22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-1727

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.september 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-1727 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.T tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

H.T, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta H.T talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega

vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt H.T-le osutatud

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista H.T-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,40

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

H.T tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sa

i vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.T on viimati Viru Maakohtu 05.03.2012 kohtuotsusega KarS süüdi tunnistatud § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmi

se algus 05.03.2012 ja lõpp 11.06.2013.

H.T sest vabastamiseks andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistu elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 11 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.09.2012.

Kinnipidamisasutusest H.T

b

kohta koostatud iseloomustusest nähtu , et

süüdimõistetu Kinnipeetav on vanglas läbinud l kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

sotsiaalprogrammid Eluviisi treening, Sotsiaalsete oskuste treening. Alates 10.05.2012 töötab

kinnipeetav majandustöödel. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema Irina

H.T juurde aadressile xxx. Isik omab algharidust, eriala puudub. Enne vahistamist oli

töövõimetuspensionil. Toimetulekut mõjutasid võlad ja alkoholi tarvitamine. Korduvalt

sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata haginõudeid. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad mitte seaduskuulekad isikud, isikul on käinud lühiajalisel kokkusaamisel kriminaalkorras karistatud isik. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab isiku

kriminaalne minevik, alkoholi kuritarvitamine ja korduv avaliku korra rikkumine. Isik on

korduvalt sooritanud kuritegusid ja väärtegusid alkoholijoobes. Võib käituda alkoholijoobes vägivaldselt. Isikut on 7 korda kriminaalkorras karistatud ning üle 30 korra väärteokorras, millest

tuleneb, et isik on impulsiivne ning käitub hetke emotsioonidest lähtuvalt ning ei mõtle, mida

mingi ebaseaduslik tegevus võib talle kaasa tuua. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsesse suhtumisse ühiskonda. Rikkunud kriminaalhoolduse

tingimusi. Võib kasutada vägivalda töökohustusi täitva ametniku suhtes. Vangla ei toeta H.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda oma ema

xxxova ja H.T Rxxx. Irxxx Rxxx Rxxx tuspensionil ning nad on a töötab, H.T v on töövõime

nõus poega toetama materiaalselt ja moraalselt. Karistusregistri andmetel on H.T seitse korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Rikkunud varasemalt katseaja tingimusi.

H.T taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist elektroonilise ennetähtaegselt valve kohaldamisega.

Prokurör ennetähtaegset vabastamist elektroonilise kirjalikult ei toeta H.T järelevalve alla.

Kaitsja leidis, et isikul on kindel elukoht ja teda toetavad vanemad, vabastamine oleks põhjendatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamused ja ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et

elektroonilise valve prokuröri H.T tuleb jätta

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

3(4)

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele l. le ajal ning sellele järgnenud perioodi

Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab teist korda. an

Kinnipeetavat on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest (vargused, asja omavoliline kasutamine), samas ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja

võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. Isikut on varem karistatud 3 korral tingimusliku karistusega, tingimisi karistus on kõigil kolmel korral pööratud täitmisele, lisaks pani katseajal toime uue varavastase kuriteo. Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtumäärusest (isiklik toimik

lk 15) on näha, et H.T ei täitnud registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-13) on näha, et kinnipeetavat on 34 korral

väärteokorras karistatud, nendest 14 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral

väheväärtusliku asja varguse eest, 10 korral avaliku korra rikkumise eest ja 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 4 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused H.T puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest o H.T kehtivad n näha, et distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- - 91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisi treening,

Sotsiaalsete oskuste treening. Positiivseks tuleb samuti lugeda, et isik on hõivatud tööga majandustöödel alates 10.05.2012.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab H.T-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Isikul on keh - art kehtivusega kuni 13.06.2013 ja EV pass tiv isikuttõendav dokument ID ka kehtivusega kuni 07.05.2017.

Kriminaalhooldusametniku ettekandes

t nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu

elama oma vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on

kontrollitud kinnipeetava ema Ixxx Rxxx ja isa H.T Rxxx on elektroonilise seadme

paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 15,16 ). Kriminaalhooldaja andmete kohaselt elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

Vabanemisel puudub Aleksei raguzovil kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal

haridustase, puudub mis raskendab

eriala ning töökogemus, töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Kinnipeetava ema I

xxx Rxxx ing nad on xxx Ra töötab ja isa H.T v on töövõimetuspensionil n nõus H.T vabanemise korral toetama materiaalselt ja moraalselt.

Arvestades H.T poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (2.astme

kuritegude ilmne retsidiivsus), korduvaid karistusi (kuus kriminaalkaristu varavastaste st

kuritegude eest, lisaks võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine ja alkoholijoobes

juhtimine), tingimuslik karistus on kolmel korral tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (

täitmisele pööratud, uus kuritegu katseajal, korduvad väärteod), on kohus seisukohal, et Aleksei

4(4)

H.T ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla

õigustatud. Isikut on varem karistatud 3 korral tingimusliku karistusega, tingimisi karistus on

kõigil kolmel korral pööratud täitmisele, lisaks pani katseajal toime uue varavastase kuriteo. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.T-le . Kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõju

süüd mõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse i uute kuritegude toimepanemise riski. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses

toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Samas alkoholi kuritarvitamine ja tasumata rahalised nõuded võivad omakorda suurendada uue

kuriteo toimepanemise ohtu. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel

elukoht kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu

võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja ku Karistusaeg lõpeb 11.06.2013, ehk karistusaja lõpuni ritegude asjaolusid. on veel üle 8 kuu, mis on pikk aeg.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

H.T temale Viru Maakohtu 05.03.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu