32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-11-4083

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoobril

2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-4083 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.L tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.L, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.L

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

U.L Viru Maakohtu 04.10.2011 1 tunnistati süüdi kohtuotsusega KarS § 121, § 200 lg järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2011 otsusega tühistati Maakohtu otsus osaliselt, tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 1 järgi, KarS § 64 lg 1 ning KarS § 65 lg

2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. U.L mõista KarS § 200 lg 1 järgi õigeks.

Süüdistatavale KarS § 121 järgi mõistetud karistus 3 kuud vangistust jätta muutmata.

Vähendada mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o kestuseni 2 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele 28.08.2009 kohtuotsusega mõistetud

ärakandmata karistus 1 aasta vangistust ja mõista temale ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.02.2012 14.04.2013. ja lõpp

2(3)

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.09.2012.

Kinnipidamisasutusest U.L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korras asub kinnipeetav elama

aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Isikul on põhiharidus, eriala ei oma. Isiku sõnul

omab ta puidutöö, betoonitöö ja metallitöö oskuseid. Enne vangistust oli arvel Töötukassas,

aeg- ajalt oli hõivatud juhutöödega. Viimased kuriteod, kehaline väärkohtlemine on toime

pandud alkoholijoobes. Varasemad kuriteod, joobes juhtimised on kõik seotud alkoholi tarvitamisega. Vangla toetab U.L tingimisi ennet

ähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx,

kus elas ka enne xx vangistust. Antud korterit üürib kinnipeetava elukaaslane xx tähtajatu üürilepingu alusel xxx. Antud elamispinnal elab elukaaslane koos oma 3 noorema lapsega. Elukaaslane on kodune, otsib tööd läbi Eesti Töötukassas. Iisku ema on pensionär, tema xx xx sissetulekuks on vanaduspension. Pere saab omavalitsusepoolset toimetulekutoetust. Vabanedes

kinnipeetav töökohta ei oma. Enne vangistust oli U.L arvel Eesti Töötukassas ning aeg-

ajalt hõivatud juhutöödega.

Isikut on korduvalt karistatud ühiskonnavastaste kuritegude toimepanemise eest. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist katseajal. Probleemkäitumine on olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega.

U.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu

leiab, et tal ei ole alkoholiga probleeme. Vabaduses soovib ta leida endale töökoha ja tööle asuda.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu kirjalikult toetab U.L taasühiskonnastamise huvides.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulan süüdimõistetu ud arvamuse, arvestades

prokuröri tuleb jätta tingimisi enne täh kirjalikku seisukohta leiab, et U.L taega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist nii isikut iseloomustavad andmed - kuriteole eelnenud ajal, kurit

eo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. U.L on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik

on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uued kuriteod.

Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Kõik

kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Seega võib järeldada, et kriminaalhooldaja järelevalve mittevabadusekaotuslik karistus ja ei avalda isikule piisavat mõju.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8 U.L on 18-l korral ) on näha, et karistatud väärteokorras, milledest 8 korda Alkoholiseaduse § 70 alusel,

3(3)

Eeltoo U.L dust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldaja järelevalve

- hoiduda uute tegude toimepanemisest ning puhul ei ole täitnud eesmärki süü mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse U.L jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- - 91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab U.L-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

U.L

-kaart kehtivusega 12.03.2014. on isikuttõendav dokument ID Vabanedes on U.L kindel elukoht aadressil xxx.

Vabanemisel puudub U.L kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal

haridustase, puudub mis raskendab

eriala ning töökogemus, töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades U.L poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad II astme liikluskuriteod- ikuvastane kuritegu-kehaline mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, viimane is

väärkohtlemine , korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ) (kahel katseal uued kuriteod, korduvad väärteod) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha

puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine

õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba

kolmel korral kriminaa et isik uute lhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki –

süütegude toimepanemisest ära hoiduks

. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.L-ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud U.L uut kuritegu toime panna.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.04.2012, ärakandmiseks on veel üle poole aasta, mis on

piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Samas alkoholi kuritarvitamine (korduvalt karistatud joobes juhtimise eest kriminaalkorras, väärteokorras AS § 70 alusel) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise

ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. U.L puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

U.L temale Viru Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Inna Kirsipuu