4-12-3885/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoobril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-3885 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi O.P´i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.07.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2302,12,009661 Kvalifikatsioon: LS § 201 lg 2 Kaebuse esitaja O.P (isikukood XXX; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Jätta O.P´i kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.07.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,009661 O.P´i karistamises LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot muutmata.

2. Võimaldada O.P´il tasuda rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, s.o 26,67 eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15)

kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.07.2012.a otsuses väärteoasjas nr 2302,12,009661 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB

Pangas või a/a 221023778606 Swedbank pangas), märkides viitenumbri 10220125204399.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik

ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

2 Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal

on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

14.08.2012.a laekus Harju Maakohtule O.P´i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.07.2012.a otsusele väärteoasjas

nr 2302,12,009661. Nimetatud otsusega karistati O.P ´it LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Kaebuse esitaja

palub vähendada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2302,12,009661 määratud karistust. Selgitab, et ta on töövõimetuspensionär ning tema igakuine sissetulek (pension) on 134 eurot.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et eripreventiivselt aitab 80 trahvi ühiku s.o 320 euro ulatuses määratud rahatrahv menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja

süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja

vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi

ebameeldivalt piirav tagajärg. Arvestades teo üldohtliku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus.

Kohtuväline menetleja ei nõustu rahatrahvi vähendamisega, kuid nõustub kaebuse esitaja rahatrahvi tasumisega ositi kaheteistkümne kuu jooksul võrdsetes osades.

Kaebaja, kohtuväline menetleja, on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud O.P ´i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1314279 (VT toim lk 1) kohaselt O.P 01.07.2012.a kell

17:05 Tallinn-Narva mnt 62. km Kuusalu vallas juhtis mootorsõidukit Ford Transit (registreerimismärk XXX) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 90 lg 1 p 3 ning pani toime LS § 201 lg 2. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 201 lg 2 kohaselt isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või

3

peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 4) kohaselt O.P ´il puudub vastav kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (VT toim lk 7) kohaselt 18.06.2007.a kohaselt on näha, et O.P kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 20 1 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus. 18.06.2007.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast O.P´i allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks O.P´i käitumises tahtluse. Menetlusalune isik

teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, seega oli ta teadlik õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest. Kohus leiab, et O.P´ile koostatud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.07.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,009661

tema karistamise kohta LS § 201 lg 2 on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik

võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kaebuse kohaselt O.P on

töövõimetuspensionär ning tema igakuine sissetulek (pension) on 134 eurot. Kohus on

seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, s.o 26,67 eurot kuus.

Leo Kunman

Kohtunik