4-12-3615/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-3615

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3615 (2302,12,008872) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

U.S kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 05.07.2012 otsusele nr

2302,12,008872 U.S karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p

2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat

Kaebuse esitaja: U.S, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta U.S kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.07.2012 otsusele nr

2302,12,008872 U.S karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 05.07.2012 otsus nr 2302,12,008872 U.S karistamises LS

§ 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 9 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 9 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 18.09.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

18.10.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei

esitata, jõustub kohtuotsus 19.10.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 26.09.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.07.2012 otsusega nr 2302,12,008872 karistati U.S LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks

selles, et menetlusalune isik 16.06.2012 kell 09.33 Põhja pst 17 juures Tallinnas juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et sai hommikul kell 9.00 kõne kolleegilt, kes teatas, et on oma võtme kaotanud ja ainus võti oli tema käes. Tahtis, et ta kohe

kohale läheks, sest töötajad ootavad juba ukse taga. Eelmisel õhtul oli olnud sõbra

sünnipäeval ja läks magama kella 12.00 ajal, hommikul ärgates 9,5 tunni möödudes pidas ennast kaineks. Ei pidanud ka kuhugi sõitma, kuid see oli erandjuhus. Oli väga kiire, ei olnud

midagi söönud. Otsuses on viide selle kohta, et on kehtiv karistus. Teab, et karistus kustutatakse aasta möödumisel trahvi maksmisest ja kui see vastab tõele, siis karistus ei kehti.

Tuvastati alkoholisisaldus 0,28, mis on vaid 0,03 võrra kõrgem alumisest piirist. Temale määratud karistus on liiga range, ostis endale alkomeetri et mitte enam sattuda samasse olukorda. Töötab administraatorina ja juhiluba on vajalik. Taotleb trahvi tasumise määramist ositi, sest ei ole suuteline trahvi korraga tasuma.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et soovib määratud rahatrahvi

vähendamist ja võimalusel juhtimisõiguse allesjätmist. On üliõpilane, samuti EF OÜ

kaasomanik. Kaup tellitakse erinevatest kohtadest, tihti ei saa kõike, siis tuleb eraldi järele minna. Bussis kaupa ei vea. Kaasomanikest üks elab väljaspool Tallinnas ja temal on teise

kaasomanikuga ülesanded jagatud nädalate kaupa ja sel nädalal tema kaupa vedama ei

pidanud. Sõbra sünnipäeval tarvitas viskit koolaga, pea hakkas valutama ja läks koju.

Hommikul tundis ennast normaalselt, selline näit oli ootamatu. Sissetulekut ei ole, on

üliõpilane, vanemad aitavad. Uue ettevõttega alles alustasid ja mingit kasumit ei ole. Kui

juhtimisõigus ära võetakse, siis see raskendab toimetulekut. Rahaline olukord on raske, taotleb trahvi tasumise määramist ositi.

Kohtuväline menetleja leidis, et jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse esitajat on

samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtupraktika kohaselt peab karistus olema mõjuv ja järgnev karistus rangem kui eelmine. Kaebuse esitaja on juba teistkordselt võtnud vastu otsuse asuda sõidukit juhtima ega veendunud selles kas on kaine. Tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ja asus hommikul rooli. Isik peab ise aktiivselt tegutsema selleks, et veenduda kainuses.

Ei ole tuvastatud erandlikke asjaolusid, mis välistaks lisakaristuse kohaldamise.

Juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud kaebuse esitajale ootamatuna, ta oli teadlik, et see on

3

töötamiseks vajalik. Kaebus tuleks jätta rahuldamata ja karistuse liigi ja määra osas otsus muutmata. Ei ole vastu kui trahvi tasumine määratakse maksimaalse tähtaja jooksul.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest

kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavana ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,33 +/- 0,05 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,28 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise. See aga

omakorda tingiks karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süü

kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi

loobuma uute süütegude toimepanemisest, seejuures ka samalaadsete väärtegude

toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on

menetlusalust isikut karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 13 000 krooni (835,96 €) ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Määratud karistus oleks kustutatud 22.11.2011, kuid kaebuse esitaja pani toime uue liiklusalase väärteo, mistõttu karistusandmete kustumise tähtaeg katkes ning algas uuesti ning oleks kustunud 13.07.2012

kui kaebuse esitaja ei oleks toime pannud menetlusesemeks olevat väärtegu. Seega oli kaebuse esitanud isikul juba küllaldane kogemus karistuste osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue ohtliku liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised rahatrahvid ja

lühiajaline lisakaristus oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse

määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid,

millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik oli

teadlik eelmisel õhtul tarvitatud alkoholi kogusest ega pidanud vajalikuks veenduda selles,

kas ta on juhile lubatud seisundis ning asus kohe sõidukit juhtima kui talle oli kolleeg

4 helistanud, pidades täiesti tähtsusetuks enese ja teiste liiklejate elu ja tervist ning kõrvalisele isikule kuuluvat vara. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise

huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse.

Kohus leiab, et kuivõrd eelmise otsusega samalaadse väärteo eest määrati karistus, mis võrdus 836 euroga, ning selle tasumine ei saavutanud oodatud mõju, siis järgmise samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla kergem. Vastasel juhul tekiks olukord, kus

üha uute süütegude toimepanemine kergendab süüdlase olukorda. Ilmselgelt ei ole sellise olukorra tekkimine karistamise eesmärgiks, kuivõrd ei sunniks isikut loobuma uute süütegude

toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et järgmise samalaadse süüteo toimepanemise eest määratud karistus peab olema rangem kui seda oli eelmine.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik taas ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju tema enese seisundist,

ümbritsevast või ajast või kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena

arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja töötab administraatorina ja juhiluba on tema jaoks leivatooja. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et tegelikkuses tal sissetulekut ei

ole, kuid määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta ei saa täita äriühingu

kaasomaniku töökohustusi ega vedada kaupa. Samas selgitas kaebuse esitaja, et selliste kohustuste olemasolust oli ta teadlik juba aprillikuust kui äriühing tegutsema hakkas. Seega oli kaebuse esitaja teadlik sellest, et tal on äriühingus töötamise jaoks juhtimisõigus vajalik

ning seda teadis ta ka menetlusesemeks olevat väärtegu toime pannes. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et

isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii

liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Selline teadlikkus oli kaebuse

esitajal olemas ka juba eelnenud karistuste tõttu. Kaebuse esitanud isiku seisund

mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades

ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid ning oli juba kogenud seda, et sellise teo eest võetakse põhi- või lisakaristusena ära ka juhtimisõigus. Seega oli menetlusalune isik teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel

tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate kolleegide ning töötajate olukord

tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse

esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isiku poolt juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine oli niivõrd oluline, et kaalus üles kõik need kaebuses ja

kohtulikul arutamisel toodud põhjendused, mis viitasid juhtimisõiguse vajalikkusele.

Menetlusaluse isiku toime pandud tegu on toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates

tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni 2/3

määra ületavas määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära

5 ületamise määrast, samuti sellest, et kaebuse esitanud isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning lühemaajalisem lisakaristus oma eesmärki ei saavutanud,

mida kaebuse esitaja menetlusesemeks olevat väärtegu toime pannes tõestas. Seega on kaebuse esitanud isik näidanud, et ta on liikluses jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele ning ta suhtub liiklusohutusse endiselt üleolevalt. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud

põhi- ja lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus põhi- või lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks puudub.

Kaebuse esitaja on taotlenud määratud rahatrahvi tasumise määramist ositi pikema aja

jooksul. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline

menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega peab menetlusalune

isik välja tooma põhjused miks peaks määrama trahvi tasumise ositi ning tõendama neid põhjuseid, et kohus või kohtuväline menetleja saaks otsustada kas need põhjused on mõjuvad.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik väitnud, et ta on üliõpilane, kaebuses on märkinud, et töötab administraatorina ja juhtimisõigus on tema jaoks leivatooja

ning kohtulikul arutamisel väitis, et on äriühingu osanik, kuid sissetulekut veel ei ole, sest

peab alles algusjärgus olevasse ärisse raha juurde panema. Seega on menetlusalune isik andnud kogu menetluse jooksul erinevaid andmeid oma majandusliku seisundi kohta, kuid ei

ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks teha järeldusi menetlusaluse isiku tegeliku

majandusliku olukorra kohta. Seejuures väitis menetlusalune isik kohtuistungil, et eelmist trahvi väärteo toimepanemise eest ta ei hakanud vaidlustama, kuivõrd see oli nii väike. Kõigi

nende andmete põhjal asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millist saaks võtta aluseks määratud trahvi ositi tasumise põhjusena. Seetõttu jätab kohus menetlusaluse isiku taotluse rahuldamata.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või

tühistamiseks puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik