1-11-879/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-879

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada S.R talle 18.03.2011.a Harju

Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-879 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu S.R-ile . Peale määrusest venekeelse tõlke valmimist edastada S.R-ile ka tõlge.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2012.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-879 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Tõlk Kaija Sõster Rina Gontšukova 10.08.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 09.08.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

S.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks Prokurör

Margit Pärn – KrMS § 432 lg 33 alusel

prokurör 04.10.2012.a kohtuistungil ei

osalenud – teatas 02.10.2012.a, et ei soovi

istungil osaleda ja edastas enda arvamuse

elektroonselt; enda arvamuses prokurör

kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Süüdimõistetu

S.R asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 3-l korral Kaitsjata

süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 2 ASJAOLUD S.R on kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

• 21.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2

p 9 järgi 2 kuu vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel jäi karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga; 12.03.2009.a Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele; 21.04.2009 vabanes vangistusest pärast karistuse ärakandmist;

• 17.12.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 3 aasta

vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel jäi karistuseks 2 aastat vangistust, mis

asendati 1408 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 2 aastat;

07.09.2010 kuulutati S.R tagaotsitavaks ja ta tabati 25.10.2010;

29.10.2010.a Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus 1 aasta

11 kuud 6 päeva vangistust täitmisele, karistuse kandmise alguseks loeti 25.10.2010;

• 18.03.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 9 kuu vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 2 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust; KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 3

kuu vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuu vangistusega; KarS § 65 lg 1 alusel 2 aasta 5 kuu 6 päeva vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel jäi kanda 2 aastat 5 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks 25.10.2010.

S.R on talle 18.03.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3

karistusajast ning elektroonilise valvega vabastamata jätmise 23.01.2012.a määruse jõustumisest on möödunud vangistusseaduse § 76 lõikes 2 märgitud 6 kuud.

04.10.2012.a kohtuistungil taotles S.R enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri kohtule elektroonselt

edastatud arvamusega ning kuulanud 04.10.2012.a kohtuistungil ära kinnipeetav S.R-i, on seisukohal, et S.R ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

S.R on 24-aastane. Karistusregistri teatiselt, kriminaalhooldaja

arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest kogumis nähtub, et vaatamata enda noorusele on S.R vabaduses viibimise ajast väljakujunenud kuritegelik

käitumismuster. Käesolevaks ajaks on S.R kriminaalkorras karistatud 3-l korral – kõigil kordadel varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on narkosõltuvus – esmakordselt puutus uimastitega kokku

17-aastaselt, kui proovis suitsetamise teel kanepit, 2008.a proovis fentanüüli,

peamiseks ajendiks uudishimu ja seltskond; aja möödudes hakkas sagedamini tarvitama; väljakujunenud sõltuvushäire tulemusena tarvitas 2009-2010 narkootikume igapäevaselt.

3 3

Viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt kannab S.R käesolevalt karistust grupis toimepandud röövimise ja süstemaatiliste varguste eest.

Varasemad S.R-i suhtes kohaldatud 2 kriminaalhooldust, neist esimene KarS § 74 alusel kohaldatuna ja teine üldkasuliku töö tegemise ajaks kohaldatuna, ei

ole pannud S.R uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ka teise süüdimõistva kohtuotsuse alusel üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldusel

olles pani S.R toime uued vargused, lisaks ei täitnud kriminaalhooldusega

kaasnevaid nõudeid, hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning kadus üldse

kriminaalhooldaja vaateväljast, mistõttu S.R kuulutati 07.09.2010.a määrusega tagaotsitavaks.

Mõlemad varasemad kaks kriminaalhooldust ebaõnnestusid täielikult ja seda

S.R-i enda süülisest käitumisest tingituna - mõlemal korral pöörati

ärakandmata karistused S.R-i suhtes kriminaalhooldajate koostatud erakorraliste ettekannete alusel reaalselt täitmisele.

Käesolevast vangistuse ajast on S.R hulgaliselt kehtivaid

distsiplinaarkaristusi ning nende hulgas on ka vanglaametnike suhtes solvavate ja

ebatsensuursete väljendite kasutamist ning vanglaametnike korraldustele

mitteallumist. Lisaks on hulgaliselt kergemaid distsiplinaarsüütegusid (näiteks keelatud esemete omamised jmt).

S.R on distsiplinaarkorras karistatud 05.10.2011 noomitusega,

22.11.2011 noomitusega, 10.01.2012.a 3 ööpäeva kartseriga 3-kuulise katseajaga,

08.02.2012 noomitusega + 3 ööpäeva kartserit pöörati täitmisele, 21.03.2012.a 10 ööpäeva kartseriga 6-kuulise katseajaga, 04.05.2012.a 5 ööpäeva kartseriga 6-kuulise

katseajaga (07.04.2012 toimepandu eest), 04.05.2012.a 5 ööpäeva kartseriga

(08.04.2012.a toimepandu eest), 04.05.2012.a 5 ööpäeva kartseriga (25.04.2012.a

toimepandu eest), 10.05.2012.a 5 ööpäeva kartseriga, 14.09.2012.a 7 ööpäeva kartseriga, 20.09.2012.a 7 ööpäeva kartseriga.

Vangistuse ajast on positiivne see, et S.R on osalenud taasühiskonnastavates

tegevustes – läbis joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi 12 sammu Sinu

valik, on osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonil, osales sõltlaste tugigrupis Edasiselt soovib osaleda riigikeele õppes ning Convictus.

kui jätab suitsetamise maha (hetkel ei ole veel suitsetamisest loobunud), siis saab

edasi pääseda Tartu Vangla Sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni ja seal läbida sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening.

Samas ei ole põhjendatud teha järeldust S.R-i vangistuse ajal

õiguskuulekale teele asumise kohta, kuna tal on hulgaliselt kehtivaid

distsiplinaarkaristusi, millest tulenevalt on S.R-i õiguskuulekus jätkuvalt küsitav. Kui isik ei suuda vanglas korda järgida, siis ei ole usutav, et ta suudaks seda ka vabaduses olles. Lisaks on teada, et 2 varasemat kriminaalhooldust ebaõnnestusid

täielikult ning viimase kriminaalhoolduse ajal, mil S.R pidi tegema üldkasulikku tööd, tuli ta kuulutada tagaotsitavaks, sest S.R-i elu-ja asukoht

oli teadmata, üldkasulikku tööd ta ei teinud ning pani toime uued kuriteod.

Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on S.R-i isikust lähtuv uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30%. Nimetatud %-id on

4 4 kõrged. S.R-i isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on jätkuvalt kõrge. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud S.R vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Järelejäänud vanglas viibimise aeg on S.R nii

enda kui ka kogu ühiskonna huvides otstarbekohane kasutada

narkosõltuvusprobleemiga tegelemiseks (jätta suitsetamine maha ja saada selle

tulemusena vastavasse sektsiooni, kus läbida sõltuvusprobleeme käsitlev programm Eluviisitreening), et vabadusse naastes oleksid uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale.

Heli Sillaots

kohtunik