1-11-9448/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-9448 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi

Süüdimõistetu Viljar Tamme vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Viljar Tamm (IK: 36409212771; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Vabastada Viljar Tamm temale Tartu Maakohtu 01. septembri 2011. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata Viljar Tammele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 13. jaanuarini 2014. a.

KarS § 751 lg 3 alusel määrata Viljar Tammele elektroonilise valve kestuseks neli (4) kuud.

KarS § 751 lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Viljar Tamme keha külge.

Kohustada Viljar Tamme katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel määrata Viljar Tammele katseajaks järgmised lisakohustused: 1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates.

KarS § 78 p 2 alusel hakata Viljar Tamme katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.

Määrata Viljar Tamm katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Viljar Tamm vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 01. septembri 2011. a otsusega tunnistati Viljar Tamm süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljar Tammele Tartu Maakohtu 22. juuni 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti Viljar Tammelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Kohtuotsus jõustus 17. septembril 2011. a ning Viljar Tamm asus karistust kandma 17. oktoobril 2011. a.

Viljar Tamme karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 13. jaanuaril 2014. a.

Viljar Tamme on varasemalt kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu 30. aprilli 2007. a otsusega KarS § 424 järgi 5-kuuluse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata ning lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks; 2. Tartu Maakohtu 22. juuni 2009. a otsusega KarS § 120, § 121 ja § 418 lg 1 järgi 2- aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

3 Viljar Tamme on karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Viljar Tammel uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 12%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht temale endale kuuluvas korteris, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, kuid kriminaalhooldaja kahtleb, kas süüdimõistetul on vabaduses olemas piisav sotsiaalne tugivõrgustik. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt võib süüdimõistetu käitumist vabaduses enim mõjutada tema võime alkoholi ja joovastite tarvitamisest hoiduda.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Viljar Tamm soovib vabaneda vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning on nõus sellega kaasnevate tingimustega ja määratavate kohustustega. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses vajalikud järeldused teinud, mõistab oma sõltuvusprobleemi ning on motiveeritud alkoholist täielikult loobuma. Samuti tahaks ta jätkata oma erialast tööd ning elada seadusekuulekalt.

Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna on näha, et vangistus on süüdimõistetu puhul oma eesmärgid täitnud. Kaitsja arvamusel oleks elektroonilise valve kestuseks põhjendatud määrata 4 kuud, mille jooksul süüdimõistetu saaks tõestada, et on võimeline temale seatud nõudeid täitma ning samas ei takistaks see ka liigselt tema naasmist arstikutse juurde.

Prokurör toetab Viljar Tamme tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leides, et on alust arvata, et süüdimõistetu poolt praeguseks ärakantud vangistus on talle piisavalt mõju avaldanud ning talle tuleks anda võimalust ennest tõestada. Prokuröri arvamusel oleks elektroonilise valve kestuseks põhjendatud määrata 6 kuud.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Viljar Tamm ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus Viljar Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Viljar Tamme on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, kuid käesolev reaalne vangistus on tal esmane. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud eeskujulikult,

4 suhtlemisel vanglaametnikega on ta olnud viisakas ja talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud majandusabitöödel ning tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega. Enda sõnul on süüdimõistetu teadvustanud oma varasema väärkäitumise olemust ja põhjuseid ning on motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt elama. Ta saab aru, et tema kuritegelik käitumine on suuresti põhjustatud alkoholi tarvitamisest ning et tal on sõltuvusprobleem, millega ta peab tõsiselt tegelema. Ta on vangistuses käinud regulaarselt individuaalvestlustel psühholoogiga ja Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi kohtumistel ning kavatseb seda jätkata ka vabaduses. Seega on näha, et süüdimõistetu on igati motiveeritud oma käitumist muutma ja on valmis selle nimel ka vaeva nägema. Ta on võimeline oma käitumist ja probleemsituatsioone adekvaatselt hindama, sellest vajalikke järeldusi tegema ning on motiveeritud oma käitumist edaspidiselt kontrollima ja alkoholi tarvitamisest loobuma.

Samuti toetavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning toetav suhtlusringkond. Vabaduses on süüdimõistetule garanteeritud ka kindel töökoht, mis omakorda aitab vähendada süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riski, kuna tagab süüdimõistetu tööga hõivatuse ja stabiilse elustiili, et hoiduda alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et Viljar Tamme tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud. Süüdimõistetu kannab oma esmast reaalset vangistust, tema käitumine vangistuses on olnud positiivne ja ta on asunud tegelema oma kuriteoriskide maandamisega. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmase vangistuse kandmine oma eesmärgi täitnud ning ta omab piisavat motivatsiooni oma eluviisi edaspidiseks muutmiseks. Samuti toetavad ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale elektroonilise valve kohaldamine ja vajalike lisakohustuste määramine.

Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kandmata karistusaja pikkust ja samuti elektroonilise valve mõju isiku taasühiskonnastumisele ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 4 kuud. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks lisakohustused asuda tööle ettenähtud tähtaja jooksul vabanemisest alates ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna süüdimõistetu õigusrikkumised on seotud alkoholi tarvitamisega, aitab alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustus isikut distsiplineerida ning ennetada tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Tööl käimine tugevdaks süüdimõistetu enesekontrolli vajadust, aitaks tal oma aega tõhusamalt sisustada ja hoiduda seeläbi alkoholi tarvitamisest ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Samuti kindlustaks tööleasumine süüdimõistetule kindla sissetuleku ja stabiilse elukorralduse.

Peet Teidearu Kohtunik