1-11-9226/52 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoobril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-9226 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu L.D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

L.D (IK XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu L.D temale Tartu Maakohtu 21. septembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid L.D tingimisi

enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista L.D-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti.

Määrata, et L.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

2

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 21. septembri 2011. a otsusega tunnistati L.D süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja § 203 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat

3 kuud vangistust karistuse kandmise algusega 04. juulist 2011. a. Kohtuotsus jõustus 28. septembril 2011. a.

L.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 04. oktoobril 2013. a.

L.D on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 05. augusti 2008. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 7, 8 alusel 11-kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga, mis pöörati Tartu Maakohtu 08. detsembri 2009. a määrusega täitmisele. Samuti on teda ühel korral KarS § 199 lg 2 p 5, 8 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise järel Jõgeva Maakohtu 13. juuli 2005. a otsusega KarS § 87 lg 1 p 2 alusel

karistusest vabastatud ja ta on allutatud 1-aastasele käitumiskontrollile. Väärteokorras on L.D karistatud korduvalt.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on L.D uue üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu ema kinnitusel nende senised

peresuhted olnud pingelised ning tal puudub poja suhtes usaldus, mistõttu ei toeta ta

süüdimõistetu vabanemist ennetähtaegselt ega ole nõus teda enda juurde elama võtma. Samuti puudub süüdimõistetul kindel töökoht. Kuigi vangla materjalidest nähtuvalt soovib ta

ise vabanemisel asuda tööle XXXX ja jätkata ka õpinguid XXXX, siis kinnitas võimalik

tööandja, et on küll süüdimõistetuga suhelnud, kuid tema enne süüdimõistetuga kohtumist töökohta siiski garanteerida ei saa ning koolist kinnitati, et süüdimõistetu ei ole nendega üldse

ühendust võtnud ega avaldust esitanud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt võivad süüdimõistetu käitumist vabaduses mõjutada vastutus- ja kohusetunde puudumine, ükskõikne

suhtumine ametiisikute poolt esitatud nõudmistesse, alkoholi tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Varasema käitumiskontrolli aja ei suutnud süüdimõistetu järgida ka kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

L.D kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on ema talle tegelikult enda juures toa lubanud ning esialgu asuks ta sinna

3

elama, kuid läheks ka tööle ja otsiks endale siiski üürikorteri väljapoole Jõgevat, kus

puuduksid ka halvad sõbrad. Süüdimõistetu usub, et saaks peale vestlust vabaduses oma vanasse töökohta tagasi. Süüdimõistetu sõnul on ta vanglas distsiplinaarkaristused ära kandnud ja ka vabandust palunud ning valvuritega tal probleeme ei ole olnud. Ta on hakanud vanglas

abi otsima, käib programmides ja kirikus ning loodab, et ka vabanemisel paneb kohus talle lisakohustusi, et ta saaks ennast tõestada ja näidata, et on paranenud.

Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu

iseloomustuse põhjal saab tema järelduse, et ta on normaalse elu elamiseks motiveeritud ja seega tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada. Samuti oleks isikule kriminaalhooldust ja abi vaja, et vabaduses kohaneda.

Prokurör on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldanud, et ei toeta L.D

katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades nii tema korduvat karistatust,

varasemat kriminaalhoolduse ebaõnnestumist, vangistuses distsiplinaarkaristuste olemasolu kui ka vabastamisjärgseid elutingimusi.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on L.D ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja

rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

L.D puhul on positiivne vangistuses sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“ läbimine ja

majandusabitöödel töötamine. Samas aga ei ole nimetatud positiivsed asjaolud piisavad, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetada.

Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral ning

ühel korral on ta alaealisuse tõttu ka karistusest vabastatud. Ta on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud täita sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi,

mistõttu on karistus täitmisele pööratud. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras.

Seega nähtub, et eelnevad süüteod, nende eest mõistetud karistused ja kohaldatud

mõjutusvahend ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on oma õigusvastast

käitumist jätkanud. Ka käesolevast vangistusest on süüdimõistetul viis kehtivat

distsiplinaarkaristust, millest tuleb järeldada, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Eeltoodu tõttu puudub

kohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu suudaks ka praeguse ennetähtaegse vabanemise

korral oma käitumist piisavalt kontrollida ja jätkata oma elu seadusekuulekalt. Samuti on

kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi, arvestades asjaolu, et varasemalt on ta käitumiskontrolli nõudeid juba rikkunud ning ka vangistuses ei ole ta suutnud alluda sisekorrale.

4 Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et kuritegusid on

süüdimõistetu pannud toime peamiselt majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Kuna

käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhuks ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat

töökohta ega sissetulekut ning tema suhtes on täitmisel ka suures summas tasumata rahalisi

nõudeid, siis leiab kohus, et süüdimõistetu majanduslikust olukorras tulenev kuriteorisk on jätkuvalt kõrge ega toeta tema ennetähtaegset vabastamist.

Samuti ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist kindla elukoha ja toetavate

lähisuhete puudumine, millest viimane loob soodsa olukorra negatiivset mõju avaldavate

tuttavatega suhtlemise jätkamiseks, mis on süüdimõistetu õigusvastast käitumist ilmselt mõjutanud ka varasemalt, arvestades grupiviisiliste süütegude toimepanemist. Kindla elukoha

puudumine soodustab nii varasema hoolimatu eluviisiga jätkamist kui ka välistab sisuliselt

ennetähtaegse vabastamise võimaluse, arvestades seda, et ennetähtaegse vabastamisega

kaasneval katseajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid, sealhulgas elama kindlas elukohas, kust kriminaalhooldajal oleks võimalik temaga kontakti saada.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et L.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik ega põhjendatud. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta tema vabastamisjärgsed elutingimused, vangistuse aegne käitumine ega ka

jätkuvad kuriteoriskid. Samas aga on kohus seisukohal, et süüdimõistetule tuleks anda uus

võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu

pärast. Nimetatud aja jooksul tuleks L.D vangistuses näidata, et ta on ka tegelikult

oma suhtumist varasemasse käitumisse muutnud, soovib elada seadusekuulekalt ning suudab

kinni pidada temale seatud reeglitest. Samuti tuleks süüdimõistetul tegutseda oma vabastamisjärgsete elutingimuste korraldamisega, et tagada endale vabaduses kindel elukoht ja võimalusel ka garanteeritud töökoht.

Kohtunik