4-12-3659/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-3659

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3659 (2302,12,008959) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

S.B kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 09.07.2012 otsusele nr

2302,12,008959 S.B karistamises LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p

2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: S.B, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta S.B kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 09.07.2012 otsusele nr

2302,12,008959 S.B karistamises LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 09.07.2012 otsus nr 2302,12,008959 S.B karistamises LS

§ 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 18.09.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

18.10.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei

esitata, jõustub kohtuotsus 19.10.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 26.09.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 09.07.2012 otsusega nr 2302,12,008959 karistati S.B LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks

selles, et menetlusalune isik 18.06.2012 kell 10.19 Üliõpilaste tee 1 juures Tallinnas juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 +/- 0,05 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et otsuse väärteo kirjelduses on märgitud alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 +/- 0,05 mg, väärteo tuvastamise kirjelduses aga on otsuse tegija märkinud, et lõplik alkoholisisaldus oli 0,14 mg, laiendmääramatus +/-

0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,19 mg/l. Seega on otsuse tegemisel lähtutud valedest andmetest ning kaebuse esitaja asub seisukohale, et 0,14 +/- 0,05 mg/l alkoholisisaldust tähendab lõplikult 0,09 mg/l. LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi aga mootorsõiduki juhi ühes liitris

väljahingatavas õhus alkoholi olla 0,10 mg või rohkem. Kuivõrd kaebuse esitajal on

tuvastatud 0,09 mg, siis ei ole ta väärteo tunnustele vastavat tegu toime pannud ja

väärteomenetlus tuleb V™S § 107 lg 2 alusel lõpetada. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud ka karistust kergendava asjaoluga, so puhtsüdamliku kahetsusega ning on jätnud

tähelepanuta taotluse rahatrahvi ositi tasumise kohta. Juhul, kui kohus leiab, et teos siiski esinevad väärteo tunnused, siis menetlusnormide rikkumise tõttu tuleks otsus tühistada põhi-

ja lisakaristuse osas ning uue otsusega määrata minimaalne karistus, võimaldades trahvi tasuda ositi kuue kuu jooksul. Juhtimisõiguse äravõtmisel palub arvestada kahetsust ja seda, et

juhtimisõiguse puudumine mõjutab oluliselt tema ja tema pere elukorraldust. Töötab

Nõrkvoolu Paigalduse OÜs hooldusjuhina ning tema korraldada on ettevõtte hooldusega

seotud toimingud alates materjalide veost kuni töötajate transpordini. Abikaasa koos kolmeaastase tütrega elab põhiliselt Tartus ning naisel puudub juhtimisõigus.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et see ei olnud tahtlikult toime pandud tegu. Ositi saaks trahvi maksmisega hakkama, kui juhtimisõigus võetaks ära kaheks-

kolmeks kuuks, siis saaks ka hakkama. Ametinimetuseks on küll hooldusjuht, kuid

tegelikkuses töötab koos töökaaslasega ja on valves 24 tundi. On teinud verepuhastust alkoholi vastu, samuti tarvitas ravimeid. Tarvitab uuesti alkoholivastase toimega ravimeid. On pere ainus ülalpidaja. Juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks tähendab seda, et kaotab töökoha.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsuse motiveerivas osas on tehniline viga selles, et 0,24 asemel on 0,14. Klaviatuuril on 1 ja 2 kõrvuti. Väärteoprotokollis on ka 0,19. See ei ole

aluseks lõpetada § 29 lg 1 p 1 alusel. Olulist menetlusnormi rikkumist tuvastatud ei ole.

Määratud on õige ja õiglane karistus. Kaebuse esitajat on korduvalt karistatud väärtegude

toimepanemise eest, eelmise aasta lõpus KarS § 424 järgi, karistus jäeti kohaldamata pika

3

katseajaga. On karistatud ka arestiga ning sellel aastal on teda karistatud juba kaks korda. Karistust muuta ei saa.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 224 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati

menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,24 +/- 0,05 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,19 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise piirmäära ülemmäära lähedane.

Kaebuses on leitud, et otsuses on märgitud tuvastatud alkoholisisaldusena ka 0,14 mg, millest on otsuse koostaja maha võtnud 0,05 mg laiendmääramatuse ja saadud tulemuseks 0,19 mg,

kuigi lahutamistehte tulemusena pidanuks tulemus olema 0,09 mg, mis välistab väärteokoosseisu tunnused. Kohus asub seisukohale, et tegemist on trükiveaga, mis on jäänud

tähele panemata ja parandamata. Otsuse tegemisel ei saa otsuse tegija väljuda väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo kirjeldusest. Väärteoprotokollis on väärteo kirjeldusena märgitud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte väiksem

kui 0,24 +/- 0,05. Väärteoprotokolli arvandmed väärteo kirjeldusse on tulnud tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokollist ja alkomeetri väljatrüki andmetest, mille kohaselt on

tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,24 mg, millest arvatakse maha

laiendmääramatus 0,05 mg. Vaidlustatud otsuses on märgitud väärteo kirjeldus kattuv

väärteoprotokollis märgitud väärteo kirjeldusega. Sellele järgnevalt on otsuses märgitud

tõendusliku alkomeetri tulemus koos laiendmääramatuse arvestamisega ning tulemuseks on saadud 0,19 mg, kuigi laiendmääramatusega koos on tulemusena märgitud 0,14. Seejärel on kohtuväline menetleja arvestanud alkoholisisaldusena taas mitte vähem kui 0,19 mg. Sellisest

arvandmest 0,19 mg, mis sisaldub otsuse väärteo kirjelduses, tuvastatud alkoholisisalduses

motiveerivas osas kahel korral, saab järeldada, et otsuses märgitud 0,14 mg saab olla vaid

trükiviga, kuivõrd kõik kogutud tõendid viitavad sellele, et tuvastatud oli alkoholisisaldus

0,24 mg, millest arvati maha laiendmääramatus ja lõpliku tulemusena arvestati

alkoholisisaldust 0,19 mg. V™S § 150 lg 1 p 8 kohaselt loetakse oluliseks

väärteomenetlusõiguse rikkumiseks seda, kui

menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta

tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Käesoleval juhul on väärteomenetluses kogutud tõenditega

tõendatud, et alkoholisisalduseks juhi väljahingatava ühe liitri õhu kohta tuvastati 0,24 mg, millest

arvati maha laiendmääramatus ning lõpptulemuseks oli 0,19 mg, mis sisaldab endas LS § 69 lg 5 nõuete rikkumist ja täidab LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu, millisele järeldusele on jäänud

kohtuväline menetleja oma otsuses ka lõpposa koostades ja karistust määrates. Seega vastab otsuse lõpposa järeldus tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele.

4 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 1 mõttes on üle keskmise. See aga

omakorda tingiks karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud.

Seejuures ei ole kaebuse esitaja puhul tegemist isikuga, keda varem sellise teo toimepanemise

eest ei ole karistatud ja kelle jaoks oleks taolise süüteo toimepanemine esmakordne. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest varem karistatud rahatrahviga peaaegu maksimummääras, seejärel eelmise aasta alguses lühiajalise

arestiga ühes juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, samuti kahel korral KarS § 424 järgi vangistusega, millised mõlemad jäeti kaebuse esitaja suhtes kohaldamata. Seejuures on

menetlusesemeks olev väärtegu toime pandud kohtuotsusega määratud katseajal. Sellistest andmetest võib teha järelduse, et kaebuse esitanud isikule ei ole alkoholi toime kuigi võõras

ning kaebuse esitanud isik on samalaadsete süütegude toimepanemise eest määratavate

karistuste liikide ja määradega väga hästi kursis. Karistuse valikul tuleb arvestada

võimalusega, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest, mille kohta märkis kohus eespool, võib

järeldada, et eelnenud karistused ei ole sundinud kaebuse esitajat järjekordse liiklusalase

väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised rahatrahvid, arest, vangistuste tingimisi

kohaldamata jätmised ning lühiajalise lisakaristuse kohaldamine oma eesmärki ei ole

saavutanud. Seejuures on kaebuse esitaja peal ära proovitud kõik erinevatest seadustest

tulenevad mõjutusvahendid, kuid ükski ei ole suutnud mõjutada kaebuse esitajat oma käitumist ja hoiakuid liikluses muutma. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda

ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord.

Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka

kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et kaebuse esitaja tarvitas eelmisel õhtul

alkoholi ning arvestades tuvastatud alkoholisisalduse kogust organismis, ei saanud see tarvitatud alkoholi kogus olla väike. Seega viis kaebuse esitaja ennast taas seisundisse, milline

on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, olles teadlik

varasematest karistustest, pidades täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist ning

kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud kolmandale isikule kuuluvat sõidukit. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida

saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul kaaluvad võimalus sundida isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid üles süü suuruse, kuivõrd kaebuse

esitanud isik on oma järjekindla käitumisega näidanud, et ta on liikluses endiselt ohtlik.

Seetõttu leiab kohus, et põhikaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras on

täielikult põhjendatud ning kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et

menetlusalune isik ise viis end järjekordselt juhile keelatud seisundisse näitab seda, et

kaebuse esitaja ei ole aastate jooksul väljakujunenud elulaadi ja suhtumist liiklusohutusse

5

muutnud ning ta kujutab endast liikluses pidevat ohtu. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus

väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kuivõrd varasem lühemaajalisem lisakaristus oma eesmärki ei täitnud, siis tuleb ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks, tagamaks turvalisuse vähemalt selleks ajaks kui kaebuse esitajalt on juhtimisõigus ära võetud.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti ning ka kohtuistungil rõhutati, et määratud lisakaristus võib

tingida töökoha kaotuse ning kaebuse esitajal on vaja liikuda Tartu vahet, külastamaks

abikaasat ja kolmeaastast tütart. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku

juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest, milliste osas on kaebuse esitajal juba rikkalik ja mitmekülgne kogemus

olemas. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et

kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult

ning tahtlikult rikkus liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus töö tegemiseks ei tulnud

menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse

koostamist. Väärteoprotokollist nähtuvalt töötas kaebuse esitaja samal töökohal ka väärteo

toimepanemise ajal. Samamoodi ei tulnud pärast otsuse koostamist kaebuse esitaja jaoks ootamatuna seegi, et tal on elukaaslane ja kolmeaastane laps, kes elavad Tartus. Samuti oli kaebuse esitaja oma varasema karistuste kogemuste pagasi juures väga hästi teadlik, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel

ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema

lähedaste olukord tema enese käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks.

Kaebuse esitanud isiku käitumine aga viitab sellele, et kõik kaebuses esitatud põhjendused

juhtimisõiguse vajalikkuse kohta ning suutmatuse kohta tasuda järjekordset rahatrahvi olid

alkoholi tarvitamise kõrval teisejärgulised ning meenusid alles pärast järjekordse väärteoprotokolli koostamist.

Mis aga puudutab kaebuse esitaja taotlust määrata rahatrahvi tasumine ositi pikema aja jooksul, siis vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega peab menetlusalune

isik välja tooma põhjused miks peaks määrama trahvi tasumise ositi ning tõendama neid põhjuseid, et kohus või kohtuväline menetleja saaks otsustada kas need põhjused on mõjuvad.

Kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis näitaks kaebuse esitaja või tema pere

majanduslikku olukorda ning ka kohtuistungil ei pidanud kaebuse esitaja selliste tõendite esitamist vajalikuks. Seega ei ole kohtule esitatud ühtegi mõjuvat põhjust, mis võiks tingida

määratud trahvi ositi tasumise. Seetõttu jätab kohus kaebuse esitanud isiku taotluse rahuldamata.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või

tühistamiseks puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik