4-12-3319/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-3319

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3319 (2317,12,006977) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Imbi Kangur-Popova Väärteoasi

M.E kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 25.06.2012 otsusele nr

2317,12,006977 M.E karistamises LS §

224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: M.E, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta M.E kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 25.06.2012 otsusele nr

2317,12,006977 M.E karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 25.06.2012 otsus nr 2317,12,006977 M.E karistamises

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 27.09.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

29.10.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei

esitata, jõustub kohtuotsus 30.10.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 05.10.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

25.06.2012 otsusega nr 2317,12,006977 karistati M.E LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja

LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.06.2012 kell 20.53 Koskla 3 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et otsuses märgitud karistused ei

olnud kehtivad. On asunud tööle maaklerina, on kindel sissetulek ja on võimeline tasuma trahvi maksegraafiku alusel. Peab sõltuvalt tööst palju ringi liikuma ja juhtimisõigus on

vajalik. Vastasel juhul jääks ilma töökohast ja sellega võimalusest trahvi tasuda. Isa on

invaliid ja teda on samuti vaja sõidutada. Palub otsus lisakaristuse osas kas muuta, kergendades karistust või tühistada.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et tahtis auto ümber parkida, ei tea täpselt neid tänavaid, kuid parkimiskoht oli seal läheduses. Ei kavatsenud kaugele sõita.

Tarvitas alkoholi sünnipäeval, pool tundi enne juhtima asumist. Tuli sünnipäevale autoga, parkis auto ajutiselt. Tunnistab oma süüd, enam ei tarvita alkoholi üldse. Juhtimisõigus on vajalik, võiks lisakaristuse tähtaega vähendada kui tühistada ei saa.

Kohtuväline menetleja leidis, et jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Lisakaristus on põhjendatud, kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest

kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja

3 KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,74 +/- 0,05 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,69 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär on sätestatud rikkumise ülemmäära lähedane, mille eest saab veel väärteokorras karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra

arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur, so maksimumi lähedane. See aga omakorda tingiks karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni ülemmäära

lähedasena. Seda on kohtuväline menetleja ka teinud ning kohus nõustub kohtuvälise

menetleja seisukohaga põhikaristuse määra osas. Süü kõrval arvestatakse ka karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on

tuvastatud karistust kergendava asjaoluna kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja võib kaotada töökoha ja sissetuleku kui tal juhtimisõigus ära võetakse. Selgituste kohaselt on kaebuse esitajal sõlmitud koostööleping

alates märtsist, kuid seni ta sissetulekut ei saanud. Nüüdseks on aga võimalus sissetulekut

saada. Kohus leiab, et kui kaebuse esitaja oli taolise lepingu sõlminud, siis oli ta alates

lepingu sõlmimisest ka teadlik asjaolust, et tal on lepingu täitmiseks vajalik juhtimisõigus. Kaebuse esitaja ütlustest ei ilmne ka seda, et kaebuse esitaja isa invaliidistus koheselt pärast väärteoasjas tehtud otsuse kättesaamist. Sellistest andmetest saab aga järeldada, et kõik need asjaolud olid kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ükski neist asjaoludest ei tekkinud ootamatult ja pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. Seega oli kaebuse

esitaja teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik ning sellest võib sõltuda tema sissetulek. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et kaebuse esitajat on juba karistatud

samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning see trahv ei olnud väike. Sellele

vaatamata, ajal, mil eelmine karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ei olnud kustunud, pani ta toime järgmise liiklusalase väärteo ja taas karistati teda trahviga. Seejuures pani kaebuse esitaja menetlusesemeks oleva väärteo toime üheteistkümne kuu möödudes

eelmise samalaadse väärteo toimepanemise eest karistuse määramisest. Seega on kaebuse

esitajal juba rikkalik kogemus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kohaldatavate

karistuste osas, kuid senised trahvid ei ole sundinud teda hoiduma uute väärtegude

toimepanemisest. Sellest tulenevalt oli menetlusalune isik teadlik ka sellest, et tema enese

väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja

isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate lähedaste olukord tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav

4 elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud

isiku poolt sõiduki teise kohta parkimine juhile keelatud seisundis oli niivõrd oluline, et

kaalus üles kõik need kaebuses ja kohtulikul arutamisel toodud põhjendused, mis viitasid

juhtimisõiguse vajalikkusele. Kuivõrd senised rahatrahvid ei ole kaebuse esitajat oodatud

suunas mõjutanud, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et pelgalt rahaline mõjutamine kaebuse esitanud isikut liikluses korrale ei kutsu,

mistõttu tuleb kohaldada teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Selleks saab olla aga vaid ainus allesjäänud mõjutusvahend, so ohtliku juhi liiklusest kõrvaldamine, sest kaebuse esitanud isik on järjekindlalt näidanud seda, et liiklusohutus on kaebuse esitaja jaoks kõrvalise tähtsusega.

Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks, so 2/3

ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud

alkoholipiirmäära ületamise määrast, so sisuliselt maksimummäärast, samuti sellest, et

kaebuse esitanud isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga karistatud ning see oma eesmärki ei saavutanud, mida kaebuse esitaja menetlusesemeks olevat väärtegu toime pannes taas tõestas. Seega on kaebuse esitanud isik näidanud, et ta on liikluses

jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele ning ta suhtub liiklusohutusse endiselt üleolevalt.

Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning

igasugune alus lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik