1-10-10164/34 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-10164 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 17. septembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.D (V.D) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 17. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu V.D määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 17.09.2012 määrusega jäeti V.D temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

V.D kannab karistust Tartu Maakohtu 06.09.2010 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 263 p 3 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2

kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 20.05.2010 ja lõpp 20.05.2013. Kinnipeetaval on õigus

taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega alates 31.07.2012.

2 Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus oli seisukohal, et V.D tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, vaatamata formaalsete eelduse esinemisele.

Kohus leidis, et isiku ennetähtaegne vabastamine olukorras, kus tema suhtes on menetluses kriminaalasi seoses vangistuses toimepandud kuriteoga, oleks ennatlik. Kui isik ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes, puudub alus arvata, et ta suudab

järgida käitumiskontrolli nõudeid. Ka süüdimõistetu eelnev elukäik ei toeta tema tingimisi

ennetähtaegset vabastamist – ta on ka varem katseajal kuriteo toime pannud. Seega tuleb V.D karistus lõpuni ära kanda ja seejärel asuda realiseerima oma positiivseid kavatsusi.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

V.D esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles palub end vabastada tingimisi enne tähtaega. Ta leiab, et on teinud vanglas kõik endast oleneva, et vabaneda ennetähtaegselt ning alustada

seaduskuulekat elu. Ta on kandnud vangistusest ära 2/3 ja kahetsenud alaealisena tehtud tegusid. Vabanedes soovib ta tõestada, et pikem vangistus on teda õpetanud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

võimalik V.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks

saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kelle suhtes on menetluses

kriminaalasi seoses vangistuses toimepandud kuriteoga, oleks ennatlik käesoleval ajal vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma

käitumiskontrollile. Samuti on maakohus õigustatult viidanud isiku eelnevale kriminaalsele

elukäigule. Ehkki määruskaebuse kohaselt on V.D motiveeritud alustama

seadusekuulekat elu ja ära kandnud 2/3 mõistetud karistusest, peab kohus hindama ka teisi KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning kogumis välistavad need käesoleval ajal V.D ennetähtaegse vabastamise.

3. on hakanud tegelema oma XXXX Ringkonnakohus peab positiivseks, et V.D

lahenduse otsimisega ja osalenud sotsiaalprogrammides XXXX ning XXXX oskuste arendamine, mis aitavad V.D kindlasti saavutada paremat kontrolli sõltuvusega seotud

probleemide üle ja

end igapäevaelus paremini väljendada, oma mõtteid analüüsida ja

käitumist kontrollida. Lisaks on ta lõpetanud XXX. klassi ja osaleb XXXX. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja säilinud on kontaktid lähedastega, kes teda toetavad.

4. Samas peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks

ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea

ringkonnakohus võimalikuks kohaldada V.D suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. V.D on küll väitnud, et on kahetsenud alaealisena tehtud tegusid, samas näitab tema suhtes menetluses olev kriminaalasi, et ka

kinnipidamisasutuses ei ole ta suutnud kehtestatud korrale alluda. Ringkonnakohus ei saa

mööda vaadata sellestki, et V.D kuriteod on valdavalt seotud vägivallaga ja ka Tartu

Vangla hindab käesoleval ajal tema poolt uue kuriteo toimepanemise võimalikkust ja kinnipeetava ohtlikkust kahe aasta jooksul väga kõrgeks. Samuti on V.D varem olnud

3 kahel korral allutatud ka kriminaalhooldaja järelevalvele, mõlemal korral on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, tarvitades alkoholi ja pannes toime uue, vägivallaga seotud kuriteo. Samuti rikkus ta korduvalt registreerimisnõuet ja nõuet omandada XXXX ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus ennatlikuks

V.D tingimisi vabastamist, kuna suure tõenäosusega ei suuda ta järgida sellega kaasnevate käitumiskontrollinõuete täitmist.

5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus