4-12-2167/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.oktoober 2012.a. Võru kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-2167 Kohtukoosseis kohtunik Roomet Sõnna Väärteoasi

R. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, OÜ Stoksund juhatuse

liige, kaebus Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna

liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku 03.05.2012.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220122323820 peale. RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 1 kohus

o t s u s t a s : rahuldada R. R. kaebus ja tühistada osaliselt karistusmäära osas Politsei -ja Piirivalveameti

korrakaitseosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse l

iikluspolitseiniku 03.05.2012.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220122323820 .

Süüdi tunnistada R. R. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 20 (kahekümne) trahviühiku suuruses, s.o. 80 (kaheksakümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata 80 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 4 (nelja) kuu

jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 20 (kakskümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb R. R. tasuda igakuuliste maksetena Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (AS Swedbank), viitenumber on

10220122323820. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja

menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

2 (4) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseiniku 03.05.2012.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220122323820 karistati R. R. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel selle eest, et ta 3.mail 2012.a. kella 11.05 ajal Võru linnas Jüri tänaval Vabaduse tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 941 YVV, juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, millega B.M rikkus Liiklusseaduse § 33 lg 3 nõudeid, 33 trahviühiku suuruse s.o. 132-eurose rahatrahviga (tl 5).

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU

R. R. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt peab ta mõistetud

karistust rangeks ja määratud rahatrahvi liialt suureks, see on ebaproportsionaalne võrreldes

analoogse rikkumise eest tavaliselt määratud karistustega. Karistuse määramisel ei ole arvesse võetud ka rikkuja isikut, varasemad kehtivad karistused tal puuduvad. Tal pole rahalisi võimalusi sellises suuruses trahvi tasumiseks, sest OÜ Stoksund, mis tegeleb Vabaduse 17A Võru kinnisvara üürileandmisega, alates juunist 2012.a. lõpetab viimane üürnik firmaga üürilepingu, pärast seda pole tema firmal enam ühtegi kehtivat üürilepingut ning kaob ka viimane pere sissetulek. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on 20.02.1998.a. sündinud poeg, kes õpib Võru Kesklinna Gümnaasiumis. Ka lapse

emal ja kaebuse esitaja elukaaslasel pole pärast koondamist 2008.a. kindlat sissetulekut. Sellisel juhul jääks kaebuse esitaja pere täiesti ilma ülalpidamiseta ja satuks äärmiselt halba majanduslikku

olukorda. Kaebuse esitaja poolt toimepandud rikkumine ei olnud tahtlik, ta oli hajameelne ja ei jõudnud linnas sõidul piisavalt ruttu turvavööd kinnitada ning lubab edaspidiselt olla tähelepanelik ja kohe autosse istumisel kinnitada turvavöö. Juhindudes V™S § 114 lg 1 p l, lg 3, 120 lg 1 palub kaebuse esitaja lahendada kaebus kirjalikus menetluses ja vähendada LS § 239 lg 1 p 1 rikkumise eest talle 03.05.2012.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220122323820 mõistetud trahvi.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 9) leiab kohtuväline menetleja, et R. R. kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Turvavöö eesmärk sõidukis, on juhi ja

kaasliiklejate ohutuse suurendamine. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on

3 (4)

igati põhjendatud hr Oleski karistamine sanktsiooni keskmise määraga; hr B.M ei ole käesoleva

väärteoasja üheski etapis väljendanud siirast kahetsust, mis andnuks menetlejale veendumuse, et

karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest määrast madalama

rahatrahviga. Arvestades menetlusaluse isiku rasket majandusliku seisu, nõustub kohtuväline

menetleja rahatrahvi maksmistähtaja pikendamisega.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebust saab lahendada kirjalikus menetluses.

Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus leiab, et R. R. süü Liiklusseaduse § 33 lg 3 nõuete rikkumises, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, on tõendatud

R. R. poolt kohtuvälisele menetlejale 3.mail 2012.a. antud ütlustega, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga (väärteotoimik lk 2-3).

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on R. R. käitumine, mis seisnes selles, et ta juhtis

sõidukit, millel on turvavööd, olles sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata, on õigesti

kvalifitseeritud väärteona LS § 239 lg 1 p 1 järgi, mis näeb ette sõidukijuhi vastutuse turvavöö

nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 17 lg 3 ei välista seaduse

mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. R. R. tegu on õigusvastane, kuna vastab

väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. R. R.

on LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd

välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid.

LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politsei- ja

Piirivalveamet, prefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Seega on Politsei- ja Piirivalveamet pädev menetlema R. R. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled

ei ole ka sellele viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o kuni 200 eurot. R. R. on karistatud 33 trahviühiku suuruse s.o

sanktsiooni 33/50 määras. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätest

atule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R. R. vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi R. R. ei ole otseselt avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendav asjaolu, on R. R. kohtule avaldanud, et ta edaspidi autosse istumisel kohe kinnitab turvavöö. Kohus leiab, et

kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

4 (4)

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. R. R. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et R. R. nähtuvalt karistusregistri teatisest ei ole varasemalt väärteokorras karistatud (väärteoasja tl 4), tema süü turvavarustuse kasutamise nõuete

rikkumises ei ole suur. Vastuses kaebusele on kohtuväline menetleja möönnud, et igati on põhjendatud hr Oleski (ilmselt B.M) karistamine sanktsiooni keskmise määraga, kuid samas on karistanud teda tunduvalt üle keskmise määra. Kohus peab piisavaks tagamaks R. R. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. rahatrahviga 20 trahviühikut.

Neil asjaoludel rahuldab kohus R. R. kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti

korrakaitseosakonna liiklusbüroo lii

klusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku 03.05.2012.a.

kiirmenetluse otsuse nr 10220122323820, millega karistati R. R. LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 33 trahviühikut (132 eurot) osaliselt, s.o karistusmäära osas. Võttes täiendavalt arvesse süüdlase isikut ja süü ulatust, vähendab kohus R. R. mõistetud karistusmäära ja karistab teda LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Arvestades B.M majanduslikku olukorda, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et 80 euro suurune rahatrahv tuleb B.M tasuda

ositi 4 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 20 eurot.

Kohtunik: