1-09-5512/49 · 1-09-5512/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Summary
AI generatedÄ R A K I R I K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2012, Rakvere kohtumajas Videokohtuistung toimus 28.09.2012 Kohtuasja number 1-09-5512 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Kaitsja Ain Tali Matti Reinsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.M, isikukood: xxx, EV kodanik; ...
Full Text of the Judgment · 1-09-5512/49
Ä R A K I R I
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2012, Rakvere kohtumajas Videokohtuistung toimus 28.09.2012 Kohtuasja number 1-09-5512 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör
Kaitsja Ain Tali
Matti Reinsalu
Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.M, isikukood: xxx, EV kodanik; viibimiskoht: Viru Vangla; elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 02.02.2012 ja lõpp 16.03.2013 RESOLUTSIOON: Vabastada D.M tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 18.12.2009
otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni 1 aasta, millest esimeseks
kolmeks (3) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema
katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada D.M suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8, 9
alusel järgmised kohustused:
2 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end töötukassas arvele; 3) osalema sotsiaalabiprogrammis; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest.
D.M vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva
kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Välja mõista D.M-ilt menetluskulunu riigituludesse 76.80 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest.
Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates
(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr
221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo
M.Reinsalu kasuks 76.80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu D.M kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.M-ile , prokurörile ja kaitsjale.
Asjaolud.
Viru Vangla esitas 23.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
D.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.12.2009 kohtuotsusega
kriminaalasjas nr 1-09-5512. D.M tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi
ning KarS § 61 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. D.M tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti D.M liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel
vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning D.M karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli ) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 18.-
19.12.2008, s.o. 2 päeva ja eelvangistus 04.04.-17.06.2009, s.o. 2 (kaks) kuud 14 päeva, kokku 2 (kaks) kuud 16 päeva karistusaja hulka. D.M kuulub ärakandmisele 1
(üks) aasta 1 (üks) kuu 14 päeva vangistust. Nähti ette, et mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui D.M ei pane kahe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. 04.01.2012 kohtumäärusega pöörati täitmisele D.M-ile mõistetud ja
ärakandmata vangistus, kuna D.M rikkus käitumiskontrolli ajal temale pandud
kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 02.02.2012.
3
Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetavat D.M on
karistatud kriminaalkorras esmakordselt. Vanglakaristust kannab samuti esmakordselt.
Kuritegu on toime pandud reageeringuga ohvri tegevusele ja majanduslike raskuste tõttu. Väheohtlikkus väljendub vägivalla kasutamises konkreetse täiskasvanud isikuga seoses, kuid märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.
Iseloomustuse kohaselt kinnipeetav elas enne vangistust elukaaslase juures aadressil xxxx ning vabanedes läheb samuti sinna. Kinnipeetaval on vabanedes olemas lepinguline töö xxxx,
mille kohta on olemas garantiikiri. Kinnipeetav plaanib jätkata õpinguid Rakvere
Täiskasvanute Gümnaasiumis, et omandada põhiharidus. Kinnipeetav väidab, et hariduse
omandamine töö kõrvalt ei ole probleem, kuna perekond ja tööandja toetavad teda. D.M
nimetab oma perekonnaks elukaaslast, last ja vanemat õde. Elukaaslane
iseloomustab kinnipeetavat kui rõõmsameelset ja heatahtlikku inimest, kes on hoolitsevaks
kasuisaks tema tütrele. Kinnipeetav on seoses alkoholi tarvitamisega käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, kuid leiab, et enam nii ei teeks, sest on õppetunni saanud ja oma elu üle järele mõelnud. Kinnipeetav on läbinud noortele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eguip”.
Maakohtu istung.
Kohtuistungil taotles ka D.M enda ennetähtaegset vabastamist. D.M
avaldas kohtule, et tal on garanteeritud töökoht xxxx ning elama asub elukaaslase ja lapse
juurde xxxx.
D.M
avaldab, et on saanud kaks kodukülastust motivatsioonisüsteemis püsimise eest, mõlemal korral 5 tundi. D.M avaldab, et suudab täita kõik elektroonilise valve nõuded.
Prokurör taotlust ei toetanud. D.M vabastamine elektroonilise järelevalve alla
oleks ennatlik. Vestlus D.M-iga ei tekita veendumust, et ta täidaks kõik antud
lubadused. Samuti on kinnipeetaval uue vägivaldse kuriteo toimepanemise protsent küllalt kõrge.
Kinnipeetava kaitsja märkis, et D.M puhul on korduvalt püütud vältida reaalset vangitust, kuid noormees ei võtnud õppust. Nüüd on ta esmakordselt karistatuna vanglas ning
saanud esimese šoki vangimajast kätte ning see pole olnud tema jaoks lihtne. Kaitsja on seisukohal, et lähtuma peaks tänasest olukorrast. D.M on vanglas läinud hästi, tal
ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud sotsiaalabiprogrammides. Kaitsja märgib, et
kuriteo riskiprotsent jääb alati, kuid selle kaaluks üles positiivne, mida võiks saavutada vabanemise kaudu. Kaitsja palub kohtul kaaluda vabastamise võimalust.
Kohtumääruse põhjendused.
Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises
süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik
nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise
otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid
tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
4
KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte
lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et D.M saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes kohustusega alluda elektroonilisele valvele.
Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses toetav pere, kindel elu- ning töökoht. Kohus
tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on tunnistanud alkoholiprobleemi ja mõistnud, et
alkohol on mõtlematute tegude põhjuseks. Asjaolu, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi, näitab, et isik on asunud end parandama.
Kinnipeetav on kinnitanud, et enam vanglasse sattuda ei taha. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.
Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, D.M kuulub karistuse kandmisest
vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele järelvalvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku § 76 ning KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Kohtunik
(allkiri)
Anu Ammer
Ärakiri õige
№oremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus
16. oktoobril 2012. a.
№oremreferent
Lea Herne