1-12-7922/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-12-7922

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. septembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-7922 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi D.J süüdistuses KarS § 424 järgi

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav

D.J, isikukood: XXX, Eesti kodakondsusega, kõrgharidusega, emakeel vene keel, elukoht XXX, töökoht PK, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole (varasemalt karistatud 1-l korral). Alates 09.06.2012.a tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.06.2012)

Kaitsja D.J kaitsja Rein Kiviloo Menetluse liik Kokkuleppemenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.J KarS § 424 vangistus järgi ja mõista talle karistuseks

3 (kolm) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg lugeda karistusaja hulka D.J-i 08.-09.06.2012.a. s o 2 päeva ning

2 (kaks) kuud lõplikuks karistuseks määrata vangistus

28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, ei pane 3-aastase katseaja jooksul kui D.J toime uut kuritegu.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.09.2012.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: D.J-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

435 eurot, määratud kaitsja tasu 57,6 eurot, koopiate kulu 0,45 eurot.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-7922, sundraha, muud menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik:

D.J `i süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.06.2012 kl 16.45 Tallinnas Tihase 27 maja juures mootorsõidukit Renault Kangoo, reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,92mg/l, laiendmääramatusega +/-0,09mg/l, lõplik tulemus 0,83mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1

/alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega D.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav D.J süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus D.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 3, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva arvata karistusaja hulka.

Kohtuistungil jäi süüdistatav D.J sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu, koopiate kulu, joobeseisundi tuvastamise kulu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel D.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

D.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 435 eurot, kaitsjatasu 57,6 eurot, koopiate kulu 0,45 eurot.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik