1-12-4458/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2012, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12-4458 (11230117375) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Sten Lind ja Malle Preimer Kriminaalasi T.U süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11. juuni 2012 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.U, kaitsja adv Jugans Grossmann Süüdistatav

T.U, isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: xxxxxxxx; keskharidus; töökoht:

xxxxxxxxxxx; viibimiskoht: Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinnas; varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral:

- 07.01.1999 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg

2 p 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 3 aastat;

- 29.08.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS § 117

alusel mõisteti vangistus 6 kuud;

- 13.07.2005 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p

4, 8, § 266 lg 2 p 1 ja § 203 alusel mõisteti lühimenetluses vangistus 1 aasta ja 4 kuud;

- 11.12.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 184 lg 1 ja

§ 199 lg 2p 4, 8 alusel mõisteti vangistus 1 aasta ja 6 kuud;

- 08.12.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p

4 - § 25 lg 2 ja § 121 alusel mõisteti lühimenetluses tingimisi vangistus 2 kuud, katseajaga 3 aastat.

Väärteokorras karistatud 22-l korral. Kohaldatud tõkend:

vahistamine alates 05.12.2011, kahtlustatavana kinni peetud 04.12.2011. Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Alice Simm, kannatanu R M

2

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2012 otsus osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas.

Teha uus otsus, millega mõista T.U-le KarS § 60 alusel karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vähendada mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mille järel jääb

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Suurendada mõistetud karistust KarS § 65 lg-le 2 tuginedes Harju Maakohtu 8. detsembri 2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 28 päeva vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28

päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.

3. Määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 153,60 eurot jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 25. septembril 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 11. juuni 2012 otsusega lühimenetluses tunnistati T.U süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.12.2009 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse –

vangistuse 1 kuu 28 päeva võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 4

aastat 1 kuu 28 päeva. KarS § 68 lg 1 järgi loeti eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistuse kandmise aja alguseks 04.12.2011. T.U-lt mõisteti riigi tuludesse välja sundraha 362,50 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 30,21 eurot ning menetluskulu 409,71 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 34,14 eurot. Sundraha 362,50 eurot ja menetluskulu 409,71 eurot jäeti kohtuotsusega riigi kanda.

2. oli esitatud süüdistus selles, et tema 04.12.2011 kella 02.00 ja 04.00 vahel Tallinnas, T.U-le Sõpruse pst 5-56 korteris ajendatuna armukadedusest, haaras kööginoa ning püüdis R M sellega lüüa.

R. M kaitses ennast, haarates vasaku käega tema poole suunatud noa terast, millega tal õnnestus

esimene löök endast eemale tõrjuda, kuid millest vigastas oma vasaku käe sõrmi. Seejärel lõi T.U

kaks korda noaga kannatanut parema õla piirkonda, millega põhjustas R. Mle torke-

lõikehaavad parema õlaliigese piirkonnas (kaasneva parempoolse õhkrinnaga), so eluohtliku tervisekahjustuse.

3.

Maakohus leidis otsuses, et T.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on

tõendatud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohus, tuginedes eksperdi

3 arvamusele tõdes, et kuigi T.U esineb märgatav vaimse arengu peetus (nõrgamõistuslikkus)

kerge vaimse alaarengu tasemel koos olulise käitumishäirega F70.1 ja tal on diagnoositud

orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire F06.33 RHK 10 järgi, ei esinenud temal inkrimineeritava teo ajal sellise raskusega psüühikahäiret, mis oleks oluliselt piiranud T.U võimet toimunust KarS §

35 mõistes aru saada. T.U-le mõistetud karistus (vangistus alla keskmist sanktsioonimäära) vastab kohtu hinnangul toimepandule ja süüdistatava ajutine isoleerimine ühiskonnast on õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades hädavajalik.

4.

Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatav ja tema kaitsja. Süüdistatav T.U vaidlustab enda apellatsioonis üksnes talle mõistetud karistuse määra, taotledes tervislikust seisundist

tulenevalt kohtu poolt talle mõistetud karistusaja lühendamist. Kaebuse kohaselt on ta psüühiliselt ebastabiilne ja üleliigse ärrituvuse korral ei ole suuteline oma tegusid kontrollima.

Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega vähendada oluliselt T.U-le mõistetud karistust. Apellandi hinnangul esineb süüdistataval piiratud süüdivus, mistõttu tuleb T.U-le mõistetud karistust KarS § 60 alusel oluliselt vähendada. Kaitsja arvates

ei ole esimese astme kohus arvestanud karistuse määramisel ambulatoorse kohtupsühhiaatrile

ekspertiisi aktis nr 677 esitatud arvamusega, mille kohaselt esineb T.U märgatav vaimse arengu peetus (nõrgamõistuslikkus) kerge vaimse alaarengu tasemel koos olulise käitumishäirega.

5. , kes leiab, Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas oma seisukohad süüdistatav T.U et teda ei ole õigesti süüdi tunnistatud. Ta tegutses hädakaitseseiundis ja ennast kaitstes. Leiab, et pole milleski süüdi. Tal on 70% töövõimekaotust. Palub karistusaega vähendada ja leiab, et veelgi parem kui ta lastakse koju.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 6.

Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonides esitatud argumentidega leiab, et apellatsioonides esitatu väärib tähelepanu ja maakohtu otsus tuleb T.U-le

mõistetud karistuse osas tühistada KarS §-s 35 sätestatud piiratud süüdivuse aluste

esinemise kontrollimata jätmise tõttu. Enda seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Käesolevas asjas taotlevad apellandid süüdistatava tervislikust seisundist tulenevalt talle kohtu poolt mõistetud karistuse kergendamist, tulenevalt piiratud süüdivusest. Kohtukolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, et maakohus on lähtunud üksnes eksperdi arvamusest ning jätnud tähelepanuta asjaolu, et T.U esineb vähemalt piiratud süüdivus. Nii nähtub ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

aktist nr 677 (tl 86-90), et kuigi T.U esineb märgatav vaimse arengu peetus (nõrgamõistuslikkus) kerge vaimse alaarengu tasemel koos olulise käitumishäirega F70.1 ja tal on diagnoositud orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire F06.33 RHK 10 järgi (eksperdi arvamuse p 1), oli

süüdistatav temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal olemasoleva informatsiooni põhjal

võimeline oma teo keelatusest aru saama ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Inkrimineeritava teo ajal ei esinenud T.U sellise raskusega psüühikahäiret, mis oleks oluliselt piiranud T.U võimet toimunust aru saada KarS § 35 mõistes (eksperdi arvamuse p 2).

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-22-09 p-s 6.1 osutanud, et eksperdi pädevuses on eeskätt teo ajal

esinenud raske psüühikahäire faktiline kindlakstegemine. Meditsiiniliste kriteeriumide tuvastamisel

lasub kohtul kohustus kontrollida isiku võimet normikuulekalt käituda ehk selgitada välja süüdimatuse juriidiliste tunnuste esinemine. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas isikul tuvastatud

häire takistas tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida.

Isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste

4 paigutamist KarS § 34 p-des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu

andmist isiku käitumisele enne ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal. Seega on

otsustus isiku süüdivuse kohta normatiivne ehk õiguslik otsustus. Õigusliku hinnangu sellele, kas isikul esineb piiratud vastutus KarS § 35 mõttes, peab andma kohus, mitte ekspert.

7. süüdivuse määratlemisel pidanuks maakohus arvestama ekspertiisi aktis nr 677 T.U

kirjeldavas osas märgituga, et statsionaarsel kohtupsühhiaatrilisel ekspertiisil 17.05. – 14.06.2010

diagnoositi T.U kerge vaimne alaareng koos olulise käitumishäirega F70.1 ja orgaanilist segatüüpi mäluhäire F06.33, mis on hõlmatavad määratlusega “raske psüühikahäire”, mistõttu ei ole

karistuse kandmine T.U puhul oma eesmärki täitev seoses tema piiratud võimega toimunut

mõista. 15.12.2011 ambulatoorse kohtupshhiaatrilise ekspertiisiga on T.U tuvastatud täpselt

samasugune diagnoos, kuid lisandunud on märgatav vaimse arengu peetus (nõrgamõistuslikkus). Kuigi ekspert on leidnud, et T.U oli 4.12.2011 võimeline oma teo keelatusest aru saama ja oma

käitumist juhtima, puudub arvamuses põhjendus, miks täpselt samasuguse diagnoosi puhul asub ekspert hilisemalt vastupidisele arvamusele, leides et T.U enam elukestvat viibimist tugevalt kontrollitud ning raviga keskkonnas ei vaja. Ülalviidatud Riigikohtu lahendi p-s 6.2 nendib kolleegium, et on võimalik ka olukord, milles isikul

esinevad teo toimepanemise ajal süüdimatuse meditsiinilised tunnused, kuid isiku võime mõista teo

keelatust ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida on säilinud. Samas võib normikohane ehk - kuulekas käitumine olla tema jaoks konkreetses situatsioonis tulenevalt tema psüühilisest seisundist

siiski raskendatud. Olukorras, kus isikul esinevad süüdimatuse meditsiinilised kriteeriumid, kuid tema süüdimatus KarS § 34 mõttes on siiski välistatud, lasub kohtul seetõttu kohustus anda hinnang

ka sellele, kas isiku psüühiline seisund võis oluliselt mõjutada (piirata) tema arusaamis- ja

otsustamisvõimet. Määrav on see, kas isiku võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei esine KarS § 34 p-des 1-5 loetletud meditsiinilisi tunnuseid. Tegemist on

õigusliku otsustusega, mille langetamisel tuleb kohtul arvestada eelkõige nende reeglitega, mida

õiguskord konkreetse süüteokoosseisu taustal isikule seab. Kohus peab hindama, mil määral oli süüdistatav võimeline neid reegleid järgima. Kannatanu ütlustest nähtub, et T.U käitus inkrimineeritava teo ajal agressiivselt, ajas mingit segast juttu, lubas ära tappa kõik mehed, hankida trotüüli jms, mis kohtukolleegiumi arvates tõendab

T.U võime puudumist normipäraselt käituda ja oli seega ka 4.12.2011 oluliselt piiratud

võrreldes nendega, kellel ei esine KarS § 34 p-des 1-5 loetletud meditsiinilisi tunnuseid. Piiratud süüdivus ei ole olemuslikult vaheaste süüdivuse ja süüdimatuse vahel, vaid iseseisev süüd vähendav

asjaolu, mistõttu näeb KarS § 35 ette võimaluse isikule mõistetava karistuse vähendamiseks KarS § 60 alusel. 8. Maakohus, võttes aluseks kohtumenetluses määratud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

tulemused, nõustus eksperdi seisukohaga selles, et T.U on süüdiv. Samas jättis maakohus lahendamata küsimuse, kas süüdistatava võime oma teo keelatusest aru saada või seda juhtida võis

temal esinevate psüühikahäirete tõttu olla KarS § 35 mõttes oluliselt piiratud. Kohtukolleegium

leides, et T.U võime oma teo keelatusest aru saada ja seda juhtida oli temal esinevate psüühikahäirete tõttu 4.12.2011 oluliselt piiratud, peab põhjendatuks kohaldada KarS § 60 tulenevalt

madalamat karistusmäära. Olgugi, et KarS § 35 kohaselt ei ole piiratud süüdivuse tuvastamisel

karistuse vähendamine KarS § 60 alusel kohtule kohustuslik, leiab kohtukolleegium, et selle

tegemata jätmist tuleb kohtul eraldi põhjendada. Jättes süüdimatuse meditsiiniliste kriteeriumide

esinemise kontrollimata ja põhjendamata, kas isiku võime oma teo keelatusest aru saada või seda juhtida võis olla oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 mõttes ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

5 Kergendava asjaolu arvestamine ei tähenda aga seda, et karistuse raamid sätestab KarS § 60. KarS § 60 kohaldub juhul, kui karistusseadustiku konkreetne säte sõnaselgelt näeb ette, et kohus võib või peab karistuse mõistmisel lähtuma KarS §-st 60. Sellisteks juhtudeks on nt KarS § 22 lg 5, § 24 lg 2, § 25 lg 5 ja § 26 lg 2. KarS § 57 aga §-le 60 ei viita. Arvestades karistust kergendavate asjaoludega, leiab kohtukolleegium, et mõistetav karistus ei või olla sanktsiooni alammääras. Arvestada tuleb, et

I. Hjnina on oma süüd tunnistanud ja kahetses, ta hoides ära kahjuliku tagajärje, kutsudes

sündmuskohale kiirabi ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, peab kohtukolleegium põhjendatuks karistuse vähendamist olulises määras, s.o 2 aasta 6 kuu võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Nimetatud karistust tuleb KarS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mille

järel jääb karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg-le 2 tuginedes tuleb mõistetud karistust

suurendada Harju Maakohtu 8. detsembri 2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 28 päeva vangistust - võrra ja mõista T.U-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.

9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse T.U-le mõistetud karistuse osas osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse. T.U riigi õigusabi korras kaitsnud advokaat J. Grossmann taotles T.U-le apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 153,60 euro (s.h käibemaks 25,60 eurot) suuruse tasu väljamõistmist. Ringkonnakohus

nimetatud taotluse rahuldas. Et ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 punktis 4 nimetatud otsuse, jäävad menetluskulud riigi kanda.

Urmas Reinola Sten Lind Malle Preimer