4-12-2777/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 25.09.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Menetlusalune isik

M.N , isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht puudub

Väärtegu NPALS § 151 järgi Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Terle Keskküla

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi M.N Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 järgi ja määrata talle karistusena arest 5 päeva.

Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 15.10.2012.a.

Välja mõista M.N-ilt ekspertiisitasu summas 35.- eurot. Ekspertiisitasu tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedbankis 221023778606 viitenumbriga 2800049777.

Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 25.09.2012.a. Harju Maakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud

Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1269285 oli M.N eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Oma tegevusega pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtu seisukoht Väärteoasi nr.4-12-2777

Menetlusalusele isikule saadetud kohtukutse sai M.N isiklikult kätte, kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud tema enda ütlustega, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktidega, mille kohaselt leiti isiku uriinist fentanüüli, kiirabikaardiga ja teiste toimiku materjalidega.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et M.N on varem korduvalt karistatud väärteo korras, sh karistati teda samalaadse väärteo toimepanemise eest, kuid isik ei teinud sellest vajalikke järeldusi, varem määratud rahatrahvid on tasumata, töökohta ega sissetulekut tal ei ole, mistõttu on alust arvata, et rahatrahvi näol mõistetav karistus jäetakse täitmata ning ei mõjuta menetlusalust isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. M.N karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, ei pea kohus võimalikuks karistada isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga.

Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik