1-12-9038/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-9038

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

24.septembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Aivar Hint osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav P.B

, IK: XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

P.B süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 22.septembril 2012.a kella 11.50 paiku Tartu linnas Anne ja Kadaka tänavate ristmikult kuni Sõpruse

puiestee ja Pika tänava ristmikuni mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXXX

Sellega pani P.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.B-le karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.september 2012.a, s.o 3 päeva

karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 27 päeva vangistust. Isik vabastada eelvangistusest kohtuistungi saalist.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et isik on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

KarS § 83 lg 1 ja lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - mootorsõiduk Volkswagen Golf registreerimismärgiga 758 ANJ.

KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel taotleb prokurör kohtult sõiduki arestimist konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

P.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad.

Prokurör taotles kokkuleppes P.B poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud

mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga 758 ANJ konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina ning konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks ka mootorsõiduki arestimist. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle

asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

Kohtus on tõendamist leidnud P.B poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda korduvalt karistatud

samasuguste õigusrikkumiste toimepanemise eest eriliigiliste karistustega ja lisakaristusena

on tema suhtes kohaldatud ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid sellest hoolimata on ta samasugust õigusvastast käitumist jätkanud. Kuritegude toimepanemisel on

P.B kasutanud erinevaid mootorsõidukeid, seejuures käesoleva kuriteo on ta toime pannud temale endale kuuluva sõiduautoga Volkswagen Golf registreerimismärgiga 758 ANJ. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Eeltoodust tulenevalt, kuna P.B on juba korduvalt kasutanud erinevaid

mootorsõidukeid joobeseisundis mootorsõiduki juhtimiseks ning ka käesoleva kuriteo on ta

toime pannud temale hetkel kuuluva sõiduautoga, siis leiab kohtunik, et tema edasise

samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud temale kuuluv sõiduauto

kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. Samuti leiab kohtunik, et tagamaks

mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimiseni on põhjendatud nimetatud mootorsõiduk arestida.

Menetluskuludena kuulub P.B-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangitust. P.B

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22- P.B 24.september 2012.a, s.o kolm (3) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist (11) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.B ei pane kahe (2) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et on kohustatud käitumiskontrolli ajal P.B

osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis (liiklusohutusprogramm).

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse P.B kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna P.B talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise P.B-lt õigus üheks (1) aastaks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa P.B Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise

tõkestamiseks

kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Golf P.B-le registreerimismärgiga 758 ANJ.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina P.B-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Golf registreerimismärgiga 758 ANJ.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena P.B-lt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates P.B kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik