1-12-2459/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-2459 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi Süüdimõistetu Sergei Viktori vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Sergei Viktor (IK 35907282724; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Niina Agarjova riigiõigusabi korras Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Sergei Viktor temale Tartu Maakohtu 05. aprilli 2012. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel Sergei Viktorilt menetluskuluna kaitsjatasu 18 (kaheksateist) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg. 3 alusel jätta menetluskuluna kaitsjatasust 30 (kolmkümmend) eurot riigi kanda Sergei Viktoril materiaalsete vahendite puudumisel. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

2 kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 05. aprilli 2012. a otsusega tunnistati Sergei Viktor süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati Sergei Viktori eelvangistus karistuseaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud 25 päeva vangistust alates 15. veebruarist 2012. a. Kohtuotsus jõustus 21. aprillil 2012. a.

Sergei Viktori karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 10. oktoobril 2012. a. Sergei Viktorit on varasemalt kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Linnakohtu 16. juuni 1992. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga; 2. Tartu Linnakohtu 02. aprilli 1993. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust; 3. Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2003. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 3-aastase vangistusega; 4. Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 alusel 2-kuulise vangistusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Viktoril uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30% ning vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole süüdimõistetul vabaduses kindlat elukohta ega toetavaid lähisuhteid. Andmed tema majandusliku olukorra analüüsimiseks kriminaalhooldajal puuduvad.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Sergei Viktor avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vaid tahab oma karistuse lõpuni ära kanda. Tema vabaneks 13 päeva pärast ning ta ei soovi omale katseaja kohaldamist vabanemisel. Kaitsja Niina Agarjova leiab, et kuna süüdimõistetu ennetähtaegselt vabaneda ei soovi, siis ei ole tema vabastamiseks ka alust. Prokurör Jane Pajus oma kirjalikus arvamuses ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et see ei ole ka võimalik , sest isik on korduvalt karistatud ning tal puudub kindel elukoht.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Viktor ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 On positiivne, et suhtlemisel vanglaametnikega on Sergei Viktor olnud viisakas ega ole toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Samas aga on kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal alust kahelda selles, et süüdimõistetul oleks olemas piisav motivatsioon oma elustiili muutmiseks ja vabaduses seadusekuulekalt käitumiseks. Süüdimõistetu ei ole endale vabanemise puhuks teinud mingisuguseid plaane ega seadnud eesmärke. Ta ei tunnista oma alkoholisõltuvust ja sellega seonduvat võimalikku kuritegelikku käitumist. Tema varasem tutvusringkond on koosnenud peamiselt alkoholi tarvitavatest isikutest ja positiivset mõju avaldavad lähisuhted tal puuduvad. Vabanemisel kavatseb ta asuda elama sotsiaalpinnale - varjupaika, kus puutub ilmselt sageli kokku ka alkoholi tarvitavate ja kuritegelike eluviisidega inimestega, mistõttu on olemas reaalne oht ka süüdimõistetu poolt vabaduses varasema elustiiliga jätkamiseks. Samuti on riskiteguriks asjaolu, et vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht ja mõtestatud tegevusega hõivatus, mis soodustab nii kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil kui ka muu ühiskonnas mitteaktsepteeritava eluviisi viljelemist; varjupaika ei saa ka käsitleda isiku kindla elukohana. Kohus arvestab ka Sergei Viktori enda soovi kanda vangistus, mis kestab veel 13 päeva, lõpuni ning vabaneda tingimusteta, katseajata. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Sergei Viktori katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohus rahuldab kaitsja taotluse osaliselt ning jätab riigiõigusabi korras tehtud kaitsekulust 48 € osa riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 alusel, s.o 30 € . Kohus mõistab välja Sergei Viktorilt menetluskulu 18 €.

Kohtunik :