99 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-04-148

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

19. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-04-148 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 19.09.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Prokurör Viru Vangla esitatud materjalid P.X´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Sergei Travnikov Süüdimõistetu P X XXX . isikukood

Kaitsja Mihhail Firsov

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla P X .

vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 25.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P. -i X

elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P. on Viru Maakohtu 04.09.2008 unnistatud KrK X kohtuotsusega süüdi t §101 p 1 ja § 144 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg karistatud

1 kohaldamisega 8 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus . 04.09.200 .2016

8 ja lõpp 29.06 Kinnipidamisasutuses P. -i , et X kohta koostatud iseloomustusest nähtub käesoleval ajal tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama isale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhi . Kutsekoolis õppis koka erialal, kuid lõpetanud. Omab töökogemu haridus kooli ei st teede ehituses, ehitusel ja betoonkonstruktsioonide valmistajana. Isiku sõnul töötas veel baaris kokana ja baarmenina. On lõpetanud vanglas riigikeele A2, B1 ja B2 kursused. On huvitatud riigikeele heal tasemel valdamisest. Alates 01.09.2012 omandab keevitaja eriala ning Ida-xxx on isikule saadetud kiri, mis kinnitab, et isikul on võimalik vabanemisel õpinguid jätkata. Vabanemisel on isikul võimalus tööle asuda firmas , samuti on isiku isa nõus vabanemisel xxx materiaalse ja moraalselt teda toetama. lt Kinnipeetav liigtarvitamisega. Viimasel tunnistab, et tal oli tõsine probleem seoses alkoholi aastal enne vangistust kuritarvitas alkoholi. 2007.a. karistati teda Alkoholiseadus § 70 alusel. Seoses liigse alkoholitarvitamisega purunesid ka peresuhted. Usub, et suudab vabanemisel järgida karsket eluviisi. Vangistuses is "Eluviisitreening"; ik on läbinud sotsiaalprogrammi Lisaks on läbinud veel: 13.05.2010 - 18.08.2010 Suitsetamisest loobumise e nõustamis 28.09.2009 - 03.12.2009 riigikeele algtaseme kursuse 02.02.2010 - 12.09.2010 riigikeele algtaseme kursuse edasijõudnutele 15.02.20100 - 06.06.2011 riigikeel B2 tase Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kriminaalhooldusametniku e e ttekandest nähtub, et nnetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma isa Axxx Kxxi korterisse aadressile xxx Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on ühetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Käesoleval ajal ei ela antud korteris keegi. Axxxr Kxxx paigaldamiseks aadressile v andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete xxx. Elektroonilise valve seadmete ajalikud tingimused. paigaldamiseks on antud korteris kõik v Axxxr Kxxx omab firmat xxx

ning on nõus P. i vanglast vabanemisel X- toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt on P. il võimalus tööle asuda X- oma isa firmasse xxx-i (baar) kokana. Rahvastikuregistri andmetel sündis P. X Sxxx. Elektroonilisest päringust Politseija Piirivalveameti kodulehelt selgus, et P. -i X taotlus elamisloa saamiseks nr 2023463039 on menetlusse võetud 09/04/2012 ja taotlus on rahuldatud. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Kaitsja

leiab, et ennetähtaegne vabastamine on õigustatud.

P. taotleb ktroonilise valve kohaldamisega. X ennetähtaegset vabastamist ele

Kohus tutvunud esitat ja tema kaitsja ud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu arvamustega, leiab, et P. -i X tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. -i isikut X iseloomustavad andmed - le eelnenud ajal, kuriteo tema käitumist nii kuriteo toimepanemise toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

P. on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varem on isikut karistatud X varavastaste kuritegude eest tingimisi vangistusega. Käesoleval ajal kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest, mis oli toime pandud omakasu ajendil. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. P. ile garanteerib töökoha vabaduses tema isa A X- xxx Kxxx kellele alluvas baaris töötas ka enne kuriteo toimepanemist. Kohus ei pea antud asjaolu küllaldaseks garantiiks, sest pereliikmed ei omanud küllaldaselt mõjuvõimu varasemate P. i X- õigusrikkumiste ärahoidmiseks.

P. -i isikut ja X varasemat kuritegeliku käitumist arvestades võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning P. -i X puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ja uue kuriteo toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Viru Vangla iseloomustusest järeldub, et isikul on säilinud risk alkoholi kuritarvitamise jätkamiseks vabaduses kuna varasemalt oli see tõsine probleem, kus alkoholile eelistuse andmise tõttu katkesid peresuhted. K.Kudrjevtsevit iseloomustab keskmisest kõrgem rovokatiivses olukorras võib käituda agressiivselt. impulsiivsus ja p

Iseloomustuses nenditakse, et kui muutub isiku eluviis või muutuvad teda ümbritsevad olud ehk kui isik on alkoholijoobes, tal on halb majanduslik olukord või alustab suhtlemist negatiivset m - õju avaldavate isikutega võivad ilmneda ka isiku ohtlikkuse tunnused ja ta võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Andes hinnangut P. -i poolt vabaduses uue X kuriteo toimepanemise võimalikkusele on P. i poolt vägivaldse kuri X- teo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24 % , mida kohus ei hinda minimaalseks riskiteguriks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel tööja elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

P. -il oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, piisav sissetulek, kuid see X ei takistanud tal toime panemast rasket isikuvastast kuritegu.

Kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere ja ka avalikkuse õiglustunne ilmselt kahjustatud.

Käesoleval ajal kannab P. vangistust I astme kuriteo toimepanemise eest X ning karistuse lõpuni on jään , mis on küllaltki pikk aeg. ud ligi 4 aastat

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu P. -i vabastamisega X temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik