4-12-3808/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-3808

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3808 (2302,12,009890) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Epp Ehasalu-Hirvesoo Väärteoasi

V.G kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 25.07.2012 otsusele nr

2302,12,009890 V.G karistamises

LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg

2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: V.G, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta V.G kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 25.07.2012 otsusele nr 2302,12,009890 V.G karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p

2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 25.07.2012 otsus nr 2302,12,009890 V.G karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3

p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab

2 kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 04.10.2012. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 12.10.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 05.10.2012. Kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.10.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 25.07.2012 otsusega nr 2302,12,009890 karistati V.G LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg

2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et

menetlusalune isik 04.07.2012 kell 18.06 Tallinn-Paldiski tee 21. Kilomeetril Saue vallas

Harjumaal juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 118 +/- 4 km/h, millega ületas

lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 24 km/h võrra, samuti juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 69 lg 5 keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et taotleb karistuse kergendamist.

Tasus ära määratud rahatrahvi ja ehk oleks võimalik asendada juhtimisõiguse äravõtmist rahatrahviga. Eelmisel talvel suri isa ja ei ole sellest üle saanud ja naisega on halvasti läinud.

Praeguseks on elu paremaks läinud. Peab iga päev käima autoga tööl Tallinnas ja sõitma firma autoga. Ei taha, et tööst ilma jääks. Lubab, et kunagi enam midagi sarnast ei tee.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et oli haiguspuhkusel ja tarvitas

Tallinnas natuke alkoholi ja pärast suundus koju Paldiskisse. Kiiruse ületamine võis olla

tingitud möödasõidu tegemisest. Töökoht on eelmise aasta novembri algusest. Taotleb juhtimisõiguse allesjätmist.

Kohtuväline menetleja leidis, et määratud on õige ja õiglane karistus. Kaebuse esitaja tarvitas enne sõidu alustamist alkoholi, tegu on tahtlik. Samuti ületas lubatud suurimat sõidukiirust.

Rikutud on kahte nõuet, mis on eriti ohtlik. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Asjas ei ole tuvastatud erandlikke asjaolusid, mis välistaks lisakaristuse kohaldamise. Tuleb lähtuda ka eripreventiivsest küljest, kaebuse esitajat on juba

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistatud ja kaebuse esitaja jätkab väärtegude

toimepanemist. Lisakaristust on kohaldatud ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, mis on proportsionaalne isiku süüga.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebuse lisana esitatud kontoväljavõttega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

3

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vastavalt LS § 227

lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega

on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus

ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati

menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,48 +/- 0,05 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,43 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmise määra lähedane.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmises suuruses ja

LS § 227 lg 2 mõttes suhteliselt väike, so alla keskmise. Kui tegemist oleks vaid ühe väärteoga, tingiks see karistuse ranguse ja sellest tulenevalt ka karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik, juhtides sõidukit juhile keelatud seisundis, ületas ka suurimat lubatud sõidukiirust, seega pani samaaegselt toime ka teise ohtliku liiklusalase väärteo, mis suurendab nii menetlusaluse isiku süü suurust kui ka tema ohtlikkust liikluses. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate

ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja oma otsuses leidnud, et kergendava asjaoluna on arvestatav kahetsus.

Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul

lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ning see karistus ei olnud uue väärteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega ei mõjutanud eelnenud määratud ja tasutud rahatrahv kaebuse esitajat edaspidi hoiduma uute väärtegude toimepanemisest ning kaebuse esitaja pani sedakorda toime juba kaks ohtlikku väärtegu üheaegselt. Seejuures juhtis kaebuse esitaja sõidukit juhile keelatud seisundis ning sooritas lubatud suurimat sõidukiirust

ületades ka möödasõitu teisest sõidukist, mis on liikluses eriti ohtlik käitumine. Sellest

tulenevalt tuleb ohtlikku liiklejat mõjutada peale rahatrahvi ka muude seaduses ettenähtud vahenditega, sundimaks teda järgima liiklusnõudeid ja tagama liiklusohutust.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda,

et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil

4 antud menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik tarvitas enne sõiduki juhtimisele asumist alkoholi ning viis ennast juhile keelatud seisundisse teadlikult. Seega oli tegemist tahtlikult toime pandud teoga. Mis puudutab suurima lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, siis ei saa kaebuse esitajale süüks arvatud rikkumise suurust arvestades sõidukiirust

ületada teadmatusest ja ka sellise teo toimepanemine on ilmselgelt tahtlik. Kohus leiab, et taoline juht on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik, seades ohtu eelkõige iseenda, rääkimata teiste kaasliiklejate tervisest ja võõrast varast. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja juhtimisõigust ära võttes liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud

alkoholipiirmäära ületamise määra, lubatud sõidukiiruse ületamise määra ja õiguskorra

kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Seejuures asub kohus seisukohale, et nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse määra määramisel

on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga, määrates lisakaristuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse LS § 224 ettenähtud väärteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Arvestades senist

karistuspraktikat ja olukorda liikluses, leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik. Peale selle on tuvastatud menetlusaluse isiku käitumises kahe liiklusalase väärteo koosseis, milliste toimepanemise eest ka üksikult on ette

nähtud juhtimisõiguse äravõtmine nii põhikaristusena kui ka lisakaristusena. Arvestades inkrimineeritud süütegude iseloomu olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine kohtu arvates ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohus leiab, et juhtimisõiguse saanud ja juhina liikluses osaleda sooviv isik peab olema

teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise

teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda,

mistõttu peab süüdlane eeldama seda, et rikkumiselt tabamisel teda karistatakse ning ta ise riskib sellega, et ta on ohtlik enesele ja teistele ning sellel saavad olema tagajärjed, mis ei ole

tema jaoks mugavad. Seega on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus,

teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid

sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et tema jaoks on juhtimisõiguse säilimine vajalik tööl käimiseks ja töö tegemiseks. Samas, kui vaadata väärtegude iseloomu ja sellele eelnenud käitumist, siis võib

järeldada, et eelkõige oli kaebuse esitajale oluline alkoholi tarvitamine ja juhile keelatud

seisundis liikluses osalemine ning juhtimisõiguse olemasolu oli muutunud teisejärguliseks.

Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks, so

ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja ilmselgelt arvestanud eelkõige kaebuse esitanud isiku kahetsusega. Kohus leiab, et arvestades menetlusalusele isikule inkrimineeritud

raskete liiklusakaste väärtegude kogumit ja sellest tulenevat süü suurust on kohaldatud

lisakaristuse määr suhteliselt leebe. Samas ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja

olukorda raskendada, mistõttu on kohus sunnitud nõustuma kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning asuma seisukohale, et lisakaristus vastab isiku süü suurusele, arvestades seejuures kergendava asjaolu olemasolu, samuti määratud karistuse eesmärgile. Küll on kohus

seisukohal, et puudub alus määratud põhikaristuse kergendamiseks, samuti määratud lisakaristuse kergendamiseks, rääkimata lisakaristuse osas otsuse tühistamisest.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või

5

tühistamiseks puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas.

Märt Toming Kohtunik