4-12-3747/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 04. oktoober 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 3747 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Vaidlustatud lahend

H.U 08.08.2012.a. kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 12.07.2012.a. otsusele väärteoasjas 2317,12,007756 Kaebuse esitanud isik

H.U , isikukood xxx, elukoht: Sinimäe 3 – 23, Tallinn Kohtuväline menetleja

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata H.U kaebus ja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 12.07.2012.a. väärteoasjas 2317,12,007756 tehtud otsus muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 12.07.2012.a. väärteoasjas 2317,12,007756 tehtud otsusega tuvastati, et H.U juhtis 24.06.2012.a. kell 15:52 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Paldiski mnt. Pirni tänava ristmikul mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26±0,05 mg.

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine lubatud

alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid Väärteoasi nr. 4 – 12 – 3747

2

liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest

üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole

menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Menetlusalune isik H.U rikkus seega liiklusseaduse § 69 lg 5 nõuet pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi.

Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja H.U-le LS § 224 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 85 trahviühiku ulatuses s.o. 340,00 eurot ning liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

KAEBUSE SISU

H.U esitas 08.08.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada temale

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 12.07.2012.a. väärteoasjas 2317,12,007756 tehtud otsusega mõistetud lisakaristus.

H.U põhjendab esitatud kaebust sellega, et tal on vaja juhtimisõigust tööle sõitmiseks. H.U avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 02.10.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas

väärteoasja nr 4 – 12 – 3747 (2317,12,007756) H.U kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub

jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et H.U süüline käitumine LS § 69 lg 5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi.

H.U palub oma kaebuses tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini otsuses väärteoasjas nr 2317,12,007756

määratud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoludega, et juhilube on vaja töölesõitmiseks. V™S § 64 kohaselt kogub väärteomenetluses tõendeid kohtuväline menetleja järgides V™S 5. peatükis sätestatut. Lähtudes V™S § 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi tegemiseks, kui seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada V™S § 108 loetletud küsimused H.U poolt toime pandud väärtegu on

tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h. tunnistaja Madis M ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja –väljatrükiga.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul pani kaebaja toime enamohtliku

väärteo. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja -väljatrüki

kohaselt tuvastati Kaebajal lubatud alkoholipiirmäära ületamine ning tal tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,26 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,21 mg/l kohta. Seega on tegemist mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebajat LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 340 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku

süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

3

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud

seisundis on enamohtlik liiklusalane rikkumine ning see omakorda tingib karistuse ranguse. Kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kohtuväline menetleja on karistuse valikul lähtunud ka võimalusest, et määratud karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas

(RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine

saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi

arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka

süüdlase isikut. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Kaebajat varasemalt karistatud

liiklusalaste väärteo toimepanemise eest. Lisaks eeltoodule tuleb kohtuvälisel menetlejal

karistuse määramisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning kohtuvälise menetleja

arvates kuulub sinna alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurimaks ohuallikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste

täitmist. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda oma tervisliku seisundi

lubatavuses mootorsõiduki juhtimisel. Väärteoasjas materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et Kaebaja veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, mis on juhile keelatud ja sellele vaatamata eeldas iseendale hinnangu andmisel, et tema tervislik seisund võimaldab tal mootorsõidukit juhtida, jättes selles aktiivse tegevuse kaudu veendumata. Selline

käitumine näitab Kaebaja ilmselget üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse.

Seetõttu on oluliseks karistuse määra valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada üksnes siis, kui ohtlik juht liiklusest kõrvaldatakse.

Juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui ka karistustest nende nõuete rikkumise

eest. Kaebaja seisund mootorsõiduki juhtimisel, aga viitab sellele, et Kaebaja on end ise

teadlikult ja tahtlikult viinud sellisesse seisundisse ning teadlikult ja tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüteo toimepanijal puudub seadusest tulenev õigus

valida enda karistamiseks temale sobiv liik ja määr. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes põhikaristusena rahalise karistuse 85 trahviühiku s.o 340 euro ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise 3 kuuks

kohaldamine mõjutada H.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et H.U-le on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus ning lisakaristuse kohaldamine on Kaebaja suhtes

põhjendatud ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohtuväline menetleja palub jätta kohtuvälise menetleja otsus tühistamata ning muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase

toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

4 Liiklusseaduse § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi

või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on H.U poolt toimepandud tegu tõendamist leidnud: Menetlusaluse isiku poolt 24.06.2012.a. antud ütlustega, milles H.U avaldab, et mõtles, et alkohol on välja läinud, nõustub protokolliga;

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga,

millest nähtuvalt mõõdeti 24.06.2012.a. kell 16:08 – 16:14 H.U poolt

väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Acotest 7110 ARAF, seerianumbriga ARAF – 0031, (taatlustunnistus TTRC – 12/00061), mille lõplik lugem oli 0,26 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,21 mg/l;

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lõuna

politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Martin Kreitsmann otsustas 24.06.2012.a. kõrvaldada

H.U mootorsõiduki Ford Escort, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. H.U kõrvaldati

sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni. H.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

Kohus on seisukohal, et H.U poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud H.U poolt süü tunnistamist, varasemat liiklusalast käitumist ja temal kehtivate karistuste puudumist. Samuti ka menetlusaluse isiku kahetsust.

Liiklusseaduse § 224 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 annab nii kohtule kui ka kohtuvälisele menetlejale õiguse kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et H.U

on võimalik karistada rahatrahviga sanktsiooni maksimummäärast väiksemana. Lisakaristuse kohaldamisel algab lisakaristuse kohaldamise tähtaeg antud juhul kolmest kuust. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit. H.U on avaldanud, et ta arvas, et tarvitatud alkohol on tema organismist välja läinud. Arvamine lubava asjaolu esinemises ei ole

käsitatav veendumisena. Kohus leiab, et H.U ei veendunud 24.06.2012.a. enne mootorsõiduki juhtimisele asumist, kas tema tervislik seisund lubab mootorsõidukit juhtida.

Kohus osundab asjaolule, et 26.04.2012.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on

politseiametnik Martin Kreitsmann märkinud, et esineb alkoholilõhn sõidukijuhi H.U

suust. Alkoholi esinemise tuvastamine väljahingatavas õhus ei eelda tingimata

tehniliste vahendite kasutamist. Juhul, kui H.U oleks soovinud igakülgselt veenduda enda tervise seisundi lubatavuses, siis oleks tal olnud võimalus näiteks kasutada teise

5 isiku abi tema poolt väljahingatavas õhus alkoholilõhna tuvastamisel. H.U ei teinud ühtegi toimingut enda terviseseisundi kontrollimiseks, vaid tugines lootusele, et alkohol on tema organismist väljunud ning sellest tulenenud arvamusele, et tema terviseseisund lubab asuda juhtima mootorsõidukit. H.U oli teadlik, et ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Samuti oli H.U

teadlik asjaolust, et alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asumine on keelatud. Kohtu

hinnangul on H.U pannud süüteo toime kaudse tahtlusega, kuna ta pidas võimalikuks asjaolu, et ta võib olla juhile keelatud seisundis. Kohtus nõustub kohtuvälise menetleja poolt avaldatud seisukohaga, et juhul, kui menetlusalusel

isikul on seoses tööülesannetega või muudel asjaoludel vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja põhjendus lisakaristuse tühistamise kohta selletõttu, et tal on vaja tööle sõita, paljasõnaline ning otsitud. Kaebuse esitaja eluja töökoha vahemaa, milline on autoga sõites orienteeruvalt 5 kilomeetrit, on kohtu hinnangul läbitav ka muul viisil kui autoga. Asja materjalides ei nähtu, et kaebuse esitaja kasutaks autot otseselt tööülesannete teostamiseks või tema kutsetöö oleks seotud lahutamatult mootorsõiduki juhtimisega. Kohtuväline menetleja

on lisakaristuse määramisel hinnanud kõiki asjaolusid ning otsustanud kohaldada lisakaristust seadusega ettenähtud miinimummääras.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et mõistetud karistus ja lisakaristus on proportsionaalsed toimepandud rikkumisega ning nende suurus muutmisele ei kuulu.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus H.U kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 12.07.2012.a. väärteoasjas 2317,12,007756 tehtud otsuse muutmata.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134.

Leili Raedla Kohtunik