1-12-9100/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-9100

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-9100 (12230110372) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi O.J-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Lühimenetlus Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav O.J

ik: xxx, EV kodanik, haridus 7 klassi, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ G , elukoht: xxx, viibib Vanglas. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 13.08.2012, vahistatud alates 14.08.2012

Varem kriminaalkorras karistatud 7 korda:

1. Tallinna Linnakohtu 12.03.1992 otsusega ENSV KrK

§ 88 lg 3 ja §139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat;

2. Tallinna Linnakohtu 08.04.1994 otsusega KrK § 139

lg 2 p 1, 2, 3, § 141 lg 2 p1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 3 aastat;

3. Tallinna Linnakohtu 23.12.1997 otsusega KrK § 197

lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 7 kuud;

4. Tallinna Linnakohtu 13.03.2000 otsusega KrK §141

lg 2 p 1, 2, 3, § 101 p 1, 7, 8 ja § 101 p 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 12 aastat;

5. Harju Maakohtu 29.03.2001 otsusega KrK § 140 lg 2

p 1, 2, 3 alusel vabadusekaotus 3 aastat;

6. Harju Maakohtu 05.02.2002 otsusega KrK § 139 lg 2

p 2, 3 ja § 40 lg 3 järgi vabadusekaotus 9 aastat 5 kuud;

7. Harju Maakohtu 17.06.2008 otsusega KarS § 331

järgi vangistus 3 kuud, § 65 lg 2 alusel liitkaristus vangistus 3 aastat, 3 kuud ja 18 päeva. Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

2

1. O.J süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistus, arvestades ärakandmisele

kuuluva karistuse, so tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 6 kuud ärakandmist alates O.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.08.2012.

4. O.J-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel.

5. O.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 60

(kuuskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 20 (kakskümmend) euro ja 80

(kaheksakümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.J, 1-12-9100, kaitsjatasu“.

6. O.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

1, 180 lg 1 alusel sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt, esimese maksena 65

(kuuskümmend viis) eurot ja ülejäänud 11 kuu jooksul võrdsete igakuiste osadena 60

(kuuskümmend) euro kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.J, 1-12-9100, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõend: CD kõnesalvestistega VR 01.08.2012 tehtud kõnedest politsei lühinumbrile

110, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

O.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja

tapmise seoses röövimisega, 31.07.2012 kella 11.50 paiku Tallinnas J. Koorti 22 asuva

kultuurikeskuse Lindakivi kõrval võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõi rusikaga kõhtu pingil istuvale VR nii, et viimane kukkus üle pingi serva selili maha. Seejärel lõi maaslamajat veel kahel korral rusikaga kõhtu ning võttis kannatanu pükste taskust ära sularaha summas 50 eurot. Kuriteoga tekitas kannatanule varalist kahju ja tervisekahjustuse – marrastused paremal õlal ja küünarvarrel.

Seega oma tahtliku tegevusega O.J-isikuna, kes on varem toime pannud röövimise

ja tapmise seoses röövimisega, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kohtuistungil süüdistatav O.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, tunnistades vägivalla tarvitamist, eitades sularaha äravõtmist. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumine tuleks kvalifitseerida KarS § 121 järgi, mõistes süüdistatava KarS § 200 lg 2 p 4 järgi õigeks.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 01.08.2012 ja 13.08.2012 kannatanu VR ütlused selle kohta, et 31.07.2012 kell 11:30 läks kannatanu keldrikauplusesse Kajakas, ütles müüjale, et võitis Keno Lotoga 50 eurot ja läheb seda

välja võtma Grossi poodi. Üks noormees viibis kaupluses ja kuulis samuti kannatanu juttu. Hiljem tutvus keldripoe ukse ees eelpool nimetatud noormehega, kes tutvustas ennast Vikorina. Pärast Grossi kaupluses käimist, istus kannatanu Tallinnas Lindakivi kinomaja juures pingil. Seal

üks tätoveeringutega noormees lõi teda rusikaga kõhtu, paisates ta pingi taha maha, nii et ta

kukkus selja peale. Kukkumisest tundis ta füüsilist valu õla piirkonnas ja kriimustas paremat

kätt. Kui kannatanu maas lamas, noormees otsis läbi tema püksitaskud, peksis teda veel mitu korda kõhtu ja võttis ära sularaha summas 50 eurot ja ID kaardi. ID kaardi leidis hiljem maast. Mees võttis pükste taskust ära ka mobiiltelefoni, kuid palus, et telefoni tagasi annaks, sest tal on

sünnipäev ja ja ei taha jääda sidevahendita. Teine noormees, keda ta nägi eelnevalt keldrikaupluses, kutsus peksjat Sergeiks ja istus kõrval pargipingil. Pärast seda vaatas telefonilt kella ja see näitas 11.53. Arsti poole ei pöördunud. Mees tagastas talle telefoni ja mees lahkus koos Viktoriga. Helistas abikaasale ja ütles, et läheb politseisse, kuid abikaasa palus seda mitte teha, sest talle võidakse kätte maksta. Koju jõudes helistas siiski politseisse ja järgmisel päeval kirjutas avalduse. (tl 2-7; 21-27)

• 01.08.2012 koostatud VR läbivaatuse protokollist koos fotodega nähtub, et VR 01.08.2012

kella 12.40 paiku tuvastati tervisekahjustused – parema käe küünarvarre marrastused ja kriimustused ning parema õla marrastus. (tl 8-12)

• 13.08.2012 koostatud tunnistaja VJ´i ütlused selle kohta, et 31.07.2012 kuulis tema, kuidas Volodja rääkis müüjale, et võitis lotoga raha. Hiljem Volodja tuli nendega jooma. Sergei palus

Volodjal neile õlut osta või anda raha õlle ostmiseks. Volodja keeldus. Nägi, kuidas Sergei peksis rusikaga Volodjat ning võttis pikali maas olevalt Volodjalt püksitaskust raha. Kui palju raha oli, ta ei tea. Keelas Sergeid, et see lõpetaks, sest pannakse jälle kinni, kuid Sergei teda ei

kuulanud. Pärast seda kutsus Sergei teda kaasa õlle järgi ja õlle eest maksis Sergei. Tagasi pinkide juurde minnes Volodjat seal enam ei olnud. (tl 14-20)

• 14.08.2012 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokoll fotodega, millest nähtub, et VR osutas O.J-ile kui teda mitu korda rusikaga kõhtu löönud ja temalt raha ära võtnud isikule. (tl 38-43)

• 14.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll – vaadeldavaks objektiks on helifailid

01.08.2012 kõnesalvestistega VR tehtud kõnedest politsei lühinumbrile 110, milles kannatanu korduvalt kirjeldab tätoveeritud kätega kahtlustatavat. Selgitas, et teda peksti Lindakivi lähedal läbi ühe noormehe poolt ja võeti ära lotoga võidetud raha. Teine noormees vaatas pealt. (tl 55- 67)

• 13.08.2012 koostatud O.J-i ütlused kahtlustatavana, milles ta kinnitab kannatanu löömist rusikaga kõhtu kuid selgitab, et mingit raha ta temalt ei röövinud. 31.07.2012 minnes

koju Lindakivi platsipeal sai kokku ühe tuttavaga, kelle nimi on Viktor ja kes istus

alkoholijoobes pingi peal ühe meesterahvaga, keda ta nägi esimest korda. Tundmatu meesterahvas nimetas ennast Vladimiriks. See meesterahvas oli ka alkoholijoobes. Süüdistatav astus Viktori juurde, et öelda talle tere ja tema pakkus istet. Istus tema kõrval. Viktor istus teise pingi peal, mis seisis praktiliselt kõrval. Mees hakkas pärima tätoveeringute kohta. Siis küsis, kas teda on varem karistatud ja vastas, et istus tapmise eest, Vladimir hakkas teda sõimama. Vihastas ja lõi teda ühe korra rusikaga kõhtu. Vladimir kukkus küljega pingi peale ja et ta edasi ei kukkuks,

püüdis mehe rinnust kinni ning tõstis püsti tagasi. Kukkudes taskust mehel kukkus välja mobiiltelefon, mille tõstis üles ja pani pingi peale mehe ees. Ei sorinud Vladimiri taskutes ega ei

4 võtnud temalt midagi ära. Siis Vladimir tõusis püsti, ütles neile, et ta enam ei taha edasi juua, võttis pükste taskust välja 20 eurot ja andis temale ning ise läks minema. Seda, et ta võitis 50 eurot, ta ei teadnud ja seda talle Viktor ei öelnud. Väga kahetseb, et tekitas Vladimirile füüsilist valu. (tl 32-37)

Muud tõendid ja iseloomustav materjal:

• Harju kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute talituse kriminaalhooldusametniku

esitatud positiivne iseloomustus O.J-i kohta, mille kohaselt süüdistatav täitis korralikult kontrollnõudeid ja temale määratud lisakohutusi katseajal. (tl 70-71)

• Väljatrükk Tallinna Linnakohtu 13.10.2000 otsusest kriminaalasjas nr 1/2-133/2000 Sergei Vassilkovi süüdi tunnistamises röövimise ja tapmise (omakasu ajendil) toimepanemise eest (sel ajal KrK § 141 ja § 101 p 1). (tl 86-92)

• Teatisest kahtlustatava O.J-i

päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (tl 75)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatava O.J-i ütlusi, kannatanu VR ütlusi, tunnistaja VJ´i ütlusi, isiku

äratundmiseks esitamise protokolli fotodega, asitõendi vaatlusprotokolli, Harju

kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute talituse kriminaalhooldusametniku esitatud iseloomustust O.J-i kohta, Tallinna Linnakohtu 13.10.2000 otsuse väljatrükki, teatist süüdistatava keskmise sissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.J-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi so. selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja tapmise seoses

röövimisega, võttis kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõra vallasasja selle vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt O.J-i on varem Tallinna Linnakohtu 08.04.1994 otsusega karistatud KrK §139 lg 2 p1, 2, 3, § 141 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi, samuti Tallinna Linnakohtu 13.03.2000 otsusega

KrK §141 lg 2 p 1,2, 3, § 101 p 1, 7, 8 ja § 101 p1 ja § 15 lg 2 järgi. Sellele järgnevalt on

süüdistatavat karistuse kandmise ajal karistatud KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seega ei olnud süüdistatavale Tallinna Linnakohtu 13.03.2000 otsusega mõistetud karistus 31.07.2012 kustunud ning O.J oli KarS § 200 lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Süüdistatav on küll selgitanud, et ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda ootamatult tekkinud konflikti tõttu ning midagi kannatanult ära ei võtnud, kuigi kannatanu andis talle enne lahkumist sularaha, kuid kohus suhtub taolisesse versiooni kriitiliselt ega loe seda usaldusväärseks. Kogu

kriminaalmenetluse vältel on kannatanu selgitanud, et vägivalla kasutamise järgselt võttis süüdistatav, keda ta on üksikasjalikult kirjeldanud ja kohtueelsel menetlusel ära tundnud, temalt

ära lotoga võidetud raha. Kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist ja sellele järgnevalt raha

kannatanu taskust äravõtmist on kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud VJ. Seejuures on nii

süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistaja selgituste kohaselt omavahel riimuvad nii sündmuse toimepanemise koht, aeg kui ka sündmuses osalenud isikud, kuid süüdistatava ütluste kohaselt erineb kannatanu ja tunnistaja ütlustest vaid vägivalla kasutamise eesmärk. Süüdistatav selgitas, et tal tekkis kannatanuga konflikt, sest kannatanu solvas teda, kuid ei kannatanu ega tunnistaja ütlustest sellist konflikti ei ilmne. Tunnistaja selgituste kohaselt tahtis süüdistatav, et kannatanu ostaks talle õlut, kuid kannatanu keeldus, mille järgselt ründas süüdistatav kannatanut ja võttis raha ära. Kannatanu selgituste kohaselt ütles tema kõrvale istunud süüdistatav talle midagi, kuid

ta ei saanud sõnadest aru ja sellele järgnevalt ründas teda süüdistatav ja võttis raha ära. Nii

kannatanu kui ka tunnistaja sõnade kohaselt läks süüdistatav koos tunnistajaga minema ning tunnistaja ütluste kohaselt läks ta koos süüdistatavaga õlut ostma ja süüdistatav kutsus ta kaasa. Tagasi tulles kannatanut enam ei olnud. Süüdistatav on aga selgitanud, et pärast kannatanu kallal vägivalla tarvitamist andis kannatanu talle ise raha. Kohus ei saa sellist süüdistatava versiooni

hinnata usaldusväärsena, kuivõrd nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlused välistavad sellise

5

asjaolu ning selline versioon ei ole ka eluliselt usutav, so ei ole usutav, et peksa saanud kannatanu annab lepituseks oma ründajale peaaegu poole lotoga võidetud summast ja läheb siis minema selleks, et politseile avaldust kirjutada. Kohus leiab, et kannatanu suhtes toimunud teo

ebaõiglus jäi kannatanule ilmselt pikaks ajaks meelde kui ebaõnnestunud sünnipäev, kus ta

sünnipäeval saab peksa ja temalt võetakse ära ka äsja lotoga võidetud ja välja võetud raha. Seetõttu loeb kohus usaldusväärsemaks kannatanu ja tunnistaja ütlusi, mille kohaselt süüdistatav ründas kannatanut ja võttis kannatanult taskust ära sularaha, mida kasutas alkoholi ostmiseks.

Kohus asub seisukohale, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et O.J on toime

pannud temale inkrimineeritud röövimise. KarS §s 200 kirjeldatud röövimine kujutab endast liitkoosseisu, mis koosneb vargusest (KarS § 199 lgs 1 kirjeldatud võõra vallasasja äravõtmine

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning vägivallast (KarS §des 118 ja 120-122).

Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt 31.07.2012 kasutas süüdistatav, lüües kannatanut

rusikaga kõhtu, füüsilist vägivalda KarS § 121 mõttes ning seejärel võttis kannatanu pükste taskust 50 eurot. Kehaline väärkohtlemine KarS § 121 järgi võib oma teokirjeldusest tulenevalt

seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud

muus kehalises väärkohtlemises. Kannatanu ja tunnistaja VJ´i riimuvatest ütlustest nähtub, et

O.J lõi kannatanu rusikaga kõhtu, mida on kinnitanud ka süüdistatav ise. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus, tundis füüsilist valu ning kannatanu läbivaatusprotokolli kohaselt

tuvastati kannatanul parema käe küünarvarre marrastused ja kriimustused ning parema õla

marrastus. Seetõttu on süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 121 kirjeldatud kehaline väärkohtlemine. Kannatanu ja tunnistaja ütlustest saab järeldada, et pikali paisatud kannatanul ei olnud võimalik vastupanu osutada ning ta oli süüdistatava alla lamades seisundis, mis vägivalla tarvitamise tulemusena oli murdnud tema vastupanu ja ta ei olnud suuteline ei ennast ega oma

vara kaitsma. Seda seisundit ära kasutades võttis aga süüdistatav kannatanult tema raha ning

kohus leiab, et selline võõra vallasasja äravõtmine oli toime pandud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuivõrd võõras vallasasi võeti ära kannatanu tahte vastaselt ja kannatanu vastupanu murdes. Seejuures oli kannatanu suhtes kasutatud vägivald vastupanu ja võõra vallasasja valduse murdmise vahendiks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanu

suhtes vägivalla kasutamine pandi toime süüdistatava poolt sularaha hõivamise eesmärgil, vägivald oli suunatud kannatanu vastupanu ja valduse murdmiseks ning vastupanu vältimiseks

ning süüdistatav sai varalist kasu võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise näol. Seega on

kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

Süüdistatav on küll ülekuulamisel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse

kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatav on kahetsenud vägivalla kasutamist, eitades samas temale inkrimineeritud esimese astme varavastase kuriteo toimepanemist. Seega ei ole avaldatud

kahetsus siiras ning seda ei saa hinnata karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatava

karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud vägivallaga toime pandud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Sellistest andmetest saab teha teatud järeldusi süüdistatava käitumismustrite kohta, mis ei

ole aja jooksul muutunud. Süüdistatavale KarS § 200 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. Kohus märgib, et

karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra

valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 7 korda. Viimati Harju Maakohtu 17.06.2008 otsusega KarS § 331, § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat, 3 kuud ja 18 päeva. Käesolevas kriminaalasjas menetleva kuriteo on süüdistatav toime

pannud 31.07.2012, mis on lühikese aja jooksul pärast viimase otsusega mõistetud karistuse

6

katseaja (katseaeg lõppes 02.05.2012) lõppemist. Sellele eelnevalt on süüdistatavat korduvalt

karistatud pikaajalise reaalse vangistusega. Arvestades, et süüdistatav pole varasematest

karistustest järeldusi teinud, leiab kohus, et O.J-i tingimisi vabastamine oleks

vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt, mis võiks tingida karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele

pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda esmakordselt vangistusega karistatud süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise

käitumise suhtes. Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub O.J-i

suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk, kuivõrd süüdistatav on juba eelnevalt korduvalt kandnud vangistusi ning ka vangistuse ärakandmise ajal toime pannud tahtliku kuriteo. Seega ei oleks lühiajalise vangistuse puhul süüdistatava jaoks midagi ootamatut

või kitsendavat. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga eeldaks seda, et isikule mõistetakse

tähtajaline vangistus kuni kaks aastat ja isik suudab jätkata elu süütegusid toime panemata.

Arvestades, et süüdistatav on uue kuriteo toime pannud lühikese aja jooksul pärast katseaja

lõppemist, leiab kohus, et O.J ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid nii süüdistatava isikuomadustest tulenevalt kui ka mõistetava karistuse pikkuse

tõttu. Kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus.

Karistuse määra valikul arvestab kohus kannatanule tekitatud tervisekahjustust ja varalise kahju

suurust. Kannatanul tuvastati tervisekahjustused, mis ei olnud ohtlikud ning kannatanu ei

pöördunud meditsiiniasutusse esmaabi saamiseks. Sellest teeb kohus järelduse, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud kuigi intensiivne ega ohtlik kannatanu elule või tervisele, kuid piisav selleks, et kannatanu vara hõivata. Kannatanule tekitatud varaline kahju ei olnud oluline ja seda kahju suurust hinnates võib asuda seisukohale, et varaline kahju oli suhteliselt tühine ning kannatanu loobus tsiviilhagist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et mõista talle karistust ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus peab võimalikuks

mõista süüdistatavale süü suurust arvestades karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Märt Toming kohtunik