Legislator Case Law & Legislation
1-12-9187/3 AI generated

1-12-9187/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-9187/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-12-9187

Legislator headnote

AI generated

1-12-9187/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-12-9187

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-12-9187

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.septembril 2012.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-9187 (12230300006)

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Vaher Klea Kriminaalasi R.N süüdistuses KarS § 348 lg 1 järgi.

Prokuröri abi Kristiina Savtšenkova Süüdistatav R.N elukoht xxx, isikukood või sünniaeg:

07.07.1981, kodakondsus: Rootsi Kuningriigi kodanik; emakeel:

rootsi keel, valdab vabalt inglise keelt; haridus: keskharidus, töökoht: eraettevõtja; Eestis karistusregistrisse kandmata. Tõkend Kahtlustatavana kinnipidamine alates 25.09.2012 Kaitsja

Urmas Simon RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.N KarS § 348 lg 1 järgi mõista karistuseks 1 (üks)

kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 25.09.2012.a.

Tõkendina kohaldada R.N suhtes vahistamine kuni kohtuotsuse

jõustumiseni. Käesoleva otsusega mõistetud karistuse tähtaja lõppemisel enne kohtuotsuse jõustumist, tõkend vahistamine tühistada ja vabastada R.N viivitamata vahi alt. Vahistada R.N kohtusaalis. KarS § 54 lg 1 alusel mõista lisakaristuseks väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks ) kuuks.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel kuriteo toimepanemise vahend – võltsitud juhiluba nr XXX.

Välja mõista R.N ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 2565 lg 2

2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku menetluses osutatud õigusabi eest 172 (ükssada

seitsekümmend kaks) eurot 80 senti. Selgitusse märkida „R.N 1-12-

9187, sundraha“ ja „R.N 1-12-9187, kaitsjatasu“.

Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

R.N süüdistatakse selles, et tema, viibides 25.09.2012 kella 17:10 paiku

Tallinna Reisisadama D-terminalis (aadress Lootsi 13, Tallinn), esitas enda isikut tõendava dokumendina Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni

piirikontrolliteenistuse vanempiirivalvur Ardi Hintsile võltsitud Rootsi Kuningriigi autojuhiloa nr XXX KPM, sünd. XXX, nimele. KarS § 350 mõttes on mootorsõiduki juhiluba

käsitletav tähtsa isikliku dokumendina. R.N oli teadlik sellest, et juhiluba, mida ta piirivalveametnikule esitab, on võltsitud.

Ülalkirjeldatuga pani R.N toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise.

Karistuse liik ja määr: KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest vangistus üks kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuse viibitud aeg

alates 25.09.201.a. KarS § 54 lg 1 alusel mõista lisakaristuseks väljasaatmine koos sissesõidukeeluga üheks aastaks ja kuueks kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – võltsitud juhiluba nr XXX. Konfiskeeritav juhiluba hävitada. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus R.N ja tema kaitsja esitatud süüdistuse

sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest.

3 Kohus leiab, et süüdistatava R.N poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema

tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tunnistab R.N süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab

talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.N süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on

menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta

riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.N

´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et R.N-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10- 3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis

peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. R.N-ilt kuulub välja

mõistmisele sundraha summas 217 eurot 50 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 172 eurot 80 senti. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik