Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-12-8491/8 AI generated

1-12-8491/8 · 1-12-8491/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-8491/8
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1(5) 1-12-8491 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2012.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Geidi Kuklase Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasja number 1-12-8491 (12260102601) Kriminaalasi A.A ja Raimo Reimo süüdistuses KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav A.A isikukood: ...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-12-8491/8

1(5) 1-12-8491

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2012.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Geidi Kuklase Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasja number 1-12-8491 (12260102601) Kriminaalasi A.A ja Raimo Reimo süüdistuses KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav A.A

isikukood: XXX, elukoht: XXXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 6-l korral.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

Süüdistatav Raimo Reimo

isikukood: 38301052715, elukoht: XXXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral; väärteomenetluse korras karistatud 24-l korral.

Tõkend - vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 05.07.2012.a, vahistamismäärusega, kinni peetud 04.07.2012. a. Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

2(5) Süüdi tunnistada A.A KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada A.A KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista A.A liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.A eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2012, s.o 1 (üks) päev ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.A ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.09.2012. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Raimo Reimo KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Raimo Reimo KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Raimo Reimo liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Raimo Reimo eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust arvestada alates 04.07.2012. a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.K. nuga ja vabastada nuga asitõendi staatusest.

Tsiviilhagi rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 137, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista A.A-lt ja

Raimo Reimolt solidaarselt 149 (ükssada nelikümmend üheksa) eurot ja 74 senti O.K. kasuks tasumisega tema arveldusarvele XXXX Swedbank AS-is.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.A-lt 782 (seitsesada kaheksakümmend kaks) eurot ja 60

senti ning Raimo Reimol 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot ja 20 senti. riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber 2800049874.

3(5) Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-12-8491 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata A.A-le menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul,

kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab.

A.A ja Raimo Reimot süüdistatakse selles, et nemad 24.06.2012 pärastlõunal Tartus XXX asuvas korteris grupis koos kasutasid füüsilist vägivalda K.T. suhtes, mis seisnes selles, et A.A ja Raimo Reimo lõid kannatanut korduvalt rusika ja jalaga peapiirkonda, millise tegevusega põhjustasid K.T. füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Sellega pani A.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise. Sellega pani Raimo Reimo toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. A.A ja Raimo Reimot süüdistatakse ka selles, et nemad 25.06.2012 kella 00.05 paiku Tartus XXX asuvas korteris, tegutsedes grupis koos, nõudsid 84-aastaselt O.K. enda nimele väljastatud

ID-kaardi üleandmist ning kui kannatanu oli korduvalt kinnitanud, et ei tea eelnimetatud ID-

kaardist midagi, siis nõudis A.A 20 eurot ID-kaardi taastamise kulude katteks, misjärel andis O.K. A.A kätte 10 eurot, et olukord rahumeelselt laheneks. Seejärel süüdistas Raimo Reimo kannatanut ID-kaardi kohta valetamises ja lõi O.K. korduvalt rusikaga näopiirkonda, millise

tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning lõhkus kannatanu alumised hambaproteesid. Seejärel nõudsid Raimo Reimo ja A.A kannatanult veel raha ning

kui O.K. vastas, et tal ei ole kodus rohkem sularaha, siis nõudsid Raimo Reimo ja A.A kannatanu pangakaarti, et ise sellega sularaha võtta. Kui O.K. keeldus, siis haaras Raimo Reimo köögilaualt noa ja vajutas selle tera kannatanule rindkere piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seejärel tahtis O.K. oma mobiiltelefoniga politseisse helistada, kuid Raimo Reimo haaras mobiiltelefoni Nokia 101 väärtusega 20 eurot enda kätte ning seejärel

4(5) lahkusid Raimo Reimo ja A.A korterist. Röövimisega tekitasid Raimo Reimo ja A.A O.K. varalist kahju kokku summas 30 eurot. Sellega pani A.A toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega.

Sellega pani Raimo Reimo toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega.

Kokkulepete sisu. Kokkulepete kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavatele karistusi järgmiselt: A.A-le KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust ja KarS §-s 200 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2012, s.o 1 päev ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.A ei pane 3 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Raimo Reimole KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust ja KarS §-s

200 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Raimo Reimo eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 04.07.2012.a.

Tsiviilhagi ja asitõendid.

O.K. on esitanud tsiviilhagi 149.74 euro nõudes.

Süüdistatavad võtsid kohtuistungil hageja nõude õigeks. See on protokollitud kokkuleppes. Kuna

süüdistatavad võtsid hageja nõude õigeks, rahuldab kohus õigeksvõetud hagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Hagi õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 alusel. Ühise kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu ja seetõttu tuleb kahju välja mõista solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Hagi tuleb tasuda O.K. a/a nr XXX Swedbank AS-is.

5(5) Kriminaalasjas on asitõendiks nuga. Vaidlust ei ole selles, et nuga kuulub kannatanule. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb nuga tagastada O.K.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 725 eurot kummalgi süüdistataval.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud kohtueelses ja kohtumenetluses

advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on kokku 57,60 eurot A.A ja 115,20 eurot Raimo Reimol. Menetluskulude summa on A.A 782,60 eurot ja Raimo Reimol 840,20 eurot.

Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus A.A-le menetluskulude tasumise ositi maksimaalse

tähtaja jooksul. KrMS § 417 lg 2 sätetetaud tähtaja jooksul ei ole süüdistataval menetluskulude tasumine ilmselt võimalik majandusliku olukorra tõttu. Tal ei ole tööd ja varem elatus juhutöödest.

Ene Muts kohtunik