Legislator Case Law & Legislation
1-12-8871/3 AI generated

1-12-8871/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-8871/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-12-8871

Legislator headnote

AI generated

1-12-8871/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-12-8871

Keywords

AI generated
vehicle keeper driving whilst disqualified use of motor vehicle seizure of motor vehicle non-roadworthy vehicle motor vehicle expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-12-8871

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

19.septembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Marko Paabumets osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav Mihkel Keerdo, IK 39101052722, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärtegude eest karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 329 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

Mihkel Keerdot süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 24.aprillil 2012.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, milline kohtuotsus oli Liiklusregistri Tartu Büroo poolt 24.aprillil 2012.a. täitmisele pööratud, juhtis 30.juunil 2012.a. kella 21.56 paiku Tartus, Puusepa tänaval mootorsõidukit Chevrolet Beretta reg. nr. XXX, jättes sellega tahtlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsuse. Sellega pani Mihkel Keerdo toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise so. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Mihkel Keerdole KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust.

Lähtudes KarS § 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Mihkel Keerdo ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Mihkel Keerdo tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Mihkel Keerdolt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Mihkel Keerdo KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mihkel Keerdo ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Mihkel Keerdo katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista Mihkel Keerdolt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsja tasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et Mihkel Keerdol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik