4-12-4132/5 · 4-12-4132/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-12-4132

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012 Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus a Väärteoasja number 4-12-4132 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

A.S kaebus PPA korrakaitseb Lääne Prefektuuri üroo Haapsalu politseijaoskonna 13.08.2012 otsuse nr le väärteoasjas

2570,12,002773, mille kohaselt karistati A.S

l 227 lg 3 rahatrahviga 100 s.o iiklusseaduse § järgi trahviühikut 400 eurot ja l 2 alusel lisakaristusena iiklusseaduse § 227 lg 5 p juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.S, isikukood xxx, elukoht *, e-post *, * kodanik, emakeel * keel, * töökoht

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuuri Lääne

Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht

Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Andrus Kleeman,

Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteo- menetleja RESOLUTSIOON

1. osaliselt Tühistada PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Haapsalu politseijaoskonna 13.08.2012 2570,12,002773 s.o ja otsus väärteoasjas nr

- ja lisakaristuse osas mõistetud põhi teha karistuse uus otsus - liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel karistada A.S sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks)

uks. ku 1.1. Juhtimisõiguse äravõtmise algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1.2. A.S on kohustatud

5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2. Saata kohtuotsus A.S-ile

ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates koh ättesaamisest tuotsuse k ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

4-12-4132

2 Kaevatav otsus

PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr

13.08.2012 2570,12,002773 karistati A.S rikkumise eest 19.07.2012.a kell 18.33 Ridala vallas järgmise – Lääne maakonnas Haapsalu Laiküla 16 juhtis mootorsõidukit välisel - . km, asula teel kiirusega 148+/- 9 km

/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui rikkus sellega LS § 49 km/h. A.S 15 lg 1 p 2 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L § järgi. Karistus S 227 lg 3 t raskendavad

asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus.

Väärtegu on toime pandud tahtlikult. Väärteo eest on karistuseks määratud LS § A.S-ile 227 lg 3 alusel rahatrahv 400 eurot s.o 100 trahviühikut ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks

Kaebus 28.08.2012 kohtumajja A.S kaebus otsusele asjas nr saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu väärteo

2570,12,002773. Kaebuse esitaja leiab, et temale koostatud otsus nimetatud väärteoasjas on ülekohtune, kuna ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik tööl käia, sest töökoht asub kodust 32 km kaugusel ja bussiliiklus ei võimalda tööl käimist. Sellest tulenevalt ei ole võimalik maksta ka trahvi.

Kui trahv jääb kaebuse läbivaatamisel selline, nagu ta on, siis soovib A.S maksegraafikut,

võimalusel 50 eurot kuus. Soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses, kaitsjat ei soovi, tunnistajaid ei soovi.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohus saatis 29.08.2012 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha:

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja

kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsusega, eelnevate rikkumistega kui ka sellega, et tegu pandi toime tahtlikult.

Menetlusalune isik kiiruse ületamist eitanud ei ole.

Arvestades eelnevaid rikkumisi, leidis kohtuväline menetleja, et karistuseks, mis võiks mõjutada

menetlusalust isikut mõjutada süütegude toimepanemisest loobuma, on nii põhi- kui lisakaristus, lisakaristus

miinimummääras.

Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetluslause isiku puhul tegemist isikuga, kellel oma igapäeva

toimetuste hõlbustamiseks on vajadus kasutada mootorsõidukit, siis sellisel juhul peab

menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa

karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks. Kohtuväline menetleja leidis, et juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on

90 km/h, kiirusega 148 +/- 9 km/h, ei saanud kiiruse ületamine juhile mitte märkamatuks jääda. Kohtuväline menetleja leidis, et määratud karistus on piisavalt leebe, samas aga mõjus, et suunata menetlusalune isik seaduskuulekusele, j

. Ei ole ääb tehtud otsuse juurde, peab põhjendatuks karistust

vastu rahatrahvi tasumisele ositi. ja kirjaliku menetlusega ja tunnistajate Nõus väärteoas kohtuistungile kutsumist vajalikuks ei pea. KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt VTMS § 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse 120 lg- le kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus lei , et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. ab VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl väärteoprotokolli 5 kohaselt on A.S-i poolt toime pandud rikkumise kirjeldus 0,12,002773. ja see on sama, mis väärteootsuses nr 257

4-12-4132

3 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli § ning väärtegu ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS 15 lg 1 p 1

kvalifitseeriti LS § järgi. LS § sätestab, 227 lg 3 15 lg 1 p 1 et suurim lubatud sõidukiirus on

asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki . 227 lg 3 juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 41-60 km/h.

Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega süüks arvatud väärteo on A.S-ile toimepanemine tõendamist leidnud.

Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT 3 on 19.07.2012 kell 18.33 tl teostatud A.S-i Ridala poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Lääne maakonnas vallas Haapsalu-Laiküla km, sõidu suund Laiküla töökorras. Nähtavus 16. poole. Seade testitud ja

hea, asulaväline . Mõõdeti

e, sademeteta, kuiv kattega tee, valge aeg te vastutuleva objekti kiirust liikuvast sõidukist, liikus üksinda ja lähenes km/h, lubatud antud teelõigul . Seadme lugem 148 90

km/h. Mõõtemise laiendmääramatus + km/h, ületas kiirust mitte vähem kui - 9 49 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. A.S on protokolliga tutvunud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 4 on A.S 19.07.2012. a andnud väärteo kohta järgmised ütlus „Pidin minema Rõude, kuna ülemus helistas, et kütteauto tule kohe sinna ja ed:

oleks vaja kütus vastu võtta. Kuna kütteauto oli kohale jõudnud, kasvas kiirus natuke suureks. Ei

märganud, et nii suureks oli läinud. Kahetsen juhtunut.“

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist A.S poolt. Kohus otsese tahtlusega leiab, et A.S pani talle süüks arvatud väärteo toime . A.S on oma

ütlustes , miks kiirust ületas oli kiire, mistõttu kiirus kasvas. Üldteada on asjaolu, et selgitanud - asulavälistel teedel on suurim lubatud kiirus 90 km/h, kuid A.S nimetatud kiirust olulisel ületas määral, mis näitab, et ta tahtlikult ei täitnud liikluseeskirju. Karistusseadustiku § 1 järgi paneb 6 lg 3 isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab , ja süüteokoosseisule vastava asjaolu tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises

meline ja puudub KarS 2. süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõi peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et A.S 227 lg 3 on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüd avalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise i, sest vast ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus et väärteoasjas leiduvate tõenditega seisukohal on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 15 väärteo, milline on A.S lg 1 1 ja pani sellega toime p kvalifitseeritav 227 lg 3 . LS § järgi

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS 227 lg 3 rahatrahvi kuni 200 § näeb karistusena ette trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 18 kuuni. A.S on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud

väärteo eest LS trahviühikut s.o ja LS § 227 l 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 400 eurot g 5 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks.

KarS A.S-i puhul on tuvastatud. § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada lusid, võimalust karistust kergendavaid ja raskendavaid asjao mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4-12-4132

4

Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on tunnistanud oma süüd ja A.S kahetsenud toimepandut,

mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 8-11 on karistusregistri teatis A.S-i kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on A.S-i karistusandmete kustutamise tähtaeg seaduse § 25.02.2009 ja 10.10.2012. Vastavalt karistusregistri 24 lg 1 p 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud

või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et

karistusregistri teatises punkti 1 all olev karistus on kustunud. Seega on A.S väärteokorra

karistatud 7-l korral, milledest 4 on liiklusrikkumised ja neist , mis on üks kiiruse ületamine

toimunud

03.10.2011. Eelnev kiiruseületamine on jäänud vahemikku kuni 20 km/h ja selle rikkumise eest on A.S karistatud rahatrahviga. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta

õiguskorda. on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas asulavälisel teel A.S

kiirust 49km/h, mis on ilmselgelt ohtlik teistele kaasliiklejatele, kuna sellisel kiirusel ei ole võimalik enam reageerida teel võimalikele ohtudele näitas ignorantset suhtumist õiguskorda. ja oma teoga A.S

Karistust kergendavaks asjaoluks

on süü tunnistamine ja kahetsus.

Kohus leiab, et kuna menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahv sarnase väärteo eest ei ole

avaldanud soovitud mõju, siis on põhjendatud käesoleval juhul menetlusaluse isiku karistamine

juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid seda põhikaristusena, mitte lisakaristusena. Eelnevate liiklusrikkumist eest on j.A.S karistatud rahatrahvidega, mis on A.S poolt ka tasutud. Kohus leiab, te eelkirjeldatu näitab, et r mõjuta ahatrahv ei ole id nud A.S ning õiguskuulekalt käituma

liiklusrikkumised muutuvad järje selleks, et mõjutada st raskemaks. Kohus leiab, et A.S

õigusrikkumisi lõpetama, tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena. Ühtlasi leiab

kohus, et A.S-i poolt toodud asjaolud, miks tema suhtes ei peaks kohaldama juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole asjakohased, sest KarS § 56, kus on sätestatud karistuse mõistmise aluseid, ei loe

järgnevaid A.S poolt välja toodud asjaolusid karistuse mõistmise aluste hulka kuuluvaks. A.S viitab sellele, et sellisel juhul ei ole tal võimalik tööl käija, sest töökoht asub kodust 32 km kaugusel ja bussiliiklus ei võimalda tööl käimist. Kohus leiab, et kõik need asjaolud olid A.S-ile

teada juba enne uue A.S õigusrikkumise toimepanemist. oleks saanud negatiivseid tagajärgi v . ältida õiguskuuleka käitumisega

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Haapsalu politseijaoskonna 13.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2570,12,002773 tuleb tühistada

mõistetud põhi liiklusseaduse § 227 lg - ja lisakaristuse osas ja kohus teeb karistuse osas uue otsuse -

3 alusel karistada A.S sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 k Juhtimisõiguse

uuks. äravõtmise algust lugeda kohtuotsuse jõustumise päevast. on kohustatud 5 tööpäeva jooks

A.S ul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Otsuse tegemisel juhind 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, ub kohus VTMS §§ 199 lg 2, L 15 lg 1 p 1, 227 lg 3

S § ja KarS § 56 lg 1.

/allkirjastatud digitaalse / lt Piia Jaaksoo Kohtunik