1-12-2762/11 · 1-12-2762/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-2762 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu J.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

J.E (IK xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla) Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu J.E temale Tartu Maakohtu 23. märtsi 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud J.E tunnistati Tartu Maakohtu 23. märtsi 2012. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati J.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01. märtsi 2011. a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata võrra ning lõplikuks ärakadmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 6 kuud 27 päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustus 10. aprillil 2012. a.

J.E karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 20. oktoobril 2012. a. J.E on varem kriminaalkorras karistatud:

2

1. Viljandi Maakohtu 12. juuni 1996. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 6-kuulise

vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

2. Viljandi Maakohtu 03. märtsi 1997. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 185 lg 1 alusel

550 krooni suuruse rahatrahvi ja 6-kuulise vabadusekaotusega;

3. Viljandi Maakohtu 22. augusti 1997. a otsusega KrK § 143 lg 2 p 1, 2 alusel 3-kuulise

vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vabadusekaotust;

4. Viljandi Maakohtu 14. märtsi 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 11 kuu 5

päeva pikkuse vabadusekaotusega;

5. Viljandi Maakohtu 09. veebruari 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 3-

kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;

6. Viljandi Maakohtu 27. septembri 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 3-

kuulise vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust;

7. Viljandi Maakohtu 13. oktoobri 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 3-kuulise

vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistus ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 27 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 22 päeva vangistst;

8. Viljandi Maakohtu 10. detsembri 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2

alusel 1-kuulise vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 3 päeva vangistust;

9. Tartu Maakohtu 22. augusti 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 4-kuulise

vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga, mis pöörati Tartu Maakohtu 20. veebruari 2007. a määrusega siiski täitmisele; 10. Tartu Maakohtu 25. märtsi 2008. a otsusega KarS § 120 alusel 30-päevase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust;

11. Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2009. a otsusega KarS § 216 lg 1 alusel 1-kuulise vangistusega; 12. Tartu Maakohtu 01. märtsi 2011. a otsusega Kars § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel 5-kuulise

vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 4 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

J.E on karistatud ka väärtegude eest.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.E uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu toetav lähisuhtevõrgustik

vabanemisel puudulik. Tal on vaid üks sotsiaalselt toetav isik, kes on oma toetust valmis

pakkuma aga vaid siis, kui süüdimõistetu on endale tulevikuks õiguskuulekad eesmärgid

seadnud. Süüdimõistetul puudub vabaduses ka kindel elu- ja töökoht. Tema kuritegelikku käitumist võib mõjutada ka alkoholi tarvitamine.

Kohtumenetluse poolte seisukohad J.E avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vaid tahab oma karistuse lõpuni ära kanda.

3

Prokurör Margus Lellep oma kirjalikus arvamuses ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et see ei ole ka võimalik.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on J.E ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast

ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kuna J.E ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda

ning soovib oma karistuse lõpuni ära kanda, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest.

On küll positiivne, et vangistuses ei ole süüdimõistetu pannud toime ühtegi

distsiplinaarrikkumist, kuid samas ei ole ta materjalidest nähtuvalt olnud huvitatud ka

ametnikega koostöö tegemisest. Vabanemise puhuks ei ole ta teinud endale mingisuguseid plaane ega seadnud eesmärke ning kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal on alust kahelda selles, et tal oleks olemas motivatsioon oma elustiili muutmiseks ja vabaduses seadusekuulekalt käitumiseks. Kuna varasemalt on teda hulgaliselt karistatud just varavastaste kuritegude eest ning tema elustiil on olnud pigem asotsiaalne, siis tuleb järeldada, et kuriteod on suuresti toime pandud just majandusliku kasu ja elatusvahendite teenimise eesmärgil, mida

on mõjutanud ka alkoholi liigtarvitamine, kindla elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Arvestades seda, et ka käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul tal kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik puudub on risk uutele kuritegudele jätkuvalt suur. Samuti

välistab kindla elukoha puudumine sisuliselt juba ise ennetähtaegse vabastamise võimaluse,

arvestades seda, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal peab süüdimõistetu

järgima kontrollnõudeid, sealhulgas elama kindlas elukohas, kust kriminaalhooldajal oleks võimalik temaga kontakti saada.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ega põhjendatud. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt

vabaneda ning seda ei toeta ka tema vabastamisjärgsed elutingimused ega jätkuvad kuriteoriskid.

Kohtunik