4-12-3338/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-3338

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3338 (2317,12,006889) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

V.Z-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 21.06.2012 otsusele nr 2317,12,006889 V.Z-i karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p

3 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: V.Z, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta V.Z-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.06.2012 otsusele nr 2317,12,006889 V.Z-i

karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200

trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 21.06.2012 otsus nr 2317,12,006889 V.Z-i karistamises LS § 227 lg

4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800

eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 25.09.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

25.10.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei

esitata, jõustub kohtuotsus 26.10.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 03.10.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.06.2012 otsusega nr 2317,12,006889 karistati V.Z-i LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega

6 kuuks selles, et menetlusalune isik 31.05.2012 kell 12.55 Tuuleveski 11 juures Tallinnas

juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 97 +/- 3 km/h, millega ületas

liikluskorraldisvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h võrra (lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 30 km/h), millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et sõitis kliendi autoga Paldiski mnt-lt keerates Tuuleveski tänavale, et sõita Kadaka tee suunas. Vajutades gaasi pedaali liikus mingil tehnilisel põhjusel paigast juhi iste ettepoole ning selle tõttu liikus ootamatult kaasa ka järsku tema jalg gaasi pedaalile umbes paariks sekundiks. Juhtunule reageerides korrigeeris keha ja eemaldas jala gaasilt ja pidurdas. Kahjuks oli selleks hetkeks jõudnud auto kiirus üle lubatu. Igapäevaselt on väga kohusetundlik ning teistega arvestav juht aga kuna ei olnud enda auto ja ei osanud oodata sellist käitumist juhitavalt autolt, siis tekkis eelpool kirjeldatud väga

kahetsusväärne olukord. Antud rikkumine ei olnud tahtlikult tekitatud süütegu, sest seda ei

olnud võimalik ette näha. Tunneb ennast väga süüdi tekkinud rikkumises ja kahetseb seda

kogu südamest. Vajab juhtimisõigust oma igapäevasteks tööülesannete täitmiseks ning on

peres ainuke töötav, kelle ülal pidada on töötu elukaaslane ja kooli suunduv laps. Juhtimisõiguse kaotamisega kaotab ka töö ja võimaluse teenida elatist.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et sõitis kliendi Reval Auto autoga

Audi A7, tegi kontrollsõitu, ühest töökojast teise. Sõitis välja Reval Autost, esimene peatumine oli foori taga, järgmine pidurdamine Paldiski mnt-lt mahapöördeni. Paldiski mnt-l oli kiirus 70 km/h. Vähendas kiirust, õrnalt pidurdas. Pidurdamisel on inertsjõud ettepoole.

On väärteo toimepanemises süüdi, kiiruse osas otsust ei vaidlusta. Iga päev sõidab tööle, palub juhtimisõigust mitte ära võtta.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige ja seaduslik otsus, tegemist on

tahtliku teoga, ohtliku teoga. Tuuleveski tänav on kitsas tänav, kõnniteed puuduvad. Keset

päeva sellisel kiirusel sõita on äärmiselt ohtlik, jalakäijad liiguvad teel. Lisakaristuse määramine teo ohtlikkust arvestades on põhjendatud.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 227

lg 4 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 24

3 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227

lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuust kuni 12 kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühikut, so 800 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et LS § 227 lg 4 sätestatud rikkumise alammäära ületamise osas ei ole kaebuse esitanud isiku süü suur. Samas peab kohus oluliseks, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h LS § 227 lg 3 mõttes võib karistusena rahatrahvi määrata kuni 200 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on

kohtuväline menetleja määranud põhikaristuse sisuliselt maksimummääras, mida saanuks

määrata kergema väärteo toimepanemise eest, kuigi menetlusaluse isiku süü oli lubatud

suurimat sõidukiiruse ületamise määra arvestades suurem, kuivõrd pani toime ohtlikuma

väärteo. Seega eeldanuks süü suurus rangemat põhikaristust. Arvestades seega süü suurust

leiab kohus, et määratud põhikaristus on küll süü suurust arvestades suhteliselt leebe, kuid

kohus ei saa kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada ning karistust

kergendava asjaolu olemasolu tõttu võib asuda seisukohale, et määratud põhikaristus on määratud KarS § 56 lg 1 sätete kohaselt.

Kaebuse esitaja on nii kaebuses kui ka kohtuistungil väitnud, et sõidu ajal liikus iste tehnilise

rikke tõttu ettepoole ja jalg vajus paariks sekundiks gaasipedaalile, mis tingis sõidukiiruse suurenemise. Väärteoprotokollis on aga kaebuse esitaja omakäeliselt märkinud, et kontrollis autol viga ja korrigeerides istet liikus keha korraks ettepoole ja jalg vajus gaasipedaalile, mille

tõttu tõusis kiirus. Seega on kaebuses ja kohtuistungil esitatud versioon selle kohta, et iste

liikus ettepoole mingi tehnilise põhjuse tõttu, põhimõttelises vastuolus väärteoprotokollis

märgitud versiooniga selle kohta, et kaebuse esitaja ise korrigeeris istet, mis liikus ette ja

seetõttu lisas ta gaasi. Kohus suhtub mõlemasse versiooni kriitiliselt ning hindab selliste

versioonide esitamist kaitseversioonina, mis on esitatud eesmärgil, et vähendada kaebuse

esitaja süüd lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel sõidukit juhtides eeldusel, et ükski menetleja, sh ka kohtunik ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimisega kokku puutunud. Kohus leiab, et juhul, kui juht istub juhi istmele, siis fikseerimata istme puhul vajub iste juhi keha

raskuse ja jalgade salongis ettepoole toetamise tõttu tahapoole ja fikseerub esimeses

võimalikus asendis. Kui aga lähtuda kaebuse esitaja versioonist väärteoprotokollis, mille kohaselt korrigeeris kaebuse esitaja ise sõidu ajal istme kaugust, siis ükski enese või teiste

ohutusest lugu pidav juht ei hakka sõidu ajal muutma ei rooli kõrgust ega istme kaugust,

kuivõrd sõiduk võib sellise juhi tegevuse tõttu väljuda juhi kontrolli alt. Kui aga lähtuda

teisest versioonist, et iste liikus ise ettepoole, mis kohtu arvates on üldse välistatud, siis nähtub kaebuse esitaja sõnadest, et tegemist oli võõra sõidukiga. Seega ei tundnud kaebuse esitaja sõiduki iseärasusi ja see ei olnud temale kohaselt reguleeritud. Ometigi sätestab LS §

33 juhi üldkohustused, millise lõike 2 p 4 sätete kohaselt on juht enne sõidu alustamist

kohustatud veenduma, et tahavaatepeeglid ja iste on õigesse asendisse seatud. Kohus on

veendunud, et iga vähegi sõidukit juhtinud juht teeb seda automaatselt, et veenduda oma

nägemisulatuses ka auto taha ja külgedele ning selles, et iste on õigel kaugusel ja ta on

võimeline sõiduki juhtkange ja pedaale kasutama võimalikult käepäraselt, kiiresti ja

efektiivselt. Seetõttu leiab kohus, et kaebuses esitatud versioon istme ootamatust etteliikumisest on ebaloogiline, tehniliselt võimatu ja ei ole eluliselt usutav ning kohus ei pea

seda versiooni usaldusväärseks. Kohus leiab, et ka juhusliku ja hetkelise gaasipedaali vajutamisega ei saavuta ükski tavasõiduk sõites kiirusega 30 km/h kiirust 97 km/h. Seega pidi

4 kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiirus olema juba 30 km/h alas oluliselt suurem lubatust ning edasine lubatud suurima sõidukiiruse ületamine sai olla vaid tahtlik.

Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus kohaldatud sanktsiooni alammääras ning kohus asub seisukohale, et kui isiku käitumises tuvastatakse juba LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo koosseis, siis on selline juht liikluses teadlikult ja tahtlikult ohtlik ning

selline juht tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Juhul, kui isikul oleks ka kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis ilmselgelt tuleks loobuda põhikaristusena rahatrahvist ning põhikaristusena tuleks valida juhtimisõiguse äravõtmine

võimalikult pikaks ajaks või siis isiku vabadust piirav karistus. Kui selline rikkumine

pannakse aga toime asulasisesel teel, millel on eraldi liikluskorraldusvahendiga lubatud

suurimat sõidukiirust oluliselt piiratud, siis sellises kohas sellise rikkumise toimepanemine

näitab süüdlase äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liikluskorraldusse üldse. Kohus leiab, et taolises ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamise puhul tuleb ohtlikult käituv juht pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldada, tagamaks teiste liiklejate ohutuse vähemalt selleks

ajaks kui ohtlik juht on liiklusest kõrvaldatud. Mis puudutab kaebuse esitanud isiku süü suurust, olnuks lisakaristuse kohaldamine ka pikemaks ajaks põhjendatud.

Kaebuses esitas kaebuse esitaja väite selle kohta, et talle on juhtimisõigus vajalik selleks, et

täita oma tööülesandeid ja ülal pidada peret. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse

vajalikkus ei tulnud kaebuse esitajale ootamatuna pärast kohtuvälise menetleja otsuse

koostamist. Seega olid kõik need kaebuses esitatud asjaolud olemas enne väärteo

toimepanemist ning töökohustuste täitmise ja pere eest hoolitsemise kohustuse sõltumine juhtimisõiguse olemasolust oli kaebuse esitajale teada ka väärtegu toime pannes.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Seejuures peaks kaebuse esitaja olema teadlik

sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik

peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks ning see tagaks temal tasuva töökoha säilimise. Seega sõltub kaebuse esitaja enese ja tema lähedaste heaolu kaebuse esitaja

käitumisest liikluses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt seadis kaebuse esitaja ohtlikku

liiklusalast väärtegu toime pannes ohtu mitte ainult iseenda ja teised liiklejad Tuuleveski tänaval, vaid ka kõrvalisele isikule kuulunud vara, mis kohtu arvates näitab kaebuse esitaja ükskõiksust ka teistesse liiklejatesse ja kõrvaliste isikute varasse, rääkimata eelpoolmärgitud liiklusohutusest.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata.

Märt Toming Kohtunik