4-12-4093/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-12-4093

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu kohtumaja Maakohus Jõgeva Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012.a, Jõgeva Väärteoasja number 4-12-4093 Väärteoasi

T.H kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistuse otsusele väärteoasjas nr 2490,12,002977 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: T.H (isikukood:

xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxnd, e-post: , telefon xxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja ja esindaja: Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo

Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistus, kohtuvälise menetleja ametnik vanemliikluspolitseinik Kajar Pent. –

RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

Politseikorrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse 14.08.2012.a otsus T.H

suhtes väärteoasjas nr 2490,12,002977 muutmata ning menetlusaluse isiku T.H kaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirj

. alikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

Kassatsioon tuleb e kohtumaja ksul alates sitada Tartu Maakohtule (Jõgeva le) 30 päeva joo

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

(28. september 2012.a), s.o alates 29. septembrist 2012.a.

2

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

patrullpolitseinik Arvi Murakas on 17.07.2012.a koostanud T.H suhtes väärteoprotokolli nr AB 1276745. Väärteoprotokoll on koostatud selle kohta, et 17.07.2012.a kell 15.20 Jõgeva mootorsõidukit asulasisesel -Mustvee mnt 2-l kilomeetril juhtis T.H teel kiirusega 74 +/- 3 km/h. Lubatud kiirus 50 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte rohkem kui 21 km/h. Kiirust mõõdetud seadmega STALKER. Sellega rikkus T.H LS § 15 lg 1 p 2 ning pani toime LS § 227 l s 2 sätestatud väärteo (tl 15). g-

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Penti 14.08.2012.a koostatud otsuses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalune isiku süü rikkumise toimepanemises on

tõendatud väärteoprotokolliga, tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (tl 19). Kohtuväline menetleja juhindus karistuse mõistmisel LS § 224 lg s 2 sätestatud sanktsioonist - ja KarS - § 56 lg st 1. Kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtuväline menetleja leidis, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse

isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja määras T.H-le karistuseks eriõiguse äravõtmise 1 kuuks. Otsuse kohaselt algab juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg otsuse jõustumise päevast (kaebuse

esitamise viimane tähtpäev 31.08.2012.a) ja lõpeb 30.09.2012.a. LS § 127 kohaselt tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile.

T.H kaebus

T.H esitas maakohtule kaebuse, milles taotleb Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 14.08.2012.a otsuse jõustumise edasilükkamist kaks kolm nädalat ja vajadusel - pikendada karistuse aega või kui lubade äravõtmine pole vältimatu, kohaldada rahatrahvi (tl

4).

Olles väärteo toime pannud, ei vaidlusta T.H väärteo aset leidmise fakti ning on valmis eksimuse eest vastavalt seadustele karistust kandma.

T.H leiab, et määratud karistuse kohaldamine ajavahemikul 31.08.2012.a kuni 30.09.2012.a oleks karistuseks eelkõige tema tööandjale (Jõgeva Sordiaretuse Instituut). Kuna T.H on ametialaselt seotud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ning Kuresoo OÜ ja Jaan

Tooming Väljaotsa talu vahel toimuva põllumajandusliku rakendusuuringuga ja käesoleva

aasta septembrisse on kavandatud rajada hulgaliselt eelnimetatud ettevõtete põldudele põldkatseid, mille otseseks kavandajaks ja teostamisel osalejaks on T.H. Tegemist on

üsna spetsiifilise uuringuga ja nii kiiresti ei ole võimalik teda asendada. See tähendaks tööandjale keerulist ülesannet kiirel sügistööde ajal kellegi eemaldamiseks põhitöölt, et tagada T.H transport Avinurme ja Jõgeva vahel.

Menetluse käik Kohus nõudis välja väärte (tl 11), võttis väärteoasja menetlusse ja küsis kohtuväliselt otoimiku

menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele (tl 1 ).

Kohtuväline menetleja taotles esitatud seisukohas kohtuvälise menetleja otsuse osalist

tühistamist ning teha uus otsus juhtimisõiguse äravõtmine jõustumise kuupäev lükata edasi kolme nädala võrra (tl 22-23).

Kohtuväline menetleja nõustub T.H taotlusega. Muuhulgas viitab kohtuväline

menetleja vastuses T.H suhtes esinevale karistust kergendavale asjaolule ning

3

karistusregist kehtivaid karistusi, kuigi ri väljavõttele, millest nähtuvalt ei ole T.H

samalaadne rikkumine on toimunud, on see olnud aastal 2007. Kohtuvälise menetleja hinnangul osundab karistusregister, et T.H ei ole tihe liiklusnõuete rikkuja.

Kohtu

seisukoht ja põhjendused

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest

kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahenda

da kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel V™ -st 132. S §

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et suhtes väärteoasjas nr 2490,12,002977 T.H tehtud otsus tuleb jätta muutmata ning T.H kaebus rahuldamata . (VTMS § 132 p 1)

Kaebuses on T.H taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise edasilükkamist kaksuse kolm nädalat ja vajadusel karistuse aja pikendamist. Alternatiivsena, kui juhtimisõig

äravõtmine pole vältimatu, on T.H taotlenud rahatrahvi kohaldamist (tl 4). Kuigi

T.H ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses, peab kohus vajalikuks viidata VTMS § 123 lg le 2, mis sätestab, et -

. Seega ei saa kohus lähtuda üksnes

esitatud kaebuse piiridest, vaid kohtul tuleb võtta seisukoht ka T.H süü ja kogutud tõendite osas, lahendamaks kõikvõimalikud VTMS § s 133 sätestatud küsimused. -

3. LS § 227 lg 2 sätestab, et

eest 21 40 kilomeetrit tunnis kuuni.

Väärteokirjelduse kohaselt 17.07.2012.a kell 15.20 Jõgeva juhtis T.H -Mustvee mnt 2-l kilomeetril mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74 +/- 3 km/h. Lubatud kiirus 50 km/h.

Seega ületas T.H lubatud sõidukiirust mitte rohkem kui 21 km/h. Kiirust mõõdetud

seadmega STALKER (tl 15). Väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldus vastab LS § 227 lg le 2 ning seega on kohtu hinnangul T.H-le etteheidetav tegu õigesti - kvalifitseeritud.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt on tõendatud, et T.H pani toime

talle etteheidetava väärteo. Nimetatud kohtu veendumus tugineb liiklusjärelevalve

kiirus eseadme kasutamise 17.07.2012.a kell 15.20 mõõt protokollile, mille kohaselt mõõdeti Jõgeva T.H juhitava mootorsõiduki kiiruseks -Mustvee mnt 2-l kilomeetril , kasutades

mõõteseadet Stalker (testitud 17.07.2012.a kell 8.10), 74 km/h ning arvestades laiendmääramatust +/ ja lubatud sõidukiirust 50 km/h, ületas T.H sõidukiirust - 3 km/h

mitte vähem ku Lisaks kinnitab väärteo toimepanemist T.H poolt ka i 21 km/h (tl 16). tunnistaja -18). Üllar Kiisleri ütlused (tl 17

Väärteorikkumise toimepanemist on tunnistanud ka menetlusalune isik ise ning seda vahetult

pärast süüteo toimepanemist. Nii on väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ütluste kohta

T.H omakäeliselt mär nud järgmist: „palun karistuse mõistmisel arvestada lubade ki

äravõtmist eelisjärjekorras ja alles seejärel kohaldada rahatrahvi! Tunnistan rikkumist“.

Menetlusalune isik on kinnitanud oma süüd ka kohtule esitatud kaebuses ning sellest

4 tulenevalt ei ole T.H pidanud vajalikuks vaidlustada toimepanemise fakti, vaid väärteo on leidnud, et ta on valmis eksimuse eest vastavalt seadustele karistust kandma (tl 4).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul väärteoasja materjalidega tõendatud, et

menetlusalune isik T.H ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ning

sellega rikkus T.H LS § 15 lg 1 p s 2 sätestatut ( - asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis

). Seega on tuvastatud, et T.H pani toime LS §

227 lgleiab s 2 sätestatud väärteo. Ühtlasi kohus, et väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

4. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

LS § 224 lg s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut nimetatud sättes toodud -

süüteo toimepanemise eest i .

KarS § 56 lg 1 sätestab, et

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult määranud T.H-le karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmise LS § 227 lg s 2 sätestatud sanktsiooni alammäära läheda - ses

määras, s.o 1 kuuks. Vaatamata sellele, et T.H poolt toimepandud väärteokoosseis näeb ette põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise, on kohtu arvates käesoleval juhul oluline

arvestada ka asjaolu, et T.H on juba väärteoprotokollis märgitud ütluste kohaselt

palunud eelisjärjekorras karistada teda juhtimisõiguse äravõtmisega, mitte rahatrahviga (tl

15). Nimetatut kinnitavad ka väärteomenetluse alustamise juures olnud politseiametnikust

tunnistaja ütlused, mille kohaselt „palus isik tungivalt, et karistuseks oleks ta nõus lubade

äravõtmisega, et mitte saada rahatrahvi“ (tl 18)

. Kohtule esitatud kaebuses on T.H taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise edasilükkamist ning seejärel alternatiivsena

rahatrahvi kohaldamist (tl 4), ei ole millest järeldub, et menetlusalune isik T.H

pidanud ebamõistlikuks talle määratud karistuse liiki või määra, vaid üksnes selle täitmise aega. Seega on menetlusalune isik kohtult taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise edasilükkamist.

Kohus osundab sellele, et KarS § 56 lg s 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele karistuse -

määramisel lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, s.o mõjutada süüdlast edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on liiklusalaste rikkumiste puhul efektiivseimaks karistusliigiks just eripreventsioonist lähtuvalt juhtimisõiguse äravõtmine, st liikluses toimepandud süüteo eest järgneb liiklusest eemaldamine. Selle karistusliigi mõjusus seisneb eelkõige selles, et liikluses mitteosalemise fakt meenutab süüdlasele toimepandut ning seetõttu omab tegu ja sellele järgnenud karistus vahetut mõju tema igapäevaelule. Ühtlasi on märkimisväärne, et sanktsiooni kohaldamisel ei ole määravaid kulutusi (nagu nt selleliigilise rahatrahvide puhul), mist , paludes määrata talle õttu peab kohus tõenäoliseks, et T.H karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine ning alles seejärel kaaluda rahatrahvi kohaldamist, võis

majanduslikest kaalutlustest lähtuda. Kuigi LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette võimaluse kohaldada süüdlase suhtes põhikaristusena ka rahatrahvi, ei pea kohtu arvates põhikaristusena

rahatrahvi kohaldamine olema alati obligatoorne ning eelnema juhtimisõiguse äravõtmisele.

5

Vastupidi, arvestades liiklusalaste süütegude eripära ning eelkirjeldatud juhtimisõiguse

äravõtmise karistusliigi mõjusust, ongi juhtimisõiguse äravõtmine ka LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest ette nähtud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine.

Eeltoodust ning arvestades menetlusaluse isiku suhtes esinevat kergendavat asjaolu kahetsus – (KarS § 57 lg 1 p 3) – tema süü raskust (asulasisesel teel kiiruse ületamine LS § 227 lg

-s 2 sätestatud koosseisu dispositsiooni alammääras, s.o vähemalt 21 km/h) ning karistuse erija

üldpreventiivseid eesmärke vates menetlusalusele isikule määratud , on kohtu ar karistus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.

5. taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise edasilükkamist Kaebuses on T.H kakssilmas eelkõige ajavahemikku kolm nädalat. Kaebuse sisust nähtuvalt peab T.H 31.08.2012.a kuni 30.09.2012.a.

Kohus peab vajalikuks viidata VTMS § 199 lg le 1, mis sätestab, et -

. VTMS § 200 järgi on

territooriumil. Sellest tulenevalt on kohtuvälise menetleja lahendi jõustumine seatud

sõltuvusse sellest, kas lahend on edasikaebekorras vaidlustatud või mitte. Seadus ei sätesta

aluseid, millest lähtuvalt on kohtul võimalik otsuse jõustumise aega edasi lükata või muul viisil vastavalt taotlustele reguleerida. lahendi jõustumise aega Seega puudub kohtul pädevus väärteomenetluses tehtud lahendite jõustumise tähtaega edasi lükata.

Samas peab kohus juhtida tähelepanu sellele, et menetlusalune isik kasutas oma õigust kohtuvälise menetleja lahendile kaebuse esitamiseks ning sellega saavutas soovitud tulemuse, st kohtuvälise menetleja lahend pööratakse täitmisele alles käesoleva kohtuotsuse jõustumisel

(juhul, kui menetlusalune isik kassatsiooni ei esita). Seega jõustub käesolev kohtuotsus

vastavalt VTMS § 156 lg le 1 ja § 199 lg htuotsuse tegemisele järgnevast päevast - -le 1 ko seitsme päeva möödudes, kui ei ole maakohtule esitatud kirjalikku teadet kassatsiooniõiguse

kasutamise soovi kohta, s.o 05.10.2012.a. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebuses kirjeldatud probleemid tööandjaga ja kaebuses väljatoodud argumendid selle kohta, et T.H

on juhtimisõiguse olemasolu tööalases suhtes vältimatult vajalik 31.08.2012.a kuni 30.09.2012.a, on tõenäoliselt käesolevas väärteomenetluses tehtud kohtulahendi ajaks (isegi, kui käesolevale kohtulahendile kassatsiooni ei esitata) ära langenud.

6. Juhindudes VTMS § 111 p-st 41

märgib kohus, et juhul, kui käesolevat kohtuotsust ei

vaidlustata, tuleb menetlusalusel isikul arvates käesoleva otsuse jõustumise päevast 5

tööpäeva jooksul loovutada juhiluba Maanteeametile. Nimetatud kohustus tuleneb LS §-st 127, mis sätestab, et

vates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohus selgitab, et juhul, kui

isik märgitud tähtaja jooksul juhiluba Maanteeametile ei loovuta, on LS §-st 128 tulenevalt

Maanteeametil õigus teha sellekohane ettekirjutus ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldada sunniraha.

7. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks osundada asjaolule, et kohtuvälise menetleja

lahendis märgitud jõustumise aeg, s.o edasikaebe tähtaegade kohta ei ole korrektne. Nii

nähtub väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 18.08.2012.a (tl 15). VTMS § 114 lg 4 kohaselt -s

6 . Arvestades, et kohtuvälise menetleja juures oli lahend menetlusaluse isiku jaoks kättesaadav alates 18.08.2012.a, olnuks viimane päev kaebuse esitamiseks 03.09.2012.a

(kuna 02.09.2012.a on pühapäev), mitte 31.08.2012.a, nagu on märgitud kohtuvälise menetleja lahendis (tl 19 pöördel). Siiski ei oma nimetatud eksitus käesoleval juhul tähendust,

kuna menetlusalune isik

on vaidlustanud õigeaegselt, s.o tähtaja jooksul, kasutanud õigust e otsusele kaebust. sitada kohtuvälise menetleja

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ning menetlusaluse isiku T.H kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse

esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude

jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg le 1 ja KrMS § 185 lg le 2 jäävad - - menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kohtunik Ülle Raag