5 · 5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-4231 (2440,12,006897) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Väärteoasi

P.O

süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova kohtuvälise menetleja Menetlusalune isik

P.O , isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx Kinni peetud alates: 02.09.2012 kell 18.24 RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108 113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, - kohus

OTSUSTAS:

P.O es, süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemis

nimelt selles, et xxx xxx-l mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, s.o. alkoholisisal

dusega väljahingatavas õhus 0,67 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõuet.

M P.O-le õista LS § 224 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4(neljaks) kuuks.

Karistuse kandmise algus - kohtuotsuse

jõustumise kuupäevast.

Liiklusseaduse § 127 alusel on P.O kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 10.09.2012

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis 25.09.2012 kättesaadav

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsuse jõustub 15 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk juhul kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale 11.10.2012 apellatsiooni esitanud.

Süüdistus

P.O-le xxx kell xxx on süüdistus esitatud ja väärteoprotokoll koostatud selle fakti kohta, et

xxxx xxx ust juhtis ta mootorsõidukit , kui isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisald mitte vähem kui 0,67 mg/l kohta. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõuet. Isiku tegu kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 alusel.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas end süüdi ja avaldas, et vaidlusta väärteoprotokollis esitatud faktilisi asjaolusid, kahetseb tegu. Peale menetlusaluse isiku süü omaksvõtu on talle süüksarvatud tegu kinnitust leidnud tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolliga lk 8, millest nähtub, et 02.09.2012 kontrolliti P.O väljahingatavas õhus alkoholisisaldus, mõõtetulemus on 0,67 mg/l kohta.

Menetlusaluse isiku süü omaksvõtu ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga leiab kohus

tõendatuks, xxx. kilomeetril xxx xxx juhtis P.O mootorsõidukit , kui isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldust mitte vähem kui 0,67 mg/l kohta.

LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seega oma teoga rikkus P.O LS § 69 lg 5 nõuet.

LS § 224 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. – Sanktsioon näeb ette karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus leiab, et isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi kui mootorsõiduki

juhtimine isiku poolt, kelle väljahingatavas õhus on alkoholisisaldust 0,25-0,74 mg/l kohta. P.O puhul on tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,67 mg/l kohta.

3 Kohus leiab, et isik pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb

isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. juhtides mootorsõidukit olles varem tarvitanud alkoholi, pidi P.O

võimalikuks, et mootorsõiduki juhtimisel on tema väljahingatavas õhus alkoholi, ja möönis seda, jätkates sõitu kuni peatamiseni politsei poolt.

Õigusevastasust välistavaid asjaolusid KarS u 2.peatüki 2. jao mõttes kohus tuvastanud ei ole. -

Kohtu meetmed

Kohus leiab, et P.O tuleb süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistada vastavalt sanktsioonile.

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6:

„Karistusseadustiku § sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku 56 karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3 06: „13.1

-1-1-43- Klassikalise arusaama

kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku - hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et

kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja

seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

P.O karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaiolusid kohus tuvastanud ei ole.

LS § 224 lg 2 süüteo puhul on tegemist üheepisoodilise väärteoga, mis on oma loomult ohudelikt, mille toimepanemisel ei ole menetlusalune isik tekitanud füüsilist ega materiaalset kahju. Samas LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu on üks raskeim liiklusalatest süütegudest, mille atest raskus avaldub seaduseandja poolt kehtestatud sanktsioonis - rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. d väärteo puhul on teo P.O toimepandu

4 raskus tunduvalt

üle keskmise määra, nimelt 0,67 mg/l kohta alkoholi väljahingatavas õhus sellejuures, et LS § 224 lg 2 järgi karistatakse tegu alhoholisisalduse vahemikus 0,25-0,74 mg/l kohta. Sellest tulenevalt leiab kohus, et P.O süü on üle keskmise määra.

P.O on varem kriminaalkorras karistatud isik Viru Maakohtu 20.11.2009 kohtuotsusega

KarS § 424 järgi ehl samutiu mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isikul on kehtiv 3-

aastane katseaeg kuni 19.11.2012. Sama kohtuotsusega kohaldati isikule lisakaristus

juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Nii enne kohtuotsust kui ka pärast seda ei ole P.O muid

süütegusid toime pannud. Sellest tulenevalt on kohtul piisavalt alust arvata, e

t isikule süüksarvatud väärteo toimepanemine

on pigem juhusliku iseloomuga. P.O isikust tulenevaid riski kõrgendab aga asjaolu, et sisuliselt samalaadne tegu on toime pandud kehtiva katseaja jooksul.

P.O omab töökohta ja seega sissetulekut. Selle valguses ei ole takistusi rahalise laadi karistuse mõi , arvestades isiku süüd, stmiseks. Kohus aga leiab, et antud juhul rahalise karistuse asemel on mõjuvama hoopis juhtimisõiguse äravõtmine ks ja efektiivsemaks karistuse liigiks , seda

enam, et P.O on varem ühel korral karistatud 1 kuulise vangistusega, mida jäeti - kohaldamata 3-aastase katseajaga. P.O on kehtiv juhtimisõigus. Juhtimisõiguse äravõtmise puhul tekitatakse isikule proportsionaaalselt toimepandule elulisi ebamugavusi ja kitsendusi, mis

panevad isikut tunnetama oma teo sust ning ho tegude õigusevasta iduma edaspidi süü

toimepanemisest. P.O puhul on kohtu arvates proportsionaalne tema teole ja süüle juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt 4 kuuks, arvestades seda, et 2009. a kohaldati kriminaalasjas lisakaristusena 1-

kuulist juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus leiab, et rangemat karistust ehk korrigeerimist vabadusekaotusliku karistuse kaudu P.O isik käesoleval ajal ei vaja. Oma käitumisega enne 2009. a ja pärast seda (kuni käesoleva

faktini) näitas ta, et tema puhul on seadusekuulekas käitumine võimalik, seda enam, et P.O on 52-aastane odustatud . Menetlusaluse isiku . Tema tõekspidamised on juba mo ja küpsed elukäigu alusel võib öelda, et tema puhul ei ole tegemist süsteemse ega kuritahtliku rikkujaga.

Kohtuvälise menetleja taotluse aresti kohaldamise kohta jätab kohus rahuldamata. Kohus on arvamusel, et P.O on võimalik mõjutada ilma vabaduskaotuslike meetmete kohaldamiseta. Kohtuvälise menetleja taotlusest ( lk 1, 15 pöördel) ega kohtukõnest ei nähtu, miks kohtuväline

menetleja leiab, et ainult arest on efektiivne ja proportsionaalne karistusmeede P.O puhul ja miks kohtuvälise menetleja arvates ei saa karistada rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega.

Ka maakohus ei tuvastanud millele toetudes kohtuliku arutamise käigus selliseid asjaolusid, tuleks isikule mõista karistusena ainult ja vaieldamatult arest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu