4-12-2882/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-12-2882

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-2882 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi J.M-i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.06.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2373,12,002782

J.M-i karistamine LS § 239 lg 1 p 1 järgi

rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 (ükssada) eurot. Kaebuse esitaja J.M (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.06.2012.a

otsus väärteoasjas nr 2373,12,002782 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista J.M-ile LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 15

trahviühiku ulatuses, so 60 (kuuskümmend) eurot.

Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.06.2012.a otsuses väärteoasjas nr 2373,12,002

782 märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas, 221023778606

Swedbank pangas, märkides viitenumbri 10220125154504 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-12-2882. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal

on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2 Asjaolud, menetluse käik

23.06.2012.a laekus Harju Maakohtule J.M-i kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.06.2012.a otsusele

väärteoasjas nr

2373,12,002782. Nimetatud otsusega karistati J.M LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses s.o 100 (ükssada) eurot. Kaebuse esitaja palub üle vaadata temale kohtuvälise menetleja poolt LS § 239 lg 1 p 1 alusel määratud rahatrahv. Selgitab, et vabastas turvavöö parklas tagurdamise manöövri teostamise ajal. Sõidukiirus oli manöövri sooritamise ajal minimaalne ja sõiduk liikus vaid mõne meetri

ning sellise käitumisega ei tekitanud liiklusohtlikku olukorda ega pannud ohtu ka teisi

liiklejaid. Leiab, et temale määratud rahatrahv on põhjendamatu suur. Saab aru oma eksimusest ja tunnistab, et on rikkunud seadust.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on

seisukohal, et J.M-i poolt pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh tunnistaja J.M ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohtuvälisel menetlejal puudub kahtlus tunnistaja ütluse usaldusväärsuses, kuna tunnistajat on enne ütluste andmist

hoiatatud, et teadlikult valeütluste andmise või ütlustest andmise keeldumise korral järgneb vastutus KarS § 318 ja § 320 alustel. Kaebajale inkrimineeritud tegu oli õigusvastane, ta ei

tegutsenud hädaseisundis ning temale inkrimineeritud käitumisega pani ta ohtu ennekõike enda elu ja tervise. Kaebajat karistati LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses so 100 eurot, so ½ ulatuses ettenähtud sanktsiooni

võimalikust ülemmääras. Määratud karistus ei ole põhjendamatu suur ja on vastavuses kaebaja süü suurusega ning kuivõrd kaebajal puudusid väärteo toimepanemise ajal kehtivad

karistused, siis kohtuväline menetleja leiab, et eeldavalt täidab kaebajale määratud karistus oma olulisima eesmärgi ja sunnib menetlusalust isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel asub kohtuväline menetleja seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning palub jätta rahuldamata. Kaebaja, kohtuväline menetleja, on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud J.M kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1308788 (VT toim lk 1) kohaselt J.M 13.05.2012.a kell 16:50 Haapsalu mnt 57b Keila linnas juhtis mootorsõidukit Ford Scorpio (registreerimismärk xxx) ja ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 33 lg 3 ning pani toime LS § 239 lg 1 p 1.

LS § 33 lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga

nõuetekohaselt kinnitatud, sama paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt ei pea juhil olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seostud peatustega, mille

vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arstlik kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustatuse kohta. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), 13.05.2012.a juhtis sõiduauto Ford Scorpio xxx suunaga Rõõmu Kaubamaja juurde, manööverdas, võttis turvavöö lahti. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei juhtinud sõidukit jääteel, ei täitnud tööülesandeid, ning ei ole esitanud politseiametnikele ka arstliku kirjaliku otsuse turvavöö vastunäidustuse kohta.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda.

3

Kaebaja oma kaebuses kinnitab, et on aru saanud oma eksimusest ning tunnistab seaduse

rikkumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt kaebaja näol ei ole tegemist süstemaatilise

õigusrikkujaga ning väärteo toimepanemise ajal puudusid kehtivad karistused. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2

alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja J.M-ile LS § 239 lg 1 p 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

J.M-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üldja eripreventiivsed eesmärgid.

Leo Kunman Kohtunik