1-12-6373/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-6373

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-6373 (12230101641)

Kohtunik

Külli Iisop

Rahvakohtunikud Kristi Kiisa ja Tiina Vikat

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi Andrias Liivat süüdistuses KarS § 215 lg 3 p 1 ja KarS §

414 lg 1 järgi, Sven Kaljuvee süüdistuses KarS § 215 lg

3 p 1 ja KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ning Reinis Kaljuvee süüdistuses KarS § 418 lg 2 p 3 järgi

Kohtuistungi toimumise aeg 02.10.2012

Prokurör

Leelet Kivioja Süüdistatav

1. Andrias LIIVAT – isikukood 39211173517; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xxx, ei tööta; kannab karistust Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 22.05.2009.a Viru Maakohtu otsusega KarS § 215 lg

2 p 2 ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 6 kuud 3 päeva tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 2) 15.08.2012.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg

2 p 4,7 järgi vangistusega 3 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuud ja 3 päeva vangistust algusega 06.02.2012 tõkend – vahistamine alates 08.02.2012.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 06.02.2012.a.);

Kaitsja

määratud korras Eva Tibar

2. Sven KALJUVEE – isikukood 39308255221, Eesti kodanik, põhiharidusega; viimane elukoht: xxx; viibib vahi alla

Vanglas; töötas RG OÜ-s; varem

kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati 08.09.2011.a Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 - § 25 lg 4, § 199 lg 2 p 4,7 - § 22 lg 3, § 266 lg 2 p 3 ja § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg

2 alusel liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mis asendati

420 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 15 kuud; 03.02.2012.a seisuga on sooritatud tundi üldkasulikku tööd; tõkend – vahistamine alates 09.02.2012.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 07.02.2012)

Kaitsja määratud korras Riine Lumiste

3. Reinis KALJUVEE - isikukood 39202235218; Eesti kodanik, põhiharidusega; elukoht: XXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 08.09.2011.a Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja määratud korras Eva Tibar

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A n d r i a s LIIVAT KarS § 215 lg 3 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat ja 4 kuud vangistust, KarS § 414 lg 1 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 2 (kaks) aastat ja 4(neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks Pärnu Maakohtu 15.08.2012 otsusega mõistetud karistus – 9 kuud ja 3 päeva vangistust ning liitkaristuseks lugeda 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest maha arvata eelmise otsusega ärakantud karistus 7 kuud ja 26 päeva vangistust (06.02.-02.10.2012). Seisuga 02.10.2012.a. jääb mõistetud liitkaristusest kanda 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 02.10.2012.a.

2. Süüdi tunnistada S v e n KALJUVEE KarS § 215 lg 3 p 1 järgi ning karistuseks mõista

2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust, KarS § 418 lg 2 p 3 järgi 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 3(kolm) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel suurendada mõistetavat karistust 08.09.2011 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 6 kuu ja 16 päeva vangistuse (mis võrdub 392 tunni ärategemata üldkasuliku tööga) võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.

Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 07.02.2012.a.

3. Süüdi tunnistada R e i n i s KALJUVEE KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetavat karistust 08.09.2011.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuu vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 4(neli) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 päeva üldkasulikku tööd, asendatakse 4 kuud (ehk 120 päeva) vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on R. Kaljuvee kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks .

4. Välja mõista VÕS § 127 lg 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Sven Kaljuveelt ja Andrias Liivatilt solidaarselt hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks - 200 (kakssada) eurot VKC Engineering OÜ (a/a 221041175511 Swedbank AS) kasuks.

5. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse:

5.1. Andrias Liivatilt - 592 (viissada üheksakümmend kaks) eurot ekspertiisitasudest (lõhkeaineja lõhkeseadeldise ekspertiisi maksumus); määratud kaitsjale makstud tasust 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast

290 (kakssada üheksakümmend) eurot;

5.2. Sven Kaljuveelt – 210 (kakssada kümme) eurot ekspertiisitasu (pool tulirelva ekspertiisi maksumusest); 250 (kakssada viiskümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasust ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 363 (kolmsada kuuskümmend kolm) eurot.

5.3. Reinis Kaljuveelt – 210 (kakssada kümme) eurot ekspertiisitasu (pool tulirelva ekspertiisi maksumusest); määratud kaitsjale makstud tasust 150 (ükssada viiskümmend)

eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 217 (kakssada seitseteist) eurot.

Kohus määrab, et menetluskulusid on kõigil süüdimõistetutel võimalik vabatahtlikult tasuda ositi 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1- 12-6373.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõendid:

6.1. Isevalmistatud laskeseadeldis ja isevalmistatud lõhkeseadeldis koos püssirohuga, mis on EKEI vastutaval hoiul – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;

6.2. Mosini süsteemi vintpüss ja PPŠ automaattulirelv, mis on hoiul PPA Põhja prefektuuris (Tallinn, Pärnu mnt.139), pärast kohtuotsuse jõustumist jätta koolitus ja õppetöö eesmärgil PPA PP kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse keskteenistuse käsutusse.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUSED Andrias Liivat isikuna, kes on 22.05.2009 Viru Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS §

215 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning Sven Kaljuvee isikuna, kes on 08.09.2011 Viru Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 4, § 199 lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3, § 266 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1 järgi, panid toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis ja vägivallaga. Nimelt 03.02.2012 kella 15.00 paiku nõudsid nad ühiselt ja kooskõlastatult Tallinnas XXX korteris SLviimase kasutuses olnud ning VKC Engineering OÜ-le kuuluva sõiduauto Honda Concerto, registrimärgiga XXXvõtmeid, et nimetatud autot ajutiselt kasutada. Pärast seda, kui SL keeldus sõiduki võtmeid loovutamast, hakkas S. Kaljuvee kannatanut peksma, lüües teda rusikaga näo ja rindkere piirkonda. Peksmise tagajärjel kukkus SL põrandale pikali, kus S. Kaljuvee jätkas kannatanu peksmist jalgadega. Seejärel liitus S. Kaljuvee tegevusega A. Liivat, kes koos S. Kaljuveega jätkas põrandal lebava kannatanu jalgadega peksmist keha piirkonda ning nõudis samaaegselt autovõtmete üleandmist.

A. Liivat ja S. Kaljuvee tekitasid oma tegevusega kannatanule kergeid kehavigastusi ja füüsilist valu selliselt, et peksmise tulemusena nõustus SL viima S. Kaljuvee´d ja A. Liivat´it enda kasutuses olnud sõidukiga soovitud sihtkohta ning koos sõideti Tallinnast välja Rakvere suunas.

Kuusalu lähistel käskisid S. Kaljuvee ja A. Liivat kannatanul sõiduk peatada ning S. Kaljuvee tõmbas SL jõudu kasutades autost välja. Seejärel sõitsid S. Kaljuvee ja A. Liivat sõidukiga minema.

A. Liivat ja S. Kaljuvee kasutasid VKC Engineering OÜ-le kuuluvat sõiduautot Honda Concerto (XXX) omavoliliselt kuni 04.02.2012 hommikuni, tehes sellega vahepeal teelt välja sõites avarii, millega tekitasid VKC Engineering OÜ-le varalist kahju 200 euro ulatuses. Seejärel parkisid nad avariilise sõiduki 04.02.2012 kella 11:00 paiku Tallinnasse Kristiine Kaubanduskeskuse taga asuvasse parklasse. Seega A. Liivat ja S. Kaljuvee isikutena, kes on varem toime pannud asja varguse ja omavolilise kasutamise, vägivallaga ja grupis ajutiselt kasutasid omavoliliselt võõrast vallasasja, pannes toime KarS § 215 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrias Liivat sügisest 2011 täpsemalt tuvastamata ajast alates kuni 16.02.2012 ebaseaduslikult valdas paiskelõhkeainete hulka kuuluvat suitsuta püssirohtu, millest ebaseaduslikult valmistas lõhkeseadeldise ja laskeseadeldise, mida ebaseaduslikult hoidis enda valduses. Nimelt koosnes üks isevalmistatud laskeseadeldis korpusest, nooletaolisest objektist, paiskelõhkeainest suitsuta püssirohust ja isoleerlindist ning seadeldis oli mõeldud lendkehade väljatulistamiseks. Teine isevalmistatud lõhkeseadeldis koosnes piesoelektrilise sädemegeneraatoriga käivitusmehhanismist, suitsuta püssirohuga täidetud vasktorust ja elektrijuhtmest koos süüteelemendiga ning seadeldis oli mõeldud plahvatuse tekitamiseks. Seadeldised ei olnud kasutuskõlbulikud, kuid seadeldistes sisaldunud paiskelõhkeained olid kasutuskõlbulikud. Nimetatud paiskelõhkeainetega seadeldisi hoidis A. Liivat ebaseaduslikult enda valduses kuni 16.02.2012, mil need tema elukohast XXX läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Seega A. Liivat ebaseaduslikult hoidis lõhkeainet, valmistas sellest ebaseaduslikult lõhkeseadeldise ja laskeseadeldise, mida ebaseaduslikult hoidis enda valduses, pannes toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sven Kaljuvee ja Reinis Kaljuvee ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis käitlesid alates 2011. septembri algusest kuni 13.02.2012 enda elukohas XXX ebaseaduslikult ilma relvaseaduse § 34 nõutava relvaloata tulirelvade hulka kuuluvat viielasulist Mosini süsteemi 1891/1930.a mudeli vintpüssi (kaliiber 7,62mm, nr 122278) ja selle kasutuskõlblikku relvarauda ning samuti automaattulirelvade hulka kuuluvat püstolkuulipildujat PPŠ (kaliiber 7,62mm) ja selle kasutuskõlblikku relvarauda. Vastavalt relvaseaduse § 21 lg-le 1 on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Vastavalt relvaseaduse § 9 lg-le 1 kohustub isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle.

S. Kaljuvee ja R. Kaljuvee leidsid Mosini süsteemi vintpüssi ja PPŠ automaattulirelva, sh nende kasutuskõlblikud relvarauad, 2011. septembri alguses Ida-Virumaalt Tudulinna vallast Peressaare külas lammutatud talude varemete alt. Vaatamata teavitamisja politseile üleandmiskohustusele toimetasid S. Kaljuvee ja R. Kaljuvee leitud relvad ühiselt ja kooskõlastatult enda koju, kus nad eesmärgiga relvad maha müüa, hoidsid neid ebaseaduslikult kuni 13.02.2012, mil need läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Seega käitlesid S. Kaljuvee ja R. Kaljuvee grupis ebaseaduslikult tulirelva olulist osa, so kasutuskõlblikku relvarauda, pannes toime KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu Süüdistatava A. Liivati, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus A. Liivati süüditunnistamist KarS § 215 lg 3 p 1 ja § 414 lg 1 järgi ning tema karistamist kuritegude kogumi eest 2-aasta ja 4-kuulise vangistusega. Selle karistusega lugeda kaetuks kergem karistus ehk 9 kuud ja 3 päeva vangistust, mis oli talle mõistetud 15.08.2012.a. Pärnu Maakohtu otsusega ning milles mõistetud vangistuse alguseks loeti 06.02.12.a. Seisuga 02.10.2012.a. jääb A. Liivatil kanda 1 aasta 8 kuud ja 4 päeva vangistust.

Süüdistatava S. Kaljuvee, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus S. Kaljuvee süüditunnistamist KarS § 215 lg 3 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist vastavalt 2 aasta 10-kuulise ning 2-kuulise vangistusega. Karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust. Kuna uus kuritegu on toime pandud katseajal, suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (6 kuud 16 päeva vangistust) ning liitkaristuseks jääb 3 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust algusega 07.02.2012.a.

Süüdistatava R. Kaljuvee, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus R. Kaljuvee süüditunnistamist KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist 2-kuulise vangistusega. Suurendades mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) on liitkaristuseks 4 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendatakse 240 tunni üldkasuliku tööga ning selle tegemise tähtajaks on 18 kuud. ÜKT tegemise ajal on R. Kaljuvee allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Rahuldamisele kuulub VKC Engineering OÜ tsiviilhagi ning 200 eurot tuleb välja mõista solidaarselt S. Kaljuveelt ja A. Liivatilt.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad sõlmitud lepetega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on nad teadlikud.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada neile inkrimineeritud kuritegudes. Karistus tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 alusel 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot ning esimese astme kuriteo korral 2, 5 palga alammäära ehk 725 eurot.

Arvestades süüdistatavate varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest riigi kanda, kuna menetluskulude täielik ja kohene tasumine käib neile ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Rahvakohtunikud