4-12-3525/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-12-3525

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012 Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus a Väärteoasja number 4-12-3525 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

G.G

kaebus PPA

Lääne Prefektuuri

korrakaitseb 11.07.2012 üroo Haapsalu politseijaoskonna

otsuse nr 2570,12,002266, mille kohaselt le väärteoasjas

karistati liiklusseaduse (LS) 227 lg 2 G.G § järgi juhtimisõiguse äravõtmisega

2 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja , isikukood xxx, G.G elukoht *, e-post *, * kodanik, emakeel * keel, * töökoht

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuuri Lääne

Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht

Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Haapsalu

politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. kaebus rahuldamata

Jätta G.G ja PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 11.07.2012 2570,12,002266 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. G.G on

kohustatud (viie) 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

3.

Saata kohtuotsus G.G-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist P eva jooksul alates kohtuotsuse k ning esitades ärnu Maakohtule 7 pä ättesaamisest kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-12-3525

2

PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr

11.07.2012 2570,12,002266 karistati G.G rikkumise eest 16.06.2012. kell 10.15 Ridala järgmise – a vallas Lääne maakonnas Ääsmäe Rohuküla 75. juhtis mootorsõidukit -Haapsalukm asulasisesel teel kiirusega 88+/-3

35 km/h. G.G km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui rikkus sellega LS § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L § järgi. 15 lg 1 p 2 ja pani S 227 lg 2 Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. G.G-le Väärteo eest on karistuseks määratud LS § eriõiguse äravõtmine 2 kuuks

227 lg 2 alusel .

Kaebus 26.07.2012 kohtumajja kaebus otsusele asjas nr saabus Pärnu Maakohtu Pärnu G.G väärteo 2570,12,002266. Kaebuse esitaja tud, et rikkumine palub otsuse osalist või täielikku tühistamist, kuna otsuses on märgi oli tahtlik, kuid teo toimepanija kinnitas oma esitatud vastulauses (lisatud kaebusele), et see nii ei

olnud. Samuti pole otsuses arvesse võetud vastulauses toodud asjaolusid ja määratud karistusega kaasnevaid tagajärgi. Ekslikult on järeldatud, et rikkumine oli tahtlik - vastavalt vastulauses toodud

kirjeldusele oli kiiruse ületus põhjustatud tähelepanematusest, mitte tahtlik rikkumine: „Juhtisin

sõiduautot Haapsalust Rohuküla poole ning sõites üle raudtee, ei pannud tähele, et kohas, kus asustus jäi hõredaks, ei olnud teiste teeviitade jm siltide juures veel asula lõpumärki ning hakkasin

kiirendama maantee kiiruseni (85 km/h). Liigun seal kandis harva ja antud teelõik ei ole mulle tuttav.” Juhtimisõiguse äravõtmine välistab väärteo toimepanijal töö tegemise, mis seab ohtu tema ja ta perekonna toimetuleku. Soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohus saatis 13.08.2012 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha:

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja

kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsusega, kui ka eelnevate rikkumistega.

Menetlusalune isik kiiruse ületam märgib oma ütlustes, et ist eitanud ei ole. Menetlusalune isik

kiirendas vahetult enne politseiga kohtumist, kuna pidi jõudma praamile ja tunnistab, et ei

täheldanud asulat. Arvas, et asula oli juba läbi, sest asustus oli otsa saanud. Maju ei olnud enam. Vastualuses märgib, et kohas, kus asusustus jäi hõredaks ei olnud teiste teeviitade jm siltide juures

asulalõpu märki ning hakkas kiirendama maantee kiiruseni. Mainib, et oli pisut hajevil, kuna kiirustas praamile, et jõuda Hiiumaale kooriga esinema.

Kohtuväline menetleja leiab, et Paralepa alevik on piisavalt asustatud ja kohas, kus kiirust ületati,

Tina tn ja Vabriku tn vahel, on vahetus ümbruses piisavalt palju elamuid. Ka on seal olemas kõnnitee ja tänavavalgustus, kõik see viitab sellele, et tegemist on jätkuvalt asulaga. Kui eelnevalt asulalõpu märki ei täheldatud, tulnuks kannatust varuda ja kulgeda selle saabumiseni. Rikkumiseni viis siiski liigne kiirustamine väljuvale praamile ning seega võeti ka risk.

Kaebuses toob menetlusalune isik välja, et otsuses on märgitud justkui tegu oli tahtlik, kuigi

vastulauses märgib, et see ei olnud nii. Otsuste teinud ametnik on menetlusaluse isiku ütlustest ja

vastulausest leidnud tahtluse, kuivõrd menetlusalune isik on märkinud mõlemas, et kiirustas praamile. Kaebuses tuuakse välja, et menetleja ei ole otsuses arvesse võtnud vastulauses toodud asjaolusid ja määratud karistusega kaasnevaid tagajärgi. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule kui korduvalt karistatule ei saanud olla üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse

rikkujat karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku

puhul tegemist isikuga, kellel oma igapäeva toimetuste realiseerimiseks on vajadus kasutada

mootorsõidukit, siis sellisel juhul peab menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et

liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada tema

4-12-3525

3 majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kellegi karistamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu, seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Arvestades varasemaid rikkumisi

ja antud rikkumise ohtlikkust (kiiruse ületamine asulasisesel teel), leidis kohtuväline menetleja, et

selleks on juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Rahalise karistuse määramine ei oleks otstarbekas,

kuivõrd varasemate rikkumiste eest määratud rahalised karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut seadusekuulekal

t käituma. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud, jääb tehtud otsuse juurde,

peab põhjendatuks karistust, mis on põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, so alla keskmise määra.

Kohtuistungist osa võtta ei soovi, nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega ja tunnistajate kohtuistungile kutsumist ei pea vajalikuks.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt V™S) 120 lgväärteomenetluse seadustiku (edaspidi § le 1 võib maakohtunik

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei Kohus lei , et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. soovi kohtuistungist osa võtta. ab VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl väärteop G.G 5 rotokolli kohaselt on poolt toime

pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev: 16.06.2012. a kell 10.15 Lääne maakonnas Ridala vallas

Ääsmäe Rohuküla 75. km liikus Rohuküla suunas, juhtis mootorsõidukit asulateel -Haapsalukiirusega 88 +/-3 km74, antud teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 35 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõuded, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli § ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) 15 lg 1 p- 2 227 lg 2

i ning väärtegu kvalifitseeriti LS § järgi. LS § sätestab, 15 lg 1 p 2 et n asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. suurim lubatud sõidukiirus o

LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 227 lg 2 juhi 21-

40 km/h.

Kohus leiab, et on väärteoasjas kogutud tõenditega G.G-le süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Vastavalt VTT 3 on 16.06.2012 kell 10.15 kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile tl

teostatud

G.G poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Lääne maakonnas

Ridala -Haapsalu- 75. km, Tina tn ja Vabriku tn vahel, suunaga vallas Ääsmäe Rohuküla mnt Rohuküla poole. Seade testitud ja töökorras. Nähtavus hea, asulasisene tee, sademeteta, kuiv kattega

tee, valge aeg vasakul teepeenral kiirendas intensiivselt ja . Mõõdeti seistes lähenevat autot, mis jõudis järele pärisuunas ees liikuvatele sõidukitele km/h, lubatud antud teelõigul . Seadme lugem 88

4-12-3525

4

50 km/h. Mõõtemise laiendmääramatus + km/h, ületas kiirust mitte vähem kui - 3 35 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. G.G on protokolliga tutvunud.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 4 on 16.06.2012.a andnud G.G

väärteo kohta järgmised ütlus „ ed: 16.06.2012. a kella 9.00 paiku hommikul hakkasin juhtima mootorsõidukit Volvo reg nr 171BAG, et minna Rohuküla sadamasse ja sealt edasi Hiiumaale. Kella

10.15 paiku Haapsalust välja sõidul pidas politsei minu poolt juhitud sõiduki kinni. Kiirendasin vahetult enne politseiga kohtumist, kuna pidin jõudma praamile ja tunnistan, et ei täheldanud asulat. Arvasin, et asula on juba läbi, sest asustus oli otsa saanud st maju ei olnud enam. Kahetsen juhtunut ja luban

edaspidi liiklusmärke tähelepanelikumalt jälgida.“

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist G.G poolt.

Kohus kaudse tahtlusega leiab, et

G.G pani talle süüks arvatud väärteo toime . G.G on oma ütlustes, kaebuses ja vastulauses selgitanud, miks kiirust ületas –

kiirendas, kuna pidi jõudma praamile, ei pannud tähele asulalõpumärki ja arvas, et kuna asustus jäi hõredaks, siis on

asulasisene tee lõppenud asustuse tiheduse järgi otsustada, kas . Kohus leiab, et autojuht ei saa tegemist on asulav - älise või asulasisese teega ning vastavalt sellele reguleerida oma sõiduki kiirust.

Liikluses tuleb juhinduda õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja olla tähelepanelik

. Kohus leiab, et

eelnev näitab, et G.G ei olnud kindel, ka ta asub veel asulas, kuid seda teadmist kindlalt omamata ületas asulas lubatud kiirust, seega võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu pidas ta saabumist, s.o seda, et ta asub asulas ja ületab lubatud kiirust, kuna asula lõpumärki ta ei näinud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et on talle s G.G üüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo 227 lg 2 toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus väärteoasjas leiduvate tõenditega seisukohal et on tõendamist leidnud, et G.G rikkus LS § 15

lg 1 p 2 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav 227 lg 2 . LS § järgi

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poo karistuse mõistmine lt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS 227 lg 2 kuni § näeb karistusena ette rahatrahvi 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. G.G on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud

väärteo eriõiguse so juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. eest LS 227 lg 2 alusel

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.G puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on G.G tunnistanud oma süüd ja

kahetsenud toimepandut 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad , mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg asjaolud puuduvad. VTT tl 9-12 on

kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on G.G karistusregistri teatis G.G

kustutamise tähtaeg arvutamata. karistusandmete Vastavalt karistusregistri seaduse

(edaspidi KarRS) karistusandmed kustutatakse registris § 24 lg 1 p 1 t ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. KarRS 25 lg 6 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo,

siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb.

4-12-3525

5

Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi - väärtegude eest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistusregistri teatises punktide 1-8 all olevad karistused on kustunud. Seega on

s karistatud 4-l korral, milledest kolm G.G väärteokorra on liiklusseaduse rikkumised ja alane rikkumine, so kiiruse 21-40 üks on LS § 227 lg 2 ületamine km/h, mis on toimunud 17.12.2011 ja mille eest karistatud rahatrahviga 60 eurot on G.G (tasutud 02.01.2012). Kiiruse ületamine üle 20 km/h teistkordselt ühe aasta jooksul ja viimasel korral

ülemmäära lähedases ulatuses näitab ilmekalt, et eelmine karistus s.o rahatrahv ei ole mõjutanud

G.G õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta

õiguskorda. G.G on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta asulas ületas kiirust

35 km/h.

Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate ohutus.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on G.G-le mõistnud karistuse vastavalt karistuse

mõistmise alustele. Määratud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine määras on sanktsiooni keskmisest t vähemas määras Kohus leiab, et see on põhjendatud, arvestades, et kiiruse ületamine oli

. 35 km/h, m 2 t kaudse is jääb LS § 227 lg sätesta ud väärteo puhul ülempiiri lähedale ja tegu on toime pandud tahtlusega ning eelneva karistus samaliigilise väärteo eest rahatrahvi näol ei ole isikule oodatud mõju

avaldanud. i tinginud Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, mis ong selle, et juhtimisõiguse äravõtmine on määratud keskmisest määrast väiksem.

Kohus leiab, et poolt toodud asjaolud, miks tema suhtes ei peaks kohaldama G.G juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole asjakohased. G.G see välistab temal töö viitab sellele, et tegemise, mis omakorda seab ohtu tema ja ta perekonna toimetuleku. G.G poolt välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis

Kohus leiab, KarS § 56 järgi on karistuse mõistmise aluseks.

et asjaolud olid

G.G poolt välja toodud G.G-le teada juba enne õigusrikkumise

toimepanemist j

a G.G oleks saanud negatiivseid tagajärgi vältida õiguskuuleka käitumisega.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et G.G kaebus tuleb jätta rahuldamata,

PPA 11.07.2012 Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna otsus väärteoasjas nr 2570,12,002266 tul

eb jätta muutmata. Otsuse tegemisel juhind 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, ub kohus VTMS §§ 199 lg 2, L 15 lg 1 p 2, 227 lg 2,

S § KarS § 56 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik