1-12-9176/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-9176

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

27.septembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Rein Napa osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav J.R, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud 1 korda, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

J.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud vargusi, 22.septembril 2012.a. kella 19:49 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta

Tartu linnas Ujula tn 2 asuvast kauplusest „Konsum“ ühte 0,40 g glasuurkohukese „Jänks

vanilli“ väärtusega 0,27 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata J.R tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna J.R peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

Sellega pani J.R toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.R-ile karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 69 alusel asendada J.R-ile mõistetud 1 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 60 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 4 kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub J.R-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid

riigi kanda. J.R ametlikku töökohta ei oma ja teeb juhutöid, millest saadav sissetuluk võib olla 100-150 eurot kuus. Ainuke kindel sissetuluk on tal töövõimetuspension 137 eurot. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista J.R karistuseks üks (1) kuu vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis J.R-ile

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kuuskümmend (60) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha nelja (4) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab

J.R järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

J.R Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena J.R-ilt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa J.R alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik