Legislator Case Law & Legislation
1-12-7296/15 AI generated

1-12-7296/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-12-7296/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7296 (12240103466) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi N.D (N.D) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 31. juuli 2012 ots...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7296 (12240103466) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi N.D (N.D) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 31. juuli 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav N.D apellatsioon RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatav N.D apellatsioon Viru Maakohtu 31. juuli 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-7296 läbi vaatamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Maakohtu 31.07.2012 otsusega mõisteti N.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2

järgi ning teda karistati 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 neli kuud vangistust.

N.D-le esitati süüdistus selles, et tema, olles isik kes on varem toime pannud varguse, nimelt karistati teda 12.01.2009 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7

järgi, taas 29.07.2012 kell 16.00 Narva linnas Tallinna mnt 19 asuva „Rimi Eesti Food AS“

kaupluses üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta järgmisi

esemeid: terakassetid „Gillete Venus“, maksumusega 18,29 eurot, terakassetid „Wilkinson

Trimm n6“, maksumusega 10,75 eurot, 2 pudelit tualettvett „Puma“, üldmaksumusega 33,60

eurot, tualettvesi „Jaguar“, maksumusega 50,99 eurot, tualettvesi „Naomi Campbell“,

maksumusega 19,90 eurot, parfüümvesi „Auril“, maksumusega 27,99 eurot, kogu kauba

maksumus moodustab 161,43 eurot, milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest

mitteoleneval põhjusel, kuna teda peeti turvateenistuse poolt kinni. Seega pani N.D

2

süüdistuse kohaselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 - 25 lg 2 ettenähtud kuriteo. Maakohtu otsuse kohaselt tunnistas N.D end kuriteo toimepanemises süüdi ning N.D

poolt kuriteo toimepanemist tõendavad lisaks kannatanu Julia Viirsalu ja tunnistaja Andrey Chaykini ütlused.

Apellatsioonis esitatud taotlused N.D taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega N.D-le mõistetaks karistus, mis ei oleks vabadusekaotuslik.

N.D ei nõustu maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ja on seisukohal, et

temale mõistetud karistus on liiga range ja ei vasta toimepandud kuriteo raskusele. N.D

märgib, et tunnistas oma süüd nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil, kahetseb

toimepandut, kuritegu jäi katsestaadiumisse ja asjad, mida ta varastada püüdis, tagastati poele

neid kahjustamata. N.D märgib, et tema suhtes ei ole varem üldkasulikku tööd ega

tingimisi karistusest vabastamist kohaldatud. Apellatsiooni kohaselt nõustus süüdistatav

kohtuistungil üldkasuliku tööga, kuna tema tervis võimaldaks selle tegemist ning ka prokurör

taotles talle tingimisi vangistusest vabastamist, kuid sellest hoolimata otsustas maakohus teda karistada vangistusega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et N.D apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

KrMS § 326 lg 2 teisest lausest tulenevalt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi,

olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

2. Apellatsiooni kohaselt on maakohtu poolt mõistetud karistus liiga range ning süüdistatava

poolt kuriteo ülestunnistamist, kahetsemist, asjade tagastamist ja kuriteo jäämist katsestaadiumisse arvesse võttes oleks põhjendatud tema suhtes vangistuse asemel üldkasuliku töö või tingimisi vangistusest vabastamise kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus N.D-le mõistetud karistuse osas on põhjendatud ja seaduslik ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks N.D süüdimõistmisel ja talle karistuse mõistmisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

3. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud N.D varasemat karistatust ja uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist.

Maakohus on motiveeritult leidnud, et N.D karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna N.D on mitu korda varem kohtu poolt karistatud reaalse vangistusega

ning vaatamata sellele on ta taas pannud toime uue samalaadse kuriteo, mistõttu ei mõjutaks

rahaline karistus teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja seda on võimalik teha

üksnes vangistuse kohaldamisega. Eeltoodud põhjusel ei oleks ka ringkonnakohtu hinnangul

N.D suhtes karistuseesmärke võimalik saavutada leebemate karistusmeetmetega, s.o

karistusest tingimisi vabastamise või vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Lisaks on

maakohus N.D-le karistuse määramisel võtnud kergendava asjaoluna arvesse KarS § 57 järgi süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsemist. Maakohus leidis, et N.D süü ei

3 ole suur arvestades varastatava kauba maksumust ja kuriteo jäämist katsestaadiumisse, mistõttu kohaldas maakohus N.D-le vangistust oluliselt alla KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra. Lisaks on maakohus KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra vähendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma apellatsioonis N.D enda poolt viidatud ja väidetavad

süüd kergendavad asjaolud sellist kaalu, et võimaldaks vangistuse asemel üldkasuliku töö kohaldamist või vangistusest tingimisi vabastamist. Maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas

selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega karistamise aluse ja eesmärkide osas ning apellatsioonis väljatoodud asjaolud karistuse kergendamiseks ei ole põhjendatud. Tähelepanuta

ei saa jätta asjaolu, et N.D puhul on tegemist ikkagi süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toime paneva isikuga. Maakohus ei olnud seotud karistuse mõistmisel prokuröri poolt taotletud kergema karistusega. 4.

Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau