Legislator Case Law & Legislation
4-12-3609/11 AI generated

4-12-3609/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Case Number 4-12-3609/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ärakiri 4-12-3609

Legislator headnote

AI generated

4-12-3609/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas: Ärakiri 4-12-3609

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri 4-12-3609

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 13. september 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2012.a

Kärdla Väärteoasja number 4-12-3609 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Väärteoasi G.H 2

väärteoasi KarS § 26 järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik G.H, isikukood xxx, elukoht *, emakeel * keel, * kodanik, *

K n menetleja ohtuväli e

Lääne Prefektuuri Kärdla

konstaablijaoskond, asukoht , esindaja Sadama 26 Kärdla Mihkel Karjamaa RESOLUTSIOON

1. G.H Süüdi tunnistada KarS § 26 järgi ja karistada 2 arestiga 15 (viisteist) päeva.

2. Kohustada G.H

ilmuma aresti kandma Lääne Prefektuur Kärdla konstaablijaoskonna arestimajja ( )

Sadama 26 Kärdla 13.09.2012 kell 15.00.

3. Aresti kandmise alguseks lugeda G.H ilmumine aresti kandmisele.

4. Kui G.H ei ilmu määratud ajal aresti kandma, teeb kohus määruse sundtoomiseks.

5. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

6. Saata kohtuotsus täitmiseks Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamise apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu st ning esitades

kohtumajja 15 ast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus päeva jooksul, alates päev tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Ärakiri 4-12-3609 Väärteoprotokolli, koostatud G.H selles, et tema 06.07.2012, kohaselt süüdistatakse 05.07.2012 kell 16.19

Hiiu maakond olles alkoholijoobes, joove Hiiu mnt 9 Käina alevik Käina vald 2,00 mg/l kohta väljahingatavas õhus, avalikku kohta Käina Konsumi kauplusesse, kus lärmas, ilmus

häiris pa , karjus ning tülitas pahatahtlikult hatahtlikult kaaskodanikke L. L. ja J. S. kaupluse töötajaid, vehkis kätega, millega häiris kliente, eksides sellega üldtuntud tavade ja heade kommete vastu. Rikkus avaliku korra eeskirja p 10.1

Käina valla nõudeid. Väärteo kvalifikatsi § oon KarS 262.

Kohtu seisukoht

Väärteomenetluse § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus seadustik (V™S) arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) ee vastab § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui s süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

Väärteoprotokolli koh ne isik Käina valla avaliku korra eeskirja p 10.1 aselt rikkus menetlusalu nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti § järgi.

KarS 262

Käina valla avaliku korra eeskirja punkt 10.1 sätestab, et keelatud on kaasinimeste pahatahtlik

tülitamine, lärmamine (kaasaarvatud helivahendite ja muusikariistade kasutamine), ebasündsate

väljendite kasutamine jm. kaasinimeste sündsustunnet riivavad ja inimväärikust alandavad ning ühiselureegleid rikkuvad teod. KarS § 262 näeb väärteona ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu

rikkumise.

Menetlusalune isik G.H andis kohtuistungil ütlusi, et saab aru, milles teda süüdistatakse, kuid oma süüd ei oska tunnistada, kuna ei mäleta sellest midagi. Tunnistajate ütlusi

kuulates meenus talle Säästukaardi+ tutvustus ja talle meenus ka see, et ta ei lärmanud. Talle oli arusaamatu see, miks Asjaolu, et oli

talle seda säästukaarti ei anta. alkoholi tarvitanud, on õige.

Seda, et G.H 05.06.2012 oli alkoholijoobes, tõendab ka tl 3 olev indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli kontrollile allutatud kell 16.45 G.H. Kasutatud

on indikaatorvahendit Lion 016193D ja indikaatorvahendi näit oli 2,00 mg/l kohta e positiivne. Kontrollile allutatud isiku ütluste kohaselt tarvitas ta õlut Taurus ja Saaremaa viina. Joobeseisundi

kontrollimise protokolli kohaselt G.H reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne oli arusaamatu, aja-, isikuja kohatajus esines häireid, koordinatsioon oli väga häiritud, oli ärritunud ja esines ründav käitumine.

Kohus leiab,

et tunnistajate J. S. ja L. L. ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik G.H

Käina Konsumi kauplusesse tulles ei käitunud adekvaatselt, oli joobes ja tülitas kassapidajaid. ks kaupluse klientidest G.H

Samuti tegi ü häiriva käitumise kohta märkuse.

Poetöötajad kutsusid G.H mitmel korral korrale ja palusid tal poest lahkuda. Kui

poetöötajad teda korrale kutsusid, siis ei muutnud G.H oma käitumist. G.H

käitumine häiris tööd, kes tegelesid samal ajal kaupluses Säästukaart J. S. ja L. L. Pluss tutvustamisega kaupluse klientidele ja nende taotluse vormistamisega. G.H si küsis küsimu Säästukaart+ kohta. Tunnistajad üritasid , aga ta esitas ikka samu küsimusi uuesti. seda talle vastata

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt t leidnud, et G.H rikkus on oma on tõendamis

tegevusega Käina valla avaliku korra eeskirja punkti 10.1 ja täitis väärteoprotokollis kirjeldatud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu.

Kohus leiab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. G.H kinnitas kohtule, et on näinud kõrvalt teisi purjus inimesi, tunneb, et ei ole nendest targem. Kohus leiab, et G.H on endale

Ärakiri 4-12-3609 teadvustanud, et alkoholijoobes olles ta ei suuda järgida inimestevaheliste suhtlemise häid kombeid. Sellele vaatamata tarvitab ta alkoholi ja seeläbi, kui satub avalikku kohta, tema käitumine muutub

selliseks, et häirib teiste inimeste rahu. Seekord ta alkoholijoobes olles, pahatahtlikult tülitas kaaskodanikke, segas neid töötegemisel ja ei reageerinud teda korrale kutsuvatele märkustele. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.H on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi.

Karistus

KarS § 262 näeb karistusena kuni 100 trahviühikut või aresti S § 48

ette rahatrahvi . Kar kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS G.H puhul on tuvastatud. § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil on menetlusalune isik G.H öelnud, et on kurb, et selline olukord tekkis ja

sooviks selle eest vabandada. Sellega loeb kohus tuvastatuks karistust kergendava asjaolu olemasolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Vastavalt karistusregistri teatisele tl 10-21 on G.H korduvalt väärteomenetluse korras

karistatud, sh KarS § 262 alusel viimase kolme aasta jooksul (2010-2012) 14-l korral ning 13-l korral on teda karistatud arestiga (3-

rahatrahviga 100 eurot - 18.06.2012. a 12 päeva) ja ühel korral Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr 231612005852. Eeltoodu kinnitab, et määratud karistused mõju avaldanud, kuna on jätkanud ei ole G.H-le

samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Seega ei ole võimalik mõjutada G.H

õiguskuulekalt käituma kergema karistusega, vaid G.H tuleb karistada arestiga. Kohus

leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega

- G.H oma

käitumisega häiris nii poetöötajaid, poes müügitööd tegevaid töötajaid ja ka poe kliente, samuti

seda, et teda kutsuti korduvalt korrale, kuid sellele ta ei reageerinud ja jätkas avaliku korra

rikkumist – seega isikute ring, kelle rahu ta häiris oma käitumisega, oli suur ja korrarikkumine kestis vaatamata korduvatele korrale kutsumistele pikemat aega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et üüdi tunnistada KarS § 262 järgi, so G.H tuleb s

avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumise eest ja karistada G.H arestiga 15 päeva. Aresti kandmise alguseks määrata 13.09.2012, kuna G.H ütles kohtule, et aresti kandmisele asumiseks tal mingeid takistusi ei ole.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige