1-12-9430/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-9430

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

03.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

L.S, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras varem karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

L.S süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.oktoobril 2012.a. kella 13.03 ajal Tartus, Vahi tn 38 maja juures sõiduautot Nissan Almera reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani L.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (s.t. ajavahemik 01.- 02.oktoobrini 2012.a.), mille vältel L.S oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 kohaselt määrata, et mõistetud 7 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest peab L.S koheselt ära kandma 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Liitkaristuse ülejäänud osa - 6 kuud vangistust - ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui L.S ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud

alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakkab 1 aasta ja 10 kuu pikkune katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tartu Maakohtu määrusega 02.oktoobril 2012.a. on arestitud L.S-ile kuuluv sõiduauto Nissan Almera registreerimismärgiga XXX (VIN kood JN1BAAN15U0553011).

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Eeltoodu alusel tuleb L.S süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi käesolevas asjas esitatud ei ole.

Tartu Maakohtu 02.oktoobri 2012.a. määrusega nr. 1-12-9366 on arestitud konfiskeerimise

tagamiseks L.S-ile kuuluv sõiduauto Nissan Almera registreerimismärgiga XXX (VIN kood JN1BAAN15U0553011) KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui

see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesolevas kriminaalasjas

süüdistatakse L.S tahtlikus kuriteos, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises

joobeseisundis. Ka varasemalt on teda korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud

kriminaalkorras kahel korral 2008.a. ja 2008.a. Kuna isik on vaatamata varasematele karistustele õigusvastast käitumist jätkanud, siis on arvestades käesoleva kuriteo spetsiifikat,

mille toimepanemise vahendiks saab olla vaid mootorsõiduk, põhjendatud sellise vahendi konfiskeerimine, et välistada suurema tõenäosusega samalaadsete rikkumiste toimepanekut.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kuni Maanteeameti liiklusregistrisse on sõiduauto sõiduauto Nissan Almera registreerimismärgiga XXX omanikuna kantud L.S.

Toimiku lk. 52 õiendi kohaselt puudub L.S kehtiv mootorsõiduki juhiluba ja seega juhtimisõigus.

Eeltoodu põhjal on eeluurimiskohtunik seisukohal, et esineb seaduslik alus L.S-ile kuuluva sõiduauto konfiskeerimiseks kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 alusel. Lõuna Prefektuur on 02.oktoobril 2012.a. sõiduki Nissan Almera registreerimismärgiga XXX vastavalt Tartu Maakohtu 02.oktoobri 2012.a. määrusele arestinud.

Menetluskuludena kuulub L.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja anda süüdimõistetule

vastavalt tema taotlusele ning asjaolule, et isik asub koheselt karistust kandma väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud L.S vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.oktoober L.S 2012.a., s.o kaks (2) päeva kantud karistusasja hulka ja karistuseks mõista seitse (7) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et L.S-ile mõistetud karistus pööratakse täitmisele

osaliselt ja kohesele ärakandmisele kuulub üks (1) kuu kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. Ülejäänud karistuse osa kuus (6) kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui L.S ei pane ühe (1) aasta kümne (10) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ning täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse L.S kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa L.S talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

L.S-ile mõistetud koheselt kandmisele kuuluva karistuse algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.oktoobrist 2012.a.

L.S suhtes kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistamist alates

kohtuotsuse kuulutamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistustähtaja lõppemiseni.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuuluv mootorsõiduk Nissan Almera L.S-ile registreerimismärgiga XXX (VIN kood JN1BAAN15U0553011).

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha L.S-ilt kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsja tasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et L.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik