1-12-9342/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-9342

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

01.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja advokaat Marko Paabumets osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav Lembit Sai, IK 37308302764, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

Lembit Said süüdistatakse selles, et tema, juhtis 29.septembril 2012.a. kella 18.25 paiku Tartumaal, Kambja vallas, Põlva-Reola mnt-l mootorsõidukit Riga, reg märgita, olles alkoholijoobes.

Sellega pani Lembit Sai toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Lembit Saile karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 27 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Lembit Sai tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Lembit Sailt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Lembit Sai puhul leidub alus kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Lembit Sai on töövõimetuspensionär, kellele on omistatud töövõimekaotus 90% ulatuses. Tema igakuiseks kindlaks sissetulekuks on pension koos sotsiaaltoetusega kokku 151 eurot. Süüdistatav elab koos emaga, kes on samuti pensionär. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks isikule üle jõu. Samuti on eeltoodu ja Lembit Sai taotluse alusel põhjendatud määrata väljamõistatavate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg kui see on esialgne seadusest tulenev tähtaeg.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Lembit Sai KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata mõistetud karistusaja hulka Lembit Sai eelvangistuses viibitud aeg 29.september – 01.oktoober 2012.a, s.o kolm (3) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Lembit Saile kakskümmend seitse (27 päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Lembit Sai ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Lembit Sai katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista Lembit Sailt riigituludesse menetluskuludena sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsja tasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et Lembit Sail on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik