümmend kuus)

päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud ärakandmata päevane 11-kuu 26- vangistus

üldkasuliku tööga 712 tundi 712 tundi. määratud (seitsesada kaksteist) S.F-ile

üldkasulikku tööd tuleb ära teha alates kohtuotsuse jõustumisest. (kahe)

2 aasta jooksul

5. teostab üldkasulikku tööd Määrata, et

S.F Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1 trollnõudeid ja KarS § 75 -5 tulenevaid kon

lg 2 p 2 tulenevat kohustust:

5.1.

elama oma alalises elukohas *,

5.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

5.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

5.6.

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

6.

Kui S.F hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille S.F

eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

7. S.F-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Välja mõista

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr viitenumber 2800049696

1-12-9642 - menetluskulu/: ning nõude liik - (kakssada seitseteist sundraha 217 ) eurot 50 senti; - (kakssada kolm) m 203 ääratud kaitsjale makstud tasu eurot 28 senti.

Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg

12 kuu peale - m

äärata tasumata menetluskulud kogusummas 420 eurot 78 senti tasumisele ( ) nelisada kakskümmend osade kaupa 12 kuu esimene osamakse 35,01 eurot tasuda 15.novembriks jooksul alljärgnevalt –

2012, 11 osamakset summas 35,07 eurot järgnevad järgnevate kuude 15.kuupäevaks. Ajatamise

tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei

ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu

Ärakiri 3 kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

S.F-i i süüdistatakse selles, et tema sikuna, kellele on Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

15.08.2012 otsusega LS § 224 lg 1 alusel kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine kolmeks kuuks, juhtis 08.10.2012 kella 07.20 ajal Lääne maakonnas Taebla vallas

Ääsmäe ohuküla maantee 61. kilomeetril Rohuküla suunas Vaiper Veod OÜ -Haapsalu-R -le

kuuluvat ja enda kasutuses olevat mootorsõidukit külmikautot Scania registreerimismärgiga - *

isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes

alkoholikon mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon tsentratsioon 1,03 mg/l ± 0,10 väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,93 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4

p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest S.F põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, samuti Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Eeltoodu alusel S.F-i süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus § S.F-ile : KarS 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistus t. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 08-09.10.2012.a s.o 2 päev vangistust ja ärakandmisele kuulub 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud 7 kuud 28 päeva vangistust 20.03.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks on 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada ärakandmata

karistus 11 kuud 26 päeva (356 päeva) vangistust 712 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks on 2

aastat. ÜKT tegemise ajal kohustub S.F järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lõike 2 alusel määratud kohustust: 1. Mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus Kriminaalmenetluse seadustiku leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid.

(edaspidi KrMS) -s § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul S.F suhtes kokkuleppes kokkulepitud ja kohus mõistab süüdi ja kohaldab tema karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid puuduvad. – Tõkend tõkendit kohaldatud ei ole. on kahtlustatavana kinni peetud – suhtes S.F S.F 08.-09.10.2012 15-16/ s.o 2 /tl päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Ärakiri 4

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 2565

lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat

kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

S.F-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290):2= 217 eurot 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev kaitsmise eest makstud riigi õigusabi - kaitsjale U.Simon S.F tasu

kohtueelses menetluses 145.68 eurot 33 kohtumenetluses 57.60 eurot, kokku 203,28 eurot. /tl / ja Kaitsja taotle jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kuna S.Peek`il on tasumata eelmine rahatrahv ja kaotab töökoha. Samuti pole S.F selles süüdi, et kaitsja on tulnud teisest piirkonnast. Kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmise alused on sätestatud KrMS § 180 lg 3 – kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lubaks kohtul KrMS § 180 lg 3 alusel kasvõi osaliseltki menetluskulud

riigi kanda jätta. S.F kinnitas kohtuistungil, et loodab endises töökohas tööd jätkata, kuid seda

mitte autojuhina kuni juhtimisõigus puudub. Eelnevalt mõistetud rahatrahvi mittetasumine ei ole menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kaitsja lik neid taotles kohtus, et menetluskulude tasumine määrataks ositi, sest korraga ei ole võima kulusid tasuda, Kohus rahuldab selle taotluse. kuna hetkel ei ole teada, kas ja millal tööd saab.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige