1-12-9358/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 01.oktoober 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-9358 (kohtueelses menetluses nr 12260104065) riik M.T versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

M.T (isikukood XXX; elukoht

xxxxxx xx-xx xxxx xxxx xxxxxxxxxx ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada M.T (KarS) 424

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

rahaline karistus 140 ( o 686 (kuussada ükssada nelikümmend) päevamäära, s.

kahek

68 alusel arvata eelvangistuse aeg sakümmend kuus) €; KarS §

3 päeva

mõistetud mõista karistuse hulka ning M.T-le kandmisele kuuluvaks

karistuseks rahaline karistus 131(ükssada kolmkümmend üks) päevamäära so 641

(kuussada nelikümmend üks) € ja 9 KarS §

1 alusel määrata

0 senti;

66 lg M.T-le

64 mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui ( ja 19 senti kuuskümmend neli) € kuus, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2)

igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes

tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista € M.T-lt sundraha 217 (kakssada seitseteist) 50 senti, riigi õigusabi tasu viiskümmend seitse € määrata kriminaalmenetluse kulud

57 ( ) 60 senti;

2

275 (

10 senti kakssada seitsekümmend viis) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2012 novembri kuust igakuise menetluskulu osa 23 (

a kakskümmend kolm) €

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu

19.20 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomele;

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises

karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: angas või kontole nr 221023778606

viitenumber 4100065035 1-12- ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 9358

“);

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu

on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P el angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumis

maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-9358

“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §

– 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha -

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on M.T toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes

selles, et tema juhtis 29.09.2012 kella 18.26 paiku Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Lille tn 2 juures mootorsõidukit

Audi A8 registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0,86 mg/l kohta).

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks 424 rahalise

3 karistuse

, s.o 686 eurot ga 140 päevamäära (päevamäära aluseks võetud M.T 2011. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 4.90 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 01.10.2012 (s.o 9 päeva s.o 29.09.2012 – päevamäära). Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 131 päevamäära, s.o 641,9 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o

64.19 eurot kuus. 3.

ikud motiveeringud kokkuleppemenetluses Kohtu õigusl 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud

on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult

taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul

alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid

lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -s 245 S § (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § M

240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja

nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS

§ 76 lg le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; - kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi - protokollis; 4) muude tõendite loetelu; Kr S §

1 sätestatud andmed, kui isik on M 218 lgkahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse prot 256 okolli erisusi (KrMS §

2 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning

kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus v

astavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud u kvalifikat kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

4 KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.4. Kohtu

põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtu-

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169

( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 €

kuus. M 256 Kr S § 5

lg 2 kohaselt s menetluses tehes üüdimõistvat kohtuotsust kiir

vähendab Kr S § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole M 179 lgvõrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 217,50 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud tava tasu

(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega ing on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad n kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava M.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on

määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 € Süüdistatava .

M.T kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrM -le 1 - S § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha 217.50 € võrra.

Kriminaalmenetl M.T-lt use kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha

, riigi 217 (kakssada seitseteist) € 50 senti € õigusabi tasu 57.60 €

19.20 € (38.40 + ) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et

5

menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 4.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel M.T on kahtlustatavana kinni peetud 29.09.2012 kuni 01.10.2012, seega

on M.T viibinud eelvangistuses 3 p - äeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel vangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. . KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse

kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik