1-12-992/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-992

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.septembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-992 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.M-i tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Prokurör

R.M, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Sergei Travnikov

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta R.M talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.M on

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.02.2012 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, KarS § 238 lg 2, KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2, KarS § 68 alusel 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmi . se algus 28.02.2012 ja lõpp 23.06.2012

R.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 12 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.08.2012.

2(4)

Kinnipidamisasutusest R.M-i

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

süüdimõistetul vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel soovib

kinnipeetav elama asuda xxx. Isikul on põhiharidus. Enne vangistust tegeles korteriremontidega (juhutööd). Vabanemisel garanteerib töökoha xxx. R.M on kriminaalkorras karistatud 4-l

korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Viimasel kolmel korral karistatud kriminaalkorras

joobes juhtimise eest. Isikul on riskeeriv elustiil, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja võib riskimise tagajärjel kahjustada või vigastada ennast või teisi. Isik on süstemaatline õigusrikkuja.

Kuriteod on sooritatud alkoholi kuritarvitamise tõttu. Isik suhtub kriminaalhooldusesse

positiivselt. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Vangla toetab R.M-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist asuda elama aadressile xxx. Korteri omanik xxx xxx on nõus elektroonilise valve kohaldamisega R.M-i suhtes.

Kinnipeetavale garanteerib töökoha xxx. R.M on kriminaalkorras karistatud korduvalt.

Isikult on korduvalt nii kohtu poolt kui politsei poolt lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki

juhtimise õigus, kriminaalkorras on teda karistatud KarS § 424 alusel kolmel korral.

Kriminaalhooldusele on olnud ta määratud kolmel korral. Kriminaalhooldajate hinnanguil kulgesid varasemad katseajad rahuldavalt, ent viimane katseaeg kulges mitterahuldavaltkatseajal pani isik toime uue kuriteo.

R.M taotleb kohtult tingimisi vangistusest bastamist elektroonilise ennetähtaegselt va valve kohaldamisega.

Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kuigi tegemist on teise astme

kuritegudega on isik neid toime pannud katseajal, episoode on mitu ja ta ka varem on süüdi tunnistatud ja viibinud kriminaalhoolduse all koduvalt KarS § 424 toimepandud kuritegudes.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arvamuse, leiab, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri

et R.M elektroonilise valve kohaldamiseg tuleb jätta a tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on

istusest süüdimõistetu ennetähtaegne vang vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab esimest korda. an

Isikut on kolmel viimasel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kaks katseaega kulgesid rahuldavalt, viimasel katseajal pani toime samalaadse kuriteo. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja süstemaatliselt. Viru

Maakohtu 28.02.2012 kohtuotsuset (isiklik toimik lk 2-3) on näha, et tegemist on 4 episoodilise

asjaga, millest 3 episoodi on toime pandud katseajal. Sellest võib järeldada, et tegemist on retsidiivse liikluskurjategijaga. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-8) on näha, et R.M on väärteokorras 15

korral karistatud nendest, 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 1 korral Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest ja 11 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 2 korral joobes juhtimise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud krimi varem ud karistus

ed naalhooldused R.M-i

- hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning puhul ei ole täitnud eesmärki

3(4) mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsilpinaarkorras karistatud ei ole.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab R.M-ile k enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimusli karistus.

Isikul on keh - tiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 18.01.2015.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava vanemad xx ja xx xx on xx

elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk

13,14). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 12) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub R.M kindel töökoht. Isiklikus toimikus on küll xxx garantiikiri kinnipeetavale töökoha tagamise kohta mis on aga kehtiv tema paigutamisel avavanglasse.

Arvestades R.M-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (korduvad II

astme liikluskuriteodmine joobeseisundis), korduvaid karistusi mootorsõiduki juhti

(liikluskuritegude ilmne retsidiivsus st kriminaalhoolduse all olles (uus ), tema käitumi

liikluskuritegu katseajal, korduvad väärteokaristused), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kolmel

korral kriminaalhoolduse - le allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, kaks katseaega kulgesid rahuldavalt, viimasel katseajal pani toime uue samalaadse kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta R.M-ile . piisavalt mõju

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema

vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. li süüdimõistetul Ka varem o perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud R.M uut samalaadset kuritegu toime panna. Kinnipeetav 3.06.2013 dmiseks on veel ligi 9 kuud, mis on piisavalt a karistusaeg lõpeb 2 , ärakan

pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Samas alkoholi kuritarvitamine (korduvalt karistatud joobes juhtimise eest nii kriminaal- ) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. kui väärteokorra

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. R.M-i puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei

ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

R.M-i temale Viru Maakohtu 28.02.2012 stetud vangistuse kandmisest enne kohtuotsusega mõi tähtaega vabastamata.

4(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu