4-12-1293/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-12-1293

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-1293 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi

M.H` kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee` poolt 09.03.2012.a tehtud otsusele väärteoasjas nr 2670,12,001501 LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

M.H (ik xxx, elukoht xxx)

Andrei Yllö (asukoht Rüütli 29, Pärnu)

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee

RESOLUTSIOON Juhindudes LS

§ 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 237 lg 1 ja 2, KarS § 63 ning V™S § 132-135 kohus otsustas

Jätta kaebus rahuldamata. M.H`

Tühistada VTMS § 132 p 2 alusel Politsei irivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo - ja Pi

Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee` poolt 09.03.2012.a

tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,12,001501 karistuse mõistmisel KarS § 63 lg osaliselt -st

juhinduvalt materiaalõiguse kohaldamise osas. Jelena Jegorovale mõista KarS § 63 lg 1 järgi põhikaristus LS § 237 lg 1 alusel ja lisakaristus LS § 237 lg 2 alusel. Kohaldatud karistuste määr jätta muutmata.

Rahatrahv 720.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le

221023778606 Swedbank (viitenumber 10220125059214. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui

isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui siku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, i

äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 17.09.2012.a kell 15.00 Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 17.09.2012.a kell 15.00 Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile.

4-12-1293 2 (7)

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik

17.02.2012.a on koostatud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse avariipolitseinik Erkki Vainult` poolt väärteoprotokoll nr AB1201768

sel , olles le kohta, et 06.02.2012 22:00 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt 2 maja taga M.H mootorsõiduki juht juhtis mootorsõidukit ei arvestanud teeoludega ja sõitis pihta pargitud sõiduautole,

põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Peale avarii põhjustamist juht põgenes liiklusõnnetuse

sündmuskohalt. Vahetult peale liiklusõnnetust, enne asjaolude väljaselgitamist tarvitas alkoholi. Nimetatud väärteod on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi.

09.03.2012.a üldmenetluse otsusega nr 2670,12,001501 on määratud kohtuvälise menetleja poolt M.H-le toimepanemise eest eelpool nimetatud väärtegude juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1, §

63 lg 3 karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 180 trahviühikut, so 720 eurot ning LS § 226 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmine 5 kuuks.

Kaebuse sisu

30.03.2012.a esitas M.H volitatud esindaja N. P Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas M.H suhtes tehtud otsusele taotlusega koostatud otsuse tühistamiseks osaliselt ning teha uus otsus lisakaristuse kohaldamata jätmise kohta.

Kaebuse esitaja kaitsja märgib, et aebaja M.H tunnistab oma süüd ning kahetse k b juhtumit, kuid leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud juhul on eba . õiglane

Asjaolud olid ad: 06.02.2012.a Pärnu linnas. Tema elab lastega Tallinnas, järgnev viibis M.H abikaasa töötab Pärnus. Sel päeval tuli Jelena abikaasa S juurde. Nende vahel tekkis tüli kui nad olid

maja hoovis pargitud autos. S tuju läks pahaks. Ta tuli autost välja ja läks minema. M.H hakkas maja hoovist välja sõitma. Suurest lumehangest mööda sõites tundis ta tõuget kuid ei pööranud

sellele tähelepanu kuna ei näinud lumehange taga pargitud autot. Ta sõitis Tallinna maanteele ning keeras teisse majahoovi, et sealt abikaasale helistada ning seal teda oodata. Kuna oli ta tujust ära, jõi ta

alkoholi. Mõne aja pärast jõudis abikaasa kohale, siis tulid politseitöötajad ning selgus et Jelena tegi avarii ning riivas pargitud autot.

Avaldaja arvates juhiluba äravõtmisel kohtuvälise menetleja poolt ei olnud arvestatud kõik sündmusega seotud asjaolud, seda administratiiv vastutusele võetud. järgnevalt. Varem pole M.H selt

Avarii oli tekitatud ettevaatamatusest, kuna majahoov kuhu pargiti kannatada saanud auto ei olnud valgustatud ning autod seisid lumehangete sees, mis varjasid vaatevälja. M.H ei põgenenud

sündmuskohalt, vaid sõitis minema kuna ei saanud aru et kokkupõrge pidas paika. Seetõttu tarbi s alkoholi ette politsei kohalejõudmist.

Kõiki need asjaolusid võivad kinnitada tunnistajad S ja M.

Samuti tuleb silmas pidada seda, et käesoleval aja on Jelena töötu. Ta spetsialiseerun bürooruumide, eramajade ja korterite koristamisteenuste osutamisel Tallinnas ja Harjumaal. Selle töö teostamiseks on tal auto hädavajalik. Samuti on tal kaks alaealist last (4- ja 9-aastane).Laste vajaduste realiseerimiseks on ka auto hädavajalik.

Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud juhul poleks õiglane. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 132 lg 2, palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada 09.03.12.a. Lääne Prefektuuri

otsus väärteoasjas nr. 2670,12,001501 osaliselt ning teha uus otsus lisakaristuse kohaldamata jätmise

kohta. Samuti taotleb kaebuse esitaja kaitsja kohtuistungil tunnistajatena üle kuulata S ja M.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

4-12-1293 3 (7) Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi oma 12.04.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Esmalt toob kohtuväline menetleja välja, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole kohaldatud lisakaristust.

Menetlusalusele isikule määrati juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena liiklusseaduse § 226 lg 1 alusel, juhindudes karistusseadustiku §-st 63 lg 3.

Menet hakkas maja hoovist välja lusaluse isiku kaitsja toob kaebuses välja asjaolud, et M.H sõitma. Suures lumehangest mööda sõites tundis ta tõuget, kuid ei pööranud sellele tähelepanu, kuna ei näinud lumehange taga pargitud autot. Avarii oli põhjustatud ettevaatamatusest, kuna majahoov, kuhu

pargiti kannatada saanud auto, ei olnud valgustatud ning autod seisid lumehange sees, mis varjasid

vaatevälja. M.H ei põgenenud sündmuskohalt, vaid sõitis minema, kuna ei saanud aru, et

kokkupõrge pidas paika. Sündmuskoha vaatlusprotokollist aga nähtub, et ilm oli selge ning valgustus

põles. Sündmuskoha vaatlusprotokollile juurdelisatud fotodelt nähtub, et kohas, kus parkis sõiduauto

Volvo, millele menetlusalune isik otsa sõitis, ei ole ühtegi lumevalli, mis oleksid takistanud

menetlusalusel isikul nägemast antud sõidukit. Lisaks, arvestades sõiduauto BMW vigastusi, millega menetlusalune isik liiklusõnnetuse põhjustas (fototabelis olevatelt fotodelt on nähtav BMW-1 vigastus

juhipoolsel esistangel), pidi menetlusalune isik aru saama, et sõitis oma sõidukiga pihta teisele sõiduautole.

Menetlusalune isik rikkus liiklusseadusest tulenevat hoolsuskohustust ning ei olnud piisavalt ettevaatlik,

et vältida kahju tekitamist. Kui juba kahju oli tekkinud ning liiklusõnnetus toimunud, millest

menetlusalune isik pidi teadlik olema, rikkus menetlusalune isik liikl ja lg 7 usseaduse § 169 lg 6

tulenevaid nõudeid ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja tarvitas pärast liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi.

Kohtuvälise menetleja otsuses on kohtuväline menetleja põhjendanud, miks peab hindama menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumisi väga tõsisteks ja sellest tulenevalt peab selliste tegude

toimepanemisele järgnema ka vastavad sanktsioonid. Kohtuväline menetleja taotleb kohtuistungil üle

kuulata tunnistajana E.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palun jätta kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälist menetlejat esindab kohtuistungil Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Istungil jäi kaebuse esitaja oma taotluste juurde, leides, et ei ole kindel, et tema oli liiklusõnnetuse

põhjustajaks ja alternatiivselt leidis, et põhikaristust tuleks vähendada ja lisakaristus tühistada. Kohtuvälise menetleja ametnik jäi oma otsuse ja seisukohtade juurde.

Tõendite loetelu - menetlusaluse isikuna istungil antud ütlused; M.H

- tunnistajate S, M, A ja E istungil antud ütlused; - poolt vaidlustatud, tlk 1; 09.03.2012.a kohtuvälise menetleja otsus, mis on M.H

- esitatud süüdistuste kohta ja protokolli antud M.H ütlused, mille väärteoprotokoll M.H-le kohaselt M.H ütleb, et protokoll on talle tõlgitud ja ta on sellega nõus ning kahetseb juhtunut – tlk 2;

- menetlusaluse isikuna antud ütlused kohtueelsel menetlusel – M.H väidab, et ei M.H

märganud üldse, et oleks otsa sõitnud teisele autole – tlk 3-4; - liiklusõnnetuse akt ja vaatlusprotokoll koos fotode ja Maa-ameti kaardiga tlk 5 13; – – - tõendusliku alkomeetri välja trükk ja protokoll, joove on 0,47 mg/l kohta – tlk 14-15; - silmad punased, kõne ja mä indikaatorvahendi kasutamise protokoll , mille kohaselt on M.H lu selge, koordinatsioonis kerged häired ja on rahutu – tlk 16; - tunnistaja E kohtueelsel uurimisel antud ütlused – ei ole vastuolus tema istungil antud ütlustega –

tlk 17-18;

4-12-1293 4 (7) - tunnistaja A kohtueelsel uurimisel antud ütlused – vastuolus tema istungil antud ütlustega – ei ole tlk 19-20; - karistusregistri väljavõte – M.H karistused puuduvad tlk 21; – - rahvastiku registri väljavõte – on kaks alaealist last. M.H M.H

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, arvestades uurit

ud tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt, leiab, et M.H-le

inkrimineeritud süüdistused on täielikult tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja ei ole veendunud, et ta antud teo toime pani, kuid alternatiivselt leiab, et tuleks kergendada põhikaristust ja tühistada kohaldatud lisakaristus. Eeltoodud motiividel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Samas tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st juhinduvalt materiaalõiguse kohaldamise osas, sest karistuse mõistmisel tuleb lähtuda LS §-st 237.

LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki , maastikusõiduki - - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kuue kuuni. 2. lõike kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

LS § 226 lg 1 kohaselt alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest, välja arvatud

narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või

muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras, liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.

2. lõike kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

LS § 237 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada

saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 2. lõike kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus ei pea usaldusväärseks menetlu M.H ütlusi. Arvestades E ütlusi ning saluse isiku ja A sündmuskoha vaatlustulemusi, ei ole võimalik, et M.H ei pannud tähele, et ta A autole otsa sõitis.

M.H tegi igati teadlikult hoovis ohtlikke manöövreid ja pidi igati võimalikuks pidama, et talvisel

ajal võib ta teiste vara nõnda kahjustada. E ütluste alusel on arusaadav, et tunnistaja kasutas ka

manööverdamisel uljalt käsipidurit, tegi hoovis pea et mitmeid rammimiskatseid ja autoga tiire suure hooga – kõik viitab sellele, et M.H ei saanud selliselt toimida vähemalgi määral kogemata. Samuti ei olnud hoovis mingit lumehange, mille vastu võinuks M.H sõita nagu ta väidab ja justkui sellest

saanuks eksimusse sattuda. Seega usaldusväärne tõendite kogum viib kohtu vaid ühele järeldusele, M.H

soovib karistusest täielikult vabaneda või oma süüd alusetult pisendada kergema karistuse saamiseks.

Tunnistajate S ja M ütlused otseselt ei tõenda ega lükka ümber esitatud süüdistusi.

Tunnistaja S ei näinud pealt liiklusõnnetust, seega ei tea ta liiklusõnnetusest ja väidetavast sündmuskohalt lahkumisest menetlusaluse isiku poolt tõendamiseseme seisukohast tähtsaid asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et BMW esitange võis ka enne olla vigastatud, kuid see ei välista kuidagi sama

vigastatud osaga teisele autole otsasõitu. Liiatigi kui sündmuskohale jäävad maha valged BMW detailid ja seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Küll tõendavad tunnistaja S ütlused seda, e

t M.H hakkas

temaga kokkusaamisel gini jooma, kinnitades fakti, et M.H pärast liiklusõnnetust asus alkoholi tarbima. Viimast kinnitab ka muidu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll.

4-12-1293 5 (7) Tunnistaja M kohtuistungil andis ütlusi, et tema ei näinud antud liiklusõnnetust ja küll nägi aga

sõiduautot BMW teisel pool Tallinna maanteed. Ka maaameti kaardiserverist tehtud kaardi väljavõtte kohaselt leiti BMW teiste majade tagant üle tee. Nimetatud asjaolu tõenduslikult midagi uut juurde ei anna. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha ka pildid antud BMW st Väike - -Aru tänaval.

Kohus on seisukohal, et M.H-le esitatud süüdistused on uuritud tõenditega kogumis kaalukalt

tõendamist leidnud. Esitatud süüdistust tõendavad kogumis eeskätt tunnistajate E ja A ütlused, liiklusõnnetuse akt – sündmuspaiga vaatlusprotokoll koos lisadega, sh maa ameti kaart ning tõendusliku

-

alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise protokollid. Tunnistaja E ja A ütlustes ei ole põhjust kahelda, sest need haakuvad tõendite kogumis toodud usaldusväärsete tõenditega ja samuti ei ole nende ütlused vastuolus nende ütlustega, mida nad andsid kohtueelsel menetlusel.

Tunnistaja E kohtuistungil antud ütlused tõendavad esitatud süüdistusi. Tunnistaja kirjeldab, et nägi

kogu sündmustikku pealt aknast. Vastasmajas oli mehe ja naise vahel riid ja see kestis tund või poolteist, ropendati vene keeles. Pikem naine kasukas tuli välja istus rooli ja oli arusaadav, et kõik toimub suures vihahoos. Naine üritas autoga rammida puud ja prügikasti ning seejärel sõitis otsa tunnistaja A autole oma autoninaga. A autole sõideti tagumise otsa pihta. Tunnistaja E kuulis ka kokkupõrkest suurt mütsu.

Tunnistaja ütluste järgi oli piisav valgustus, et nimetatut näha ja tajuda. E ütluste kohaselt ei olnud

lumehunnikuid hoovis ja täpsemalt ei olnud neid ka auto juures, millele otsa sõideti. Tunnistaja ütluste kohaselt sama naine sõitis hoovis otsa veel ilupostikestele riivamisi, selle kinnituseks olid autojäljed ja

sellest ta seda ka järeldas, sest maja oli äsja remonditud.

Tunnistaja A ütlused tõendavad esitatud süüdistusi. A kuulis kõva kolakat ja vaatas aknast välja ja nägi,

et tema autole on sissesõidetud ja kokkupõrke tagajärjel oli ka tema auto põrganud omakorda vastu maja

seina. Vigastused maja seinal on näha ka vaatlusprotokollis toodud fotos. Tema auto taha nurka oli

sissesõidetud ja varem tema autol vigastusi ei olnud. A läks õue ja t

ema auto juures olid maas ka

plastmassi tükid. Politsei tuli samuti kohale, vaadati ja mõõdeti. A ütluste kohaselt ei näinud ta seda

hetke, kui tema autole otsa sõideti, kuid nägi kui heledat värvi auto hoovist vahetult pärast kokkupõrke heli lahkus Tallinna maanteele. Lahkunud auto puhul oli tegemist BMW 525-ga või sarnasega ja see oli pikkkapp. Auto kirjeldus haakub vaatlusprotokolliga.

Tunnistaja E ja A ütlused haakuvad täielikult liiklusõnnetuse akti sündmuskoha vaatlusprotok - olliga ja

selle lisaks toodud fotodega. Tunnistajad kuulsid ja nägid asjaolusid pealt niivõrd vahetult, et ei ole

mingit kahtlust, et Tallinna maanteele põiganud auto oli J. Egorovi poolt juhitud valge BMW 520.

Samuti vaatlusprotokolli kohaselt tegemist oli pikkkapiga ja vigastusi on ka BMW esistangel ning samuti A auto juurde jäid maha valge sõiduki plastmassi tükid, millel peal tehase markeering, et tegemist on BMW detailidega. Vaidlus puudub selles, et BMW-l olid ka eelnevalt vigastused, sh stange osas.

Kuid tunnistajate A ja E ütluste ning vaatlusprotokolli kohaselt ei ole mingit kahtlust, et A autole sõitis

otsa M.H viimase poolt juhitud BMW- realiseeris LS § 223 lg 1 koosseisu ga. Seega M.H

teise isiku vara kahjustamise kõik objektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud teo pani M.H toime kaudse tahtlusega, sest eelnevalt oli tunnistaja E aknast näinud tegevusi, mis ei haaku kaugeltki LS § 50 lg 3 p 1 nõuetega M.H autoga, sh käsipidurit kasutades ohtlikult - kuidas

manööverdas ja tegi mitmeid rammimiskatseid. LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid rikkus M.H aga

kavatsetusega. M.H kaudse tahtluse vormis möönas sellise käitumise igasuguse tagajärje saabumist, sh teisele isikule vara kahjustamise põhjustamist pidi ta sellise käitumise puhul pigem võimalikuks pidama. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Arvestades kõlanud pleki häält ja ka seda, et E ütluste kohaselt ei olnud hoovis sellist

lumehange, mille vastu võinuks M.H sõita, lahkus ta sündmuspaigalt pärast õnnetust igati kavatsetult, sh kavatsetult eiras ka LS § 169 lg 6 nõudeid. Seega realiseeris ta kõik LS § 237 lg 1 koosseisu objektiivsed tunnused kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Lisaks arvestades eeltoodut, sai M.H igati aru, mida ta oli korda saatnud ja asudes vahetult pärast

seda alkoholi tarvitama, eirates kavatsetult LS § 169 lg 7 nõudeid, mida tõendab ka tõendusliku

alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise protokollid ning S ütlused, täitis ta kõik LS § 226 lg 1

4-12-1293 6 (7) objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja otsusega, et M.H käitumises karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokollis ja menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on M.H küll märkinud, et avaldab kahetsust. Kohtu jaoks ei ole nimetatud avaldus

aga kuidagi arusaadav. Kõik tõendamiseseme asjaolud kinnitavad üheselt, et M.H pani talle

inkrimineeritud teod toime tahtlikult, käesolevaga on aga M.H seadnud kahtluse alla sisuliselt kogu süüdistuse. Nimetatud M.H vastuväited ei ole aga eluliselt usutavad ega haaku usaldusväärse

tõendite kogumiga. Seega jääb kohtu jaoks arusaamatuks, mida M.H kahetseb, et seda saaks karistuse mõistmisel arvestada.

M.H on varem karistamata isik. Kuid tuvastatud väärtegusid on kolm, mis on omavahel ideaalkogumis. Samuti on antud väärteod toime pandud tahtlikult. Kohus ei saa antud rikkumisi pidada

kaugeltki kergete killast olevateks, sest asjaolu, et nimetatud kolm tegu leidsid pea üheaegselt aset, näitab isiku suhtumist õiguskorda. Nimetatud negatiivset suhtumist kinnitas ta otsustustega iga järgneva

teo toimepanemisel, ehkki väga lühikese aja vältel. Eeltoodu tõttu ja süü alusel, peab olema isiku karistus küllaldaselt tema tundeid ja püüdlusi tabav.

Arvestades karistusraame, siis kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel tuleb lähtuda õiguspraktikas ühekolmandikulisest kuni keskmisest karistusraamist. Siinjuures on oluline ka arvestada mitu koosseisu isik realiseeris, ka see näitab süü suurust.

Kuna tegemist on ideaalkogumiga, siis tuleb karistuse mõistmisel aluseks võtta rangeim koosseis. Kohus

on seisukohal, et selleks on LS § 237 lg 1, sest selle kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 2. lõike

kohaselt võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Nimetatud koosseis on kahest karmim nii 1. lõike osas kui ka 2. lõike osas. Seda näitab meile juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni pikkus, mis osundab seadusandja tahet teo raskuse määratlemisel.

Seega materiaalõiguse kohaldamise osas korrigeerib kohus kohtuvälise menetleja otsust, mõistes põhi ja lisa karistuse KarS § 63 lg st 1 juhindudes LS § 237 lg 1 ja 2 alustel. Seega ekslikult on kohtuvälise -

menetleja otsus lisakaristuse pikkuse osas isegi lubatust leebem ja kohus ei raskenda kunagi isiku olukorda kaebuse esitamisel.

Küll aga nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsusega selles, et M.H tuleb karistada pea

keskmise sanktsiooni alusel, sest ideaalkogumisse kuulub siiski kolm üleastumist ja karistust

pehmendavad asjaolud puuduvad. Ilmselt kohtuväline menetleja ei tulnud aresti taotlusega üksnes

seetõttu kohtusse, et M.H oli varem karistamata isik, kuid see ei vähenda antud tegude toime panemises tema süü suurust.

Kohus nõustub ka selles, et M.H-lt tuleb võtta ära sellise teo tõttu juhtumisõigus vähemalt 5 kuuks

LS § 237 lg 2 alusel. Juhtimisõigus tuleb ära võtta juba seetõttu, et kõik kolm M.H-le inkrimineeritud koosseisu võimaldavad juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd kohus ei saa raskendada M.H olukorda ei saa juhtimisõiguse äravõtmise pikkuseks mitte 6 kuud vaid 5 kuud. Nimetatud aeg on isikule samuti järelemõtlemiseks õiguskorra kaitsmise huvides ja isiku otsustuste mõjutamiseks

õiguskuulekale teele jäämiseks. Linnas elava isikuna peab igaüks olema võimeline korraldama liikumist ka ühiskondliku transpordiga. Ehkki M.H ei ole varem karistatud, on tegemist siiski väärtegude seisukohast korraga suurte üleastumistega.

M.H on lapsed ja ta on ka karistuse vähendamise vajadust sellega motiveerinud. Siiski laste olemasolu ei takistanud tal tööpäeval olla teises linnas ja alkoholi pruukida. Samuti nagu kinnitas S on M. abiks olnud ka M.H ema, S on töötu ja tal on ja vanem laps käib ise koolis. M.H

4-12-1293 7 (7)

ka soov osutada koristamisteenuseid nii Tallinnas kui Harjumaal, eeldab tema kaebuse kohasel

juhtimisõiguse olemasolu. Kohus on seisukohal, et nimetatud asj

aoludele oleks pidanud M.H varem mõtlema, sest talle mõistetud põhi ja lisakaristus on seaduslik ka põhjendatud. -

Indrek Nummert Kohtunik