4-12-3196/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

25.09.2012.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre vaatas läbi R.Z-i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kaebuse Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i

18.06.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,007804 osalise tühistamise nõudes ning samuti R.Z-i 23.09.2012.a. avalduse kaebusest loobumise kohta.

: l e i d i s

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 18.06.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,12,007804 tehtud otsusega tuvastati, et R.Z

juhtis 26.05.2012.a kell 16:50 Kopli tn. 65, Tallinna linn, Harju maakond mootorsõidukit

asulasisesel teel kiirusega 101+/-4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h võrra (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h). Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et

menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 2 sätete kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel

teel 50 kilomeetrit tunnis. Seaduse § 227 lg 3 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 4 1 - 6 0 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 punkt 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRSS-11/00052) ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega)

Stalker II MDR nr AS004016. Juhile näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli kiirusmõõturi lugem 101 km/h. Lubatud

sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/~4 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 47 km/h.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat.

Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199

lõike 6 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele" 2.peatükis. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli

taadeldud ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on järgitud mõõtmisel Väärteoasi nr.4-12-3196

2

mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja on seisukohal, et R.Z juhtis 26.05.2012.a kella 16:50 ajal Tallinnas Kopli tn 65 juures mootorsõidukit Audi A6 reg.märk xxx asulasisesel teel kiirusega 101+/-4 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h)

mitte vähem kui 47 km/h võrra. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik R.Z rikkus seega Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 3 järgi.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid

rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - lubatud sõidukiirust ületades juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (2 kehtivat karistust

lubatud sõidukiiruse ületamise eest), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda

mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist.

Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja

Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi R.Z-ile karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500.00 (viissada) eurot. Võttis KarS § 50 lg 1 p 2 alusel R.Z-ilt Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 4 (neljaks) kuuks.

R.Z esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin 18.06.2012.a otsus väärteoasjas nr. 2302,12,007804 tühistada osaliselt. Põhistades oma kaebust sellega, et sõitis 25.05.2012 töölt koju. Sõidu ajal helistas temale isa ja ütles, et on teel koju, sest hakkas halb. Kuna tema isal on olnud tervisega järjest kaks probleemi: üks operatsioon südamega ja teine probleem maoga olles haiglas, siis tema ehmus ja tahtis kiiresti isa juurde jõuda, et aidata, sest kartis väga isa tervise pärast. Seetõttu toimus olukord, kus tema ei kontrollinud sõidukiirustest ning mõtles ainult isa tervisele. Teda peatas politsei ja siis sai teada,

et oli sõidukiirust lubatust suuresti ületanud. Tunnistab täiesti oma viga ja on nõus maksma

rahatrahvi. Palub vabastada lisakaristusest-sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest, kuna töötab

veoautojuhina, vedades toiduaineid kauplustesse Eesti ulatuses. Arvestades praegust tööpuudust nägi palju vaeva töökoha leidmiseks. Töö kaotamisel tekib väga raske olukord ning siis ei ole

enam võimalik tasuda elamispinna eest ega temale määratud trahvi eest. Arvestades eelnevat

palub veelkordselt vabastada lisakaristusest, sest on täielikult arusaanud oma liikumisalasest rikkumisest ja lubab rikkumisi enam mitte korrata. Lisab töökoha avalduse.

23.09.2012.a. esitas R.Z

kirjalikult Harju Maakohtule avalduse, milles teatas oma kaebusest loobumisest ning palus jätta kaebus läbi vaatamata.

Kohus leiab, et kaebusest loobumine on kohtule siduv ja kohtu poolt vastuvõetud ning seepärast kuulub kaebus läbivaatamata jätmisele.

Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § -st 127 lg.5, kohus

m ä ä r a s:

3

Jätta R.Z-i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kaebus Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 18.06.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,007804 osalise tühistamise nõudes - läbi vaatamata seoses kaebuse esitanud isiku loobumisega sellest.

Määruse edasikaebamisele ei kuulu.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: