4-12-3089/2 · 4-12-3089/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 24. september 2012.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 3089 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi T.L-i süüdistuses LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 järgi. Menetlusalune isik T.L; isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; töökoht: ST OÜ Asja lÃ...
Full Text of the Judgment · 4-12-3089/2
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 24. september 2012.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 3089 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi T.L-i süüdistuses LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 järgi. Menetlusalune isik T.L; isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; töökoht: ST OÜ Asja läbivaatamise kuupäev 24. september 2012.a. Istungil osalenud isikud
Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri
korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja ENEL REEGAT
KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada T.L LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 10 /kümme/ päeva. Kohustada T.L-i asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.12.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
T.L-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.L-i suhtes sundtoomist arestimajja.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult
apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:
PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Liisa
Lilleste poolt on 27.05.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1230639 selle kohta, et T.L juhtis 27.05.2012.a. kella 08:28 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Laagna teel,
liikudes Gonsiori tänava poole, mootorsõidukit Renault Laguna registreerimismärgiga XXX
juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli Väärteoasi nr. 4 – 12 – 3089
2
vähemalt 0,18 mg/l; samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki
juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 04.04.2012.a. kuni 03.10.2012.a. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.L LS § 69 lg 5 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi.
T.L kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on
väljastatud isiklikult allkirja vastu menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik T.L kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.
Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda
kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.L
süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik
teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja
esindaja hinnangul menetlusalune isik T.L eelnevatest karistustest mingisugust
järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.L väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.
Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T.L süü LS § 224 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 27.05.2012.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:
- , millest nähtuvalt on T.L menetlusaluse isiku poolt 27.05.2012.a antud ütlustega
avaldanud, et eelmisel päeval võttis alkoholi. Magama läks kella 18 paiku. Kahetseb, et nii juhtus.
- , millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega
korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Liisa Lilleste otsustas
27.05.2012.a. kõrvaldada T.L-i
mootorsõiduki Renault Laguna, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata,
et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on
joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni. T.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.
- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, koos väljavõttega millest nähtuvalt
mõõdeti 27.05.2012.a. kell 08:47 – 08:51 T.L-i poolt väljahingatavas õhus
alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) LION Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80-004517, (taatlustunnistus TTRC – 12/00028, väljastatud 11.05.2012.a.) mille lõplik lugem oli 0,23 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,18 mg/l.
- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 28.05.2012.a. T.L juhtimisõigus ära võetud alates 04.04.2012.a. kuni 03.10.2012.a.
- PPA PP KKB 09.03.2012.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,12,00207, millega võeti T.L-ilt ära juhtimisõigus LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel 6 kuuks.
- , millisest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga
menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega.
Kohtu seisukoht:
3
Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – T.L-ile inkrimineeritud väärteod LS § 224 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 27.05.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas oli 0,18 mg/l ning juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud.
Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 224 lg 1; § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.
Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo
toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – T.L teadis, et tal ei ole vastava
kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. T.L jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima.
Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T.L käitumises õigusvastasust,
süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki
juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria
juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,
võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.
Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isik kahetsust. Kohus asub
seisukohale, et T.L ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab
väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.L-i on karistatud rahatrahvidega, millised on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut
LS § 224 lg 1 ning § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.
Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.L-i
varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas
mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Seega ei ole T.L
hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud
tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi.
Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 10 päeva.
Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata
tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.12.2012.a.
Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113
Kohtunik
4