1-12-7383/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 18. september 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-7383 (kohtueelses menetluses nr 12260103022) riik H.G versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav H.G

(isikukood xxx; elukoht

xxxx xxx

xxx xx xxxxxxxx xx xxxxxxx - , ; töötab

x; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada H.G

süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks) 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) kuud; KarS §

päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks H.G-le vangistus 1 (üks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel

määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

H.G-le

katseaeg 3 (kolm) 1 kuu ja 28- vangistust ei aastat ning mõistetud päevalist pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS § H.G 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus H.G-lt 3

(kolmeks) kuuks H.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise ; tühistada keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses

kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi

sundraha välja mõista H.G-lt tasu a 40 senti 38 (kolmkümmend kaheksa) € j ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) €

ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4 kümmend 76 (nelisada seitse

kuus 1 ) € ja 0 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolm 68 senti tasumine, kuni menetluskulude kümmend üheksa) € ja

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes

2

tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata

(LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P korraldusele: viiteangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-12-7383

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud a - lustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni ovist tuleb teatada Tartu õiguse kasutamise so

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise

on H.G

joobeseisundis selles, et tema 21.juulil 2012.a. kella 15.05 paiku KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandi linnas Riia mnt 32 juures juhtis mootorsõidukit BMW 520 riikliku registreerimisnumbriga 716 TEM joobeseisundis eetri Alcotest 7110 MK – tõendusliku alkom III EST ARAF-0016 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,86 mg/l, kus lõplikust lugemist 0,95 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,09 mg/l.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud. KarS § 68 ja karistamises

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.07.2012 kuni 22.07.2012 so 2 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda üks kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel

3

määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui H.G kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 alusel võtta H.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on s -s 239, mille kohaselt k ätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima

-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused,

et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et

kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435

€. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Rii (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud H.G

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatav

38,40 . H.G loobus kaitsja kohtuistungist

osavõtust. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 . – €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude

hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus 3 m

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb

välja mõista H.G-lt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada 38 kolmkümmend viis) €,

(kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu, s.o postikulu, 2

(kaks) € ja 70 senti riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. H.G on kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2012 - 22.07.2012, seega on H.G viibinud eelvangistuses

vangistus karistusaja 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme - päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik