4-12-3672/4 · 4-12-3672/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-2039

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9 2015. a kohtumaja . märts Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-2039 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu M.J-i tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu M.J

elukoht (vabanemisel):

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood:

XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): OÜ Matwur. Kohtuistungi toimumise aeg 27.02.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta M.J temale Viru Maakohtu 30.04.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2039 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.J

on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.04.2013. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 10 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust; KarS 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning M.J-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvati M.J-i karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2010- 19.11.2010. a, s.o kokku 5 kuud 28 päeva. M.J-ile kuulus lõplikult kandmisele 2 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.02.2012.a otsusega mõistetud karistus 3 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust. M.J-ile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.02.2012. a 08.08.2016. a. ja lõppeb Vangl ei toeta M.J-i htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.J rokurör ingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör palub jätta M.J ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör

leiab, et Tartu Vangla neutraalne iseloomustus M.J-i kohta, järjepidev kuritegelik aktiivsus, toimepandud kuritegude iseloom ning ka M.J-i isikuomadused ei anna alust tema vabastamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu M.J selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukohaga kuulanud ära

M.J-i , leiab, et M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. 2. M.J karistust muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo kannab käesoleval ajal toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt k

aks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. M.J-i - nud on karistatud vähemalt 2 aastase vangistusega ja tal on jää karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused M.J-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1. M.J on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. M.J on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, aga ka isikuvastaseid, ja talle on kuritegude

3

toimepanemise eest mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas mõistetud vangistus täitmisele

pööratud karistatud varguste, röövimiste ja kehalise . Varasemalt on M.J

väärkohtlemise eest. Käesoleval kannab M.J karistust röövi ajal mise ja kelmuse

toimepanemise eest. M.J-i varasemast elukäigust nähtuvalt on ta järjepidevalt

jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. M.J-i selgituste kohaselt on ta kuriteod osaliselt toime pannud seetõttu, et oli alkoholijoobes, aga ka rumalusest ja põhjusel, et ta jäi töötuks. M.J-i var

valt on asemast elukäigust nähtu M.J-ile mõistetud eriliigilisi

karistusi. M.J-ile vabaduses (Viru Maakohtu on antud võimalus karistust kanda 19.04.2010. a otsus), kuid sellele vaatamata ei ole

M.J oma käitumisest vajalikke

järeldusi teinud ja muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik M.J-i käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul järeldub M.J-i varasemast

elukäigust, et tema käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid

ja seda juba noorukieas. Senised karistused ei ole mõjutanud M.J-i kujunenud harjumusi ja tegutsemist muutma. 3.2. Vangistuse jooksul läbis M.J riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel. Samuti läbis

sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi 12 sammu ehk „Igapäevane valik“. M.J-i käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtiv . 11.03.2014. ate distsiplinaarkaristuste tõttu a määrati M.J-ile karistuseks 15 päeva kartserit kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Kohtu hinnangul on tegemist

raske rikkumisega esmalt seetõttu, et karistuse kandmise ajal on kinnipeetava õiguskuulekas käitumine eeldatav, aga ka põhjusel, et M.J on kuritegusid toime pannes järjepidevalt

rakendanud vägivalda (karistatud kehalise väärkohtlemise ja röövimiste) eest. See, et M.J on agressiivselt käitunud kaaskinnipeetavatega karistust kandes, annab alust kahelda, et M.J on tõsikindlaid muutusi enda käitumises tegema. Kohtu seisukohta ei muuda ka M.J-i enda sel tused selle kohta, et gi erilist vägivalda ei olnud, vaid üksteise tõukamine

ja k Lisaks eelnimetatud distsiplinaarkaristusele on M.J-ile aristada said mõlemad. määratud distsiplinaarkaristus ka 23.09.2014. a vanglateenistuse ametniku korralduste eiramise eest. korralduste eiramine Kohtu hinnangul on ka nimetatud rikkumine raske, kuivõrd ametnike teadmises, et korraldusi ei lubatud eirata, näitab M.J-i negatiivset suhtumist reeglite järgmisse tingimisi ennetähtaegselt karistuse . Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda

kandmiselt peaks karistuse kandmise ajal on ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kohus, võttes arvesse M.J-i varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et M.J on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele. 3.3. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et M.J soovib vabanemisjärgselt elama

asuda ema juurde aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lähedasteks peab M.J

oma ema, kasuisa, venda ja vanaema. Vabaduses soovib taastada suhted varasema

elukaaslasega. Arvestades kriminaalset minevikku, koosneb tutvuskond peamiselt kriminaalse taustaga isikutest, kellega väidetavalt suhelda ei plaani. Sõnades on M.J avaldanud

soovi elada seaduskuulekalt ja on leidnud, et viimane aeg on alustada korralikku elu. Vabanemisjärgselt on M.J võimalik tööle asuda oma venna sõpradele kuuluvasse

ettevõttesse OÜ Matwur, kus tema töökohustuseks on majade fassaadide soojustamine ja värvimine. Kohus leiab, et M.J-i vabanemisjärgsed elutingimused on head. M.J on vabanemise korral toetavad lähedased. M.J on vabanemise korral kindel töökoht

ja seega ka regulaarne sissetulek. M.J-i poolt kuritegude Kuivõrd varasemalt on toimepanemise põhjuseks olnud tööle asumine ka majanduslik kasu saamine, on kohtu arvates

4

kahtlemata vajalik. Siinjuures peab kohus aga oluliseks sedagi, et M.J on suures ulatuses tasuma 3512 eurot. ta võlanõudeid –

4. Kohus on seisukohal, et M.J-i vabastamine karistuse tingimisi ennetähtaegne kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. M.J-i on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud

karistus ei ole muutnud ja ükski varasem

M.J-i käitumist ja tegutsemisviisi tingimisi ennetähtaegset . M.J-i

vabastamist ei võimalda ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. kohtu arvates Kohus peab positiivseks, et M.J soovib edasist elu elada õiguskuulekalt ja teha oma käitumises suured korrektiivid, kuid sellele vaatamata tuleb M.J

jätkata karistuse kandmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Raina Pärn Kohtunik