1-12-8144/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.september 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-12-8144 (12230110006)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Tõlk

Imbi Kangur-Popova

Prokuröri abi Marika Reintop

Kaitsja Liis Toomsalu

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

N.I , isikukood: XXX; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik;

emakeel: vene keel; haridus: kesk-eriharidus; töökoht: T OY; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.I KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui N.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

2

Liiklusseaduse § 127 alusel on N.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

N.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista N.I-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot

- joobeseisundi tuvastamise uuringu kulud – 38.00 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest – 76.80 eurot

- tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002

Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „N.I 1 – 12 – 8144, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS §

318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

N.I selles, et tema juhtis 10.07.2012.a. kella 15.36 ajal Tallinnas, Koidu tn 20 juures mootorsõidukit Dacia Logan registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI

uuringuakti nr. 1922T kohaselt uuritaval N.I on uuringu läbiviimiseks võetud

veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 3,46 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g).

Sellega rikkus N.I Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja

§ 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

3

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani N.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 sätete alusel

tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu.

KarS § 50 lg 1p 1 alusel võtta ära lisakaristusena N.I-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

N.I nõustus sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava N.I

selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav N.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb N.I temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab N.I

süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on

menetluskulu joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu, toimikust koopia tegemise kulu,

määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus

tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest

ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.I esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja

osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja

tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et N.I-lt tuleb

menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna

Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus

põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Kohtunik

4