1-10-5680/36 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2012.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretärid Maire Viksi, Ave Mõistlik, Raivo Seppo Prokurör Kati Maitse-Pärkna Tõlk Marek Litnevski, Anneli Helmann

Süüdistatavad L.N, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 13.05.2004.a. otsusega KarS § 201 lg 2 p. 2 järgi vangistusega 4 kuud, mis asendati ÜKT-ga 240 tundi, elukoht XXX,

isikukood 37901110270, ARTUR HATŠATURJAN, Kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati Tallinna Linnakohtu 29.10.1998.a. otsusega Krk § 139 lg 2 p. 1,2,3 – § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 1800 krooni, elukoht XXX

isikukood 38205092738, ANDERO SÕNITSAR, Kriminaalkorras karistamata, Elukoht XXX

Kaitsjad Jüri Leppik (L.N kaitsja) Mart Missik (Artur Hatšaturjani kaitsja) Raul Ainla (Andero Sõnitsari kaitsja)

Süüdistus L.N – KarS § 201 lg 2 p.1, KarS § 209 lg 2 p. 1,2,3, KarS § 212 lg 1, KarS § 281 lg 1 Artur Hatšaturjan – KarS § 209 lg 2 p. 2,3 Andero Sõnitsar – KarS § 209 lg 2 p. 2,3 - § 22 lg 3

Kriminaalasja nr.

08230103782

Menetluse liik üldmenetlus

Kriminaalasi nr. 1-10-5680

2 RESOLUTIIVOSA

L.N õigeks mõista süüdistuses KarS § 209 lg 2 p. 1,2,3 järgi sõiduautoga Audi A8L reg.märgiga XXX seotud kelmuse toimepanemises. L.N õigeks mõista süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi. L.N õigeks mõista süüdistuses KarS § 281 lg 1 järgi. Süüdi mõista L.N KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

Süüdi mõista L.N KarS § 209 lg 2 p. 1,2,3 järgi sõiduautoga Mercedes Benz ML350 reg. märgiga XXX seotud kelmuse toimepanemises ja karistada vangistusega 2 aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista L.N-ile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.01.2008.- 12.01.2008.a., s.o. 3 päeva, 13.03.2008 -14.03.2008.a., s.o. 2 päeva, 02.04.2008 – 18.06.2008.a., s.o. 2 kuud 17 päeva, 01.07.2008 – 08.10.2008.a, .s.o. 3 kuud 8 päeva, kokku 6 kuud. Kandmata karistus 2 aastat vangistust.

KarS § 74 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui L.N ei pane 3-

aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama oma alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 75 lg 2 p. 1 alusel määrata L.N-ile kohustus heastada katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju.

Süüdi mõista Artur Hatšaturjan KarS § 209 lg 2 p. 2,3 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.01.2008 - 12.01.2008.a., s.o. 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Artur Hatšaturjan ei pane 2-

aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama oma alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

3 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 75 lg 2 p. 1 alusel määrata Artur Hatšaturjanile kohustus heastada katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Artur Hatšaturjani suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

Andero Sõnitsar

õigeks mõista süüdistuses KarS § 209 lg 2 p. 2,3 - § 22 lg 3 järgi.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Andero Sõnitsari suhtes tühistada kohtuotsuse kuulutamisel.

Tsiviilhagid: 1)AS Ühinenud Autokeskused tsiviilhagi summas 43 226 krooni ehk 2762,75 eurot – KarS § 310 lg 1 alusel jätta rahuldamata. 2)OÜ Kommest Autokeskused tsiviilhagi summas 332 334,89 krooni ehk 21 240,89 eurot –KarS § 310 lg 1 alusel jätta rahuldamata. 3)AS If P&C Insurance (endise ärinimega AS If Eesti Kindlustus) tsiviilhagi summas 922 110 krooni ehk 58 935,83 eurot KarS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 4) AS Citadele Pank (endise ärinimega AS Parex Leasing & Factoring) tsiviilhagi KarS § 310 lg

1 alusel rahuldada täielikult ja summa 646 870,41 krooni ehk 41 344,14 eurot välja mõista solidaarselt L.N-ilt ja Artur Hatšaturjanilt.

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista L.N-ilt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 435 eurot

2)KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel käekirjaekspertiisi maksumus 900 krooni ehk 57.52 eurot, ½ sõiduauto Mercedes Benz suhtes tehtud liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest - 2250 krooni ehk 143,80 eurot, kokku 201,32 eurot.

Välja mõista Artur Hatšaturjanilt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 435 eurot

2)KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel ½ sõiduauto Mercedes Benz suhtes tehtud liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest - 2250 krooni ehk 143,80 eurot.

Tulekahjuekspertiisi maksumus 1200 krooni ehk 76.69 eurot ja sõiduauto Audi suhtes tehtud

liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumus summas 8400 krooni ehk 536,86 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Andero Sõnitsarile seoses tema

õigeksmõistmisega talle esitatud süüdistuses tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu seoses õigusabi osutamisega kriminaalmenetluses – 4080,00 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest L.N-ile seoses tema osalise õigeksmõistmisega talle esitatud süüdistustes tema poolt valitud kaitsjale makstud tasust seoses õigusabi osutamisega kriminaalmenetluses – 12000,- eurot.

Asitõendid: 1)L.N mobiiltelefon №kia N80, sülearvuti Sony Vaio ja lauaarvuti ML nr. 211238 – KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel tagastada L.N; 2)CD-plaadid, s/a MB ML350 reg.märgiga XXX kindlustuslepingu sõlmimise eelse ülevaatuse akt ja poliis – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja juurde

4

3)s/a Audi A8L reg.nr. XXXkliendilipik – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel kui väärtusetu asi – hävitada;

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15

(viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Süüdistus

L.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

omastamise, juhtides ja korraldades OÜ Estauto Grupp igapäevast majandus- ja äritegevust, kuigi OÜ Estauto Grupp ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks oli ajaperioodil 13.10.2005.a. kuni 09.08.2007.a. L.N elukaaslane XXX, kes aga ei korraldanud osaühingu äritegevust ega omanud tegelikkuses teavet osaühingu igapäevase majandus-ja äritegevuse kohta, omastas

L.N 12.01.2007.a. OÜ Estauto Grupp poolt XXXisikus volikirja alusel AS-lt Ühinenud Autokeskused rendile võetud sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX, mis kuulus AS-le Hansa Liising. Sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX andis Andres XXX , kui lahkus töölt OÜ-st

Estauto Grupp 2007.a. suvel, üle L.N-ile , kes ei tasunud AS-le Ühinenud Autokeskused rendimakseid ega tagastanud sõiduautot BMW 320i reg.nr. XXX rendileandjale

AS Ühinenud Autokeskused, samuti ei andnud sõiduautot BMW 320i reg.nr. XXX üle 09.08.2007.a. OÜ Estauto Grupp osa notariaalse müügitehingu vormistamisel OÜ Estauto Grupp kasutuses oleva varana koos osaühingu dokumentatsiooniga, vaid pööras sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX ebaseaduslikult enda kasuks. Sellise tegevusega pani L.N toime tahtliku kuriteo, valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, s.o. pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, lõi teadvalt, eesmärgiga saada varalist kasu, AS DNB №rd Liising esindajale

XXXebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, sõiduauto Audi A8L tehasetähisega XXX

reg.nr. XXXtegelikust välis- ja tehnilisest seisukorrast ja väärtusest, millise sõiduauto osas sõlmisid 31.07.2007.a. OÜ Top Motors L.N isikus müüjana ja liisinguvõtjana ning AS DnB №rd Liising ostjana ja liisinguandjana müügilepingu nr XXX hinnaga 1 300 000 krooni ja liisingulepingu nr XXX, kusjuures L.N esitas tahtlikult ja teadlikult AS-le

DNB №rd Liising AS Saksa Auto poolt 16.07.2007.a. koostatud hindamisakti nr SHA6802 sõiduauto Audi A8L tehasetähisega XXX kohta hinnaga 1 300 000 krooni, mis aga tegelikkuses

ei olnud koostatud sõiduauto Audi A8L tehasetähisega XXX tegeliku ülevaatamise käigus,

mistõttu hindamisaktis fikseeritud sõiduki väärtus ei kajastanudsõiduki tegelikku väärtust arvestusega sõidukil olnud vigastustega. Tulemusena kandis AS DNB №rd Liising OÜ-le Top Motors üle sõiduauto Audi A8L reg.nr. XXXmüügihinna summas 967 000 krooni. Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Artur Hatšaturjaniga ning Andero

Sõnitsari ja XXXpoolt ainelise kaasabi osutamisel, vastavalt eelnevale kokkuleppele Artur

Hatšaturjaniga, et läbi OÜ Arko Autogrupp, millise ettevõtte juhatuse liikmeks oli Artur Hatšaturjan, müüa sõiduauto Mercedes Benz 350ML reg.nr. XXX läbi liisinguettevõtte L.N

ettevõttele OÜ Top Motors, lõi teadvalt, eesmärgiga saada varalist kasu, OÜ Parex

Leasing & Factoring esindajale XXXebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, sõiduauto

5

Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX tegelikust välis- ja tehnilisest

seisukorrast ja väärtusest, millise sõiduauto osas sõlmisid 12.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp

Artur Hatšaturjani isikus müüjana, OÜ Parex Leasing & Factoring ostjana ja liisinguandjana ning OÜ Top Motors L.N isikus liisinguvõtjana ostu-müügilepingu nr XXX hinnaga

1 250 000 krooni ja liisingulepingu nr XXX, kusjuures L.N ja Artur Hatšaturjan

esitasid ühiselt ja kooskõlastatult OÜ-le Parex Leasing & Factoring sõiduauto väärtuse ja

seisukorra kohta OÜ Balti Realiseerimiskeskus töötaja Andero Sõnitsari poolt 19.10.2007.a. kuriteole ainelise kaasabi osutamisel koostatud hindamisakti nr SHA7845 sõiduautole Mercedes

Benz ML350 reg.nr. XXX, mis oli tegelikkuses koostatud mitte ostu-müügilepingu ja liisingulepingu objektiks olnud sõiduauto kohta. Peale OÜ Top Motors poolt L.N isikus liisingulepingu nr XXX lisaks oleva maksegraafiku järgse esimese liisingmakse summas 277 330,51 krooni OÜ Parex Leasing & Factoring arveldusarvele ülekandmist 13.11.2007.a. ja

13.11.2007.a. L.N palvel kuriteole ainelise kaasabi osutamisel OÜ Aadel

Kindlustusmaaklerid juhatuse liikme XXX korraldusel sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXantud sõiduautot ettenähtud korras üle vaatamata koostatud kindlustuspoliisi nr

XXX esitamist OÜ-le Parex Leasing & Factoring, kandis OÜ Parex Leasing & Factoring 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arveldusarvele üle sõiduauto Mercedes-Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX ostuhinna 1 250 000 krooni, millise summa kandis Artur Hatšaturjan

15.11.2007.a. üle OÜ-le Eurex Capital arvele, kust 15.11.2007.a. võttis OÜ Arko Autogrupp töötaja XXX Artur Hatšaturjani korraldusel välja sularahas 57 800 EUR (so. 906 304 krooni), mille edastas Artur Hatšaturjani korraldusel XXXedasiandmiseks L.N-ile ja 343 696

krooni, milline summa jäi Artur Hatšaturjanile. Selliselt said L.N ja Artur Hatšaturjan ühiselt pettuse teel varalist kasu ja tekitasid OÜ-le Parex Leasing & Factoring varalist kahju summas 972 669,49 krooni. Sellise tegevusega pani L.N toime kelmused, lõi tahtlikult grupis koos Artur

Hatšaturjaniga varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse suures ulatuses, isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja kelmuse s.o. pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema pöördus 23.11.2007.a. AS IF Eesti Kindlustuse poole kindlustuskahju teatega selle kohta, et 22.11.2007.a. kella 20:30 paiku, ajal kui tema juhtis sõiduautot Audi A8L reg.nr. XXXja oli sõiduauto roolis, süttis teadmata põhjusel põlema Tallinnas Vabaõhukooli tee 100 juures tema ja tema ettevõtte OÜ Top Motors kasutuses

ja AS-le DNB №rd Liising kuuluv sõiduauto Audi A8L reg.nr. XXXtehasetähisega XXX

maksumusega 1 300 000 krooni, teades samas ise, et 22.11.2007.a. kindlustuskahju juhtum, sõiduauto põlemasüttimine, ei olnud toimunud 12.11.2007.a. AS IF Eesti Kindlustus ja OÜ Top

Motors vahel sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu nr XXX objektiks ja kindlustuslepingu sõlmimisel ülevaatuseks esitatud sõiduautoga Audi, luues sellise tegevusega AS-le IF Eesti

Kindlustus kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena AS IF Eesti Kindlustus hüvitas sõiduauto Audi A8L reg.nr. XXXtehasetähisega XXX omanikule AS-le DNB №rd Liising kindlustuskahjuna sõiduauto väärtuse 921 520 krooni ning L.N

vabanes AS DNB №rd Liising ees 31.07.2007.a. sõlmitud liisingulepingu nr XXX järgsete liisingmaksete tasumise kohustusest sõiduauto Audi A8L reg.nr. XXXtehasetähisega XXX eest.

Sellise tegevusega pani L.N toime tahtliku kuriteo, lõi kindlustusjuhtumi

toimumise kohta ebaõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o. pani toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse L.N selles, et tema 09.08.2007.a. notar Kille Piibur

notaribüroos asukohaga Raplas, Tallinna mnt. 14 osaledes OÜ Estauto Grupp osa notariaalse

ostu-müügilepingu sõlmimisel esitas OÜ Estauto Grupp igapäevase majandus ja äritegevuse

juhina ja OÜ Estauto Grupp osa müügi korraldajana notar Kille Piiburile teadvalt ebaõiged andmed OÜ Estauto Grupp osa müügi kohta 1 240 000 krooni eest XXX, teades, et tegelikult ei

6 ole XXXOÜ Estauto Grupp osa ostjaks, vaid oli võetud variisikuks, kelle nimele fiktiivselt OÜ Estauto Grupp ainuosalus vormistada, et vabaneda OÜ-le Estauto Grupp võetud kohustuste

täitmisest. №tar Kille Piiburile esitatud andmete ja avaldatud näiliku tahteavalduse alusel vormistas notar 09.08.2007.a. notariaalakti nr XXX, osaühingu Estauto Grupp osa müügilepingu.

Sellise tegevusega pani L.N toime tahtliku kuriteo, ebaõigete andmete esitamise notarile, s.o. KarS § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Artur Hatšaturjani süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult L.N-iga ning Andero Sõnitsari ja XXXpoolt ainelise kaasabi osutamisel, vastavalt eelnevale kokkuleppele Artur Hatšaturjani ja L.N vahel, et läbi OÜ Arko Autogrupp, millise ettevõtte juhatuse liikmeks oli Artur Hatšaturjan, müüa sõiduauto Mercedes Benz 350ML reg.nr.

XXX läbi liisinguettevõtte L.N ettevõttele OÜ Top Motors, lõi teadvalt ebaõige

ettekujutuse OÜ Parex Leasing & Factoring esindajale XXX, eesmärgiga saada varalist kasu, sõiduauto Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX tegelikust välis- ja tehnilisest

seisukorrast ja väärtusest, kinnitades sõiduauto Mercedes Benz ML350 reg.nr.

XXXtehasetähisega XXX omaniku OÜ Arko Autogrupp juhatuse liikmena allkirjastades

sõiduauto ostu-müügilepingu, et OÜ-le Parex Leasing & Factoring müüdav sõiduauto on

liikluses kasutamiseks ettenähtud tehnilises seisukorras, millise sõiduauto osas sõlmisid

12.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp Artur Hatšaturjani isikus müüjana, OÜ Parex Leasing & Factoring ostjana ja liisinguandjana ning OÜ Top Motors L.N isikus liisinguvõtjana

ostu-müügilepingu nr XXX hinnaga 1 250 000 krooni ja liisingulepingu nr XXX, kusjuures Artur Hatšaturjan ja L.N-i esitasid ühiselt ja kooskõlastatult OÜ-le Parex Leasing & Factoring sõiduauto väärtuse ja seisukorra kohta OÜ Balti Realiseerimiskeskus töötaja Andero

Sõnitsari poolt kuriteole ainelise kaasabi osutamisel 19.10.2007.a. koostatud hindamisakti nr SHA7845 sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXX, mis oli tegelikkuses koostatud mitte

ostu-müügilepingu objektiks olnud sõiduauto kohta. Peale OÜ Top Motors poolt L.N isikus liisingulepingu nr XXX lisaks oleva maksegraafiku järgse esimese liisingmakse

summas 277 330,51 krooni OÜ Parex Leasing & Factoring arveldusarvele ülekandmist 13.11.2007.a. ja 13.11.2007.a. L.N palvel kuriteole ainelise kaasabi osutamisel OÜ Aadel Kindlustusmaaklerid juhatuse liikme XXXkorraldusel sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXantud sõiduautot ettenähtud korras üle vaatamata koostatud kindlustuspoliisi nr

XXX esitamist OÜ-le Parex Leasing & Factoring, kandis OÜ Parex Leasing & Factoring 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arveldusarvele üle sõiduauto Mercedes-Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX ostuhinna 1 250 000 krooni, millise summa kandis Artur Hatšaturjan

15.11.2007.a. üle OÜ-le Eurex Capital arvele, kust 15.11.2007.a. võttis OÜ Arko Autogrupp töötaja XXX Artur Hatšaturjani korraldusel välja sularahas 57 800 EUR (so. 906 304 krooni), mille edastas Artur Hatšaturjani korraldusel XXXedasiandmiseks L.N-ile ja 343 696

krooni, milline summa jäi Artur Hatšaturjanile. Selliselt said L.N ja Artur Hatšaturjan ühiselt pettuse teel varalist kasu ja tekitasid OÜ-le Parex Leasing & Factoring varalist kahju summas 972 669,49 krooni. Sellise tegevusega pani Artur Hatšaturjan toime kelmuse, tahtlikult lõi grupis koos L.N-iga

varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse suures ulatuses, s.o. pani toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andero Sõnitsar’i süüdistatakse selles, et tema osutas L.N ja Artur Hatšaturjani

ühisele ja kooskõlastatud tahtlikule kuriteo toimepanemisele tahtlikult ainelist kaasabi, mis seisnes selles, et Andero Sõnitsar töötades OÜ Balti Realiseerimiskeskuses spetsialistina, kelle

tööülesandeks oli sõidukite ülevaatuse teostamine, sõidukite hindamine, sõiduki kohta oma

allkirjaga ja ettevõtte templiga kinnitatud hindamisakti koostamine ning kes oli OÜ Balti

Realiseerimiskeskus ja OÜ Parex Leasing & Factoring vahelise sõiduautode hindamisteenuse osutamise tingimuste ja korra kokkuleppe kohaselt Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt volitatud

7 ja usaldatud hindamisteenuse osutajaks OÜ-le Parex Leasing & Factoring, koostas ja väljastas

L.N soovil ja L.N poolt esitatud sõiduauto registreerimistunnistuse ja elektronposti teel saadetud sõiduautode fotode alusel 19.10.2007.a. sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX musta värvusega sõiduki hindamise akti nr SHA7845

hinnates sõiduauto väärtuseks 1 250 000 krooni jättes seejuures täitmata tema ametikohast ja

volitustest tuleneva kohustuse, teostada vahetult hindamise objektiks oleva sõiduauto

välisvaatlus ja tehnilise seisukorra ülevaatus, fotografeerida vahetult hindamise objektiks olev sõiduauto ning koostada vahetu vaatlusega kogutud andmetel põhinev sõiduauto hindamisakt lisades hindamisakti vahetu fotografeerimise tulemusena tehtud fotod. Sellisel viisil aitas Andero

Sõnitsar kaasa L.N ja Artur Hatšaturjani tahtlikule teole luua teadvalt ebaõige

ettekujutus OÜ Parex Leasing & Factoring esindajale XXX, eesmärgiga saada varalist kasu, sõiduauto Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXXtehasetähisega XXX tegelikust välis- ja tehnilisest

seisukorrast ja väärtusest, millise sõiduauto osas sõlmisid 12.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp

Artur Hatšaturjani isikus müüjana, OÜ Parex Leasing & Factoring ostjana ja liisinguandjana ning OÜ Top Motors L.N isikus liisinguvõtjana ostu-müügilepingu nr XXX hinnaga

1 250 000 krooni ja liisingulepingu nr XXX esitades ühiselt ja kooskõlastatult OÜ-le Parex

Leasing & Factoring sõiduauto väärtuse ja seisukorra kohta OÜ Balti Realiseerimiskeskus

töötaja Andero Sõnitsari poolt 19.10.2007.a. koostatud hindamisakti nr SHA7845 sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. XXX, mis oli tegelikkuses koostatud mitte ostu-müügilepingu ja liisingulepingu objektiks olnud sõiduauto kohta ning 13.11.2007.a. Aadel Kindlustusmaaklerid

OÜ poolt XXXkorraldusel koostatud kindlustuspoliisi kinnitamaks sõiduauto tehnilist korrasolekut ja liikluskõlbulikkust, mis oli aga koostatud kindlustusobjektiks olevat sõiduautot ülevaatamata ja tehnilises seisukorras veendumata, tekitades OÜ-le Parex Leasing & Factoring varalise kahju ja saades ühiselt pettuse teel varalist kasu summas 972 669,49 krooni.

Sellise tegevusega osutas Andero Sõnitsar tahtlikult ainelist kaasabi L.N ja Artur Hatšaturjani tahtlikule õigusvastasele KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemisele, s.o. pani toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus käsitleb tõendeid ja annab neile hinnangu kuriteo episoodide kaupa, otsustades konkreetse episoodi juures ka süüdistatava vastutuse talle süüks arvatud teo toimepanemisel.

L.N süüdistus sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX omastamises

KarS § 201 lg 1 kohaselt on omastamine valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud

muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Seega on

omastamise objektiks vallasasi, mis on teo toimepanija valduses, kuid ei ole tema omandis asjaõigusseaduse § 68 tähenduses (omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle; omanikul on

õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist) .

Sõiduauto BMW 320i reg.nr XXX kuulus süüdistuses näidatud ajal AS-le Hansa Liising, kuid oli OÜ Estauto Grupp valduses, mida kinnitavad alljärgnevad tõendid:

- XXX, kes tegutses Estauto Grupp OÜ nimel vastavalt juhatuse liikme XXX poolt välja antud

notariaalse volikirja alusel (III kd. lk. 157), esitas vaidlusaluse sõiduki BMW registreerimiseelsele ülevaatusele ning vastavalt 05.10.2006.a aktile nr 870515 tunnistati sõiduk nõuetele vastavaks (III kd. lk. 155). Pärast seda (05.01.2007.a) esitas XXX avalduse Eesti

8 Riiklikule Autoregistrikeskusele (ARK) sõiduki registreerimiseks, märkides sõiduki omanikuks Estauto Grupp OÜ (III kd. lk. 156). Estauto Grupp OÜ oli märgitud sõiduauto BMW omanikuks ka 05.01.2007.a välja antud registreerimistunnistusel (III kd. lk. 161).

- Seejärel müüs Estauto Grupp OÜ vastavalt XXXtunnistajana antud ütlustele sõiduki Hansa Liisingule kuskil 300 000 krooni eest.

- Vastavalt 12.01.2007.a Ühinenud Autokeskused AS ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud liisingulepingule nr. XXX võttis Ühinenud Autokeskused AS (edaspidi ÜAK) AS Hansa Liising Eestilt liisingusse sõiduauto BMW 320 reg. märgiga XXX, müüjana on märgitud Estauto Grupp OÜ (III kd. lk. 113) ning 12.01.2007.a koostati ka lepingu lisa nr 1 (liisingueseme üleandmise- vastuvõtu akt; III kd. lk. 114).

- 12.01.2007.a. sõlmis ÜAK omakorda Estauto Grupp OÜ-ga üürilepingu nr 120107-EG (III kd. lk. 115, tüüptingimused lk 116-122), millega ÜAK andis sõiduki BMW reg. märgiga XXX üürile Estauto Grupp OÜ-le alates 12.01.2007.a tingimustel, et esimene makse 77 966,10 tasutakse 3

päeva jooksul lepingu sõlmimisest automüüjale ning igakuine üürimakse on 7245.-; üüriperioodiks 60 kuud, tagastamispäev 30.01.2012. Sõiduki üleandmist Estauto Grupp OÜ-le kinnitab 12.01.2007.a koostatud sõiduki üleandmisakt, millest nähtuvalt anti lisaks sõidukile üle

ka selle päraldised: registreerimistunnistus, liikluskindlustuse poliis, 2 komplekti sõiduki võtmeid ja signalisatsiooni juhtimispulte (III kd. lk. 123).

- 15.01.2007.a esitatud avaldusest ARKile nähtub sõiduki omanike vahetus, omanikuks AS Hansa Liising Eesti (III kd. lk. 163).

Eelmärgitud tõenditest nähtuvalt ei olnud Estauto Grupp OÜ pärast 12.01.2007.a enam sõiduki BMW omanik, kuid sõiduk oli Estauto Grupp OÜ valduses ning äriühing kasutas sõidukit kui äriühingule võõrast asja üksnes üürilepingu alusel.

Juriidiline isik õigusliku abstraktsioonina saab talle kuuluvat vara vallata vaid füüsiliste isikute vahendusel. Karistusõiguslikult loetakse asja valdajaks ka füüsilist isikut, kelle kaudu juriidiline

isik teostab tegelikku võimu talle kuuluvate asjade üle ja väljendab nende valitsemissoovi (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-46-08 p 20).

Kuigi Estauto Grupp OÜ juhatusse kuulusid vastavalt Äriregistri teabesüsteemist saadud

andmetele (III kd lk 168-170) süüdistuses kajastatud perioodil XXX, XXXja XXX, on kriminaalasjas tuvastatud, et tegelikult korraldasid äriühingu igapäevast majandus- ja äritegevust XXXvastavalt XXX poolt välja antud volikirjale ja L.N kui XXX elukaaslane. XXX

on andnud ütlusi, mille kohaselt töötasid tegelikult Estauto Grupp OÜ-s tema ja L.N , XXX ja XXXolid vaikivad liikmed, nad võeti juhatusse, kuna firma käive kasvas suureks ning neil ei olnud enam ühe juhatuse liikmega võimalik autosid müüa. L.N ütluste kohaselt oli Estauto Grupp OÜ vormistatud küll tema elukaaslase XXX nimele, kuid firma tegevust juhtisid tema (L.N) ja XXX, kellel oli notariaalne volitus ning kes tegeles ametliku poolega, tema abistas XXXi.

XXX ütluste kohaselt kasutas vaidlusalust BMW-d rendilepingu kehtivuse ajal natuke aega tema

ning sõiduk käis läbi erinevate klientide, kes tahtsid sõidukit ära osta; samuti tasus tema

rendimakseid kuni 2007.a kevadeni. Lahkus Estauto Grupp OÜ-st 2007.a ning andis lahkudes sõiduki koos dokumentidega üle L.N-ile.

L.N end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt puutus

BMW-ga kokku vaid selle soetamise hetkel, kuna suhtles kliendiga, kes auto tellis. Auto

tehnilise passi viibimisega kadus klient ära ning auto vormistati Estauto Grupp OÜ nimel

9 liisingusse, hiljem tegeles autoga XXX, tema autoga rohkem kokku puutunud ei ole, välja arvatud auto üleandmise hetkel. Tema teada seisis auto mõnda aega, oli vahepeal rendis; autol oli

ka ostja, kuid tehing jäi katki. Auto jäi müümata, kuna Ühinenud Autokeskusel oli määratud ennetähtaegse lepingu lõpetamise trahviks 20% jääkväärtusest, mis tol hetkel moodustas 70 000 krooni. Vaidlused auto üle kestsid pikka aega, kas auto välja osta või üle anda kellelegi, kuid

pank järeleandmisi ei teinud, tänu sellele jäi auto seisma. Pärast XXXtöölt lahkumist tema sõiduautot ei kasutanud, andis sõiduki üle Estauto Grupp OÜ ostnud isikule 09.08.2007.a pärast notari juures käiku aadressil Kadaka tee 5.

XXX kui L.N elukaaslane on kasutanud oma õigust keelduda kohtuistungil ütluste andmisest, kuid kohtueelses menetluses võeti XXXa ülekuulamise protokolli juurde järgmised dokumendid: ärakiri 09.08.2007.a sõlmitud osaühingu osa müügilepingust; OÜ Estauto Grupp

dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt 09.08.2007; ainuosaniku otsus; firma põhikiri ja koopia firma ostu-müügilepingust 13.10.2005.a. Vastavalt 09.08.2007.a sõlmitud osaühingu osa müügilepingule müüs XXX kui Estauto Grupp OÜ seaduslik esindaja Estauto Grupp OÜ XXX

(III kd. lk. 179-181). Dokumentide üleandmis-vastuvõtmise akti kuupäevaga 09.08.2007.a (III kd. lk 182) on allkirjastanud nii XXXkui ka XXX. Sama kuupäevaga dokumentide üleandmis- vastuvõtmisakti (VI kd, lk. 9) esitas kohtule ka L.N kaitsja, kuid erinevus kahe akti vahel seisneb selles, et kaitsja esitatud aktil on märge muuhulgas ka sõiduki BMW reg. märgiga XXX üleandmise kohta XXXle, milline märge aga XXX saadud dokumendil puudub.

XXX kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt vormistati Estauto Grupp OÜ üksnes

fiktiivselt tema nimele, seda, et firmal on kohustused mingi sõiduauto osas, sai teada alles

politseis; tema vaidlusalust autot kordagi näinud ei ole ning ei oska ka autot juhtida (ei oma autojuhilube).

Seega on L.N ja XXX antud ütlused sõiduki üleandmise kohta vastuolulised ning ütluste

pinnalt ei ole võimalik üheselt järeldada ka sõiduki faktilist asukohta pärast 09.08.2007.a. Analüüsides ja kõrvutades kriminaalasjas kogutud tõendeid omavahel, kaaludes kõiki asjaolusid ja võimalikke eesmärke, samuti hinnates nii L.N kui ka XXX ütluste elulist usutavust, on

kohus seisukohal, et XXX ütlusi talle sõiduki mitteüleandmise kohta saab lugeda usaldusväärseks ning tõendid kogumis kinnitavad sõiduki BMW omastamist L.N poolt. Kohtu hinnangul saab tunnistajate ja süüdistatava XXX ütluste ning muude tõenditega seostada L.N talle esitatud süüdistusega, kuna need on loogilises seoses aset leidnud sündmuse

käiguga ning lükkavad ümber süüdistatava L.N paljasõnalised ja ennastõigustavad selgitused.

31.05.2007.a sõlmitud kolmepoolse lepinguga (liisingulepingutest ja üürilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise leping ja kokkulepe täiendavate garantiide kohta) AS Hansa

Liising Eesti (HLE), AS Ühinenud Autokeskused (ÜAK) ja OÜ Kommest Autokeskused (Kommest) vahel (III kd. lk. 125-132, lisad lk. 133-148) on tõendatud, et Estauto Grupp OÜ-l

olid probleemid maksekohustuste täitmisega. Nimelt nähtub viidatud lepingu punktist 3.1, et ÜAK loovutas lepingu lisas nr 3 nimetatud probleemsetest üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused täies osas tasu eest HLE-le ning punktis 6.1 kinnitas Kommest HLE-le, et

annab kõikide probleemsete üürilepingute esemeks olevatele sõidukitele enda täieliku

tagasivõetamatu ja vastuvaidlematu tagasiostugarantii. Lepingu lisast nr 3 (III kd. lk. 147)

nähtub, et probleemseks üürilepinguks oli ka Estauto Grupp OÜ ja ÜAK vahel sõlmitud üürileping nr 120107-EG (sõiduk XXX). Estauto Grupp OÜ makseraskusi kinnitavad ka ÜAK-s

töötanud XXXütlused, mille kohaselt tasus Estauto Grupp OÜ üürimakseid ainult kuni 01.04.2007.a, juba peale paari-kolme makset jäädi võlgu, oli probleemne klient algusest peale.

10 Seega L.N, olles Estauto Grupp OÜ huvides tegutsev isik ning saades XXXtöölt lahkudes enda valdusesse sõiduki BMW, ei asunud täitma rendilepingust tulenevaid kohustusi, vaid asus otsima mitmesuguseid võimalusi nendest vabanemiseks. L.N on andnud ütlusi, et püüdis

ettevõtet müüa, ettevõtte müük venis, kuna neil olid liisingus mitmed sõidukid, tahtsid need

maha müüa või kohustused kellelegi teisele üle anda. Seega eiras L.N teadlikult

üürilepingust tulenevat kohustust lootuses kas sõiduki või ettevõtte müügiga sellest vabaneda

ning ei ole välistatud, et just makseraskuste tõttu müüs XXX L.N initsiatiivil Estauto Grupp OÜ XXXle.

L.N ütluste kohaselt tunti Estauto Grupp OÜ vastu ise huvi kahe vene keelt kõneleva meesterahva poolt, kelle nimesid ei mäleta, võib-olla Sergei ja Maksim, kes rääkisid vene keeles.

Läbirääkimised kestsid kaua, kuna nad pidid ise ühendust võtma, kui on valmis ettevõtte müügiks. Tehing toimus reaalselt Raplas notaribüroo ees, kohal olid kaks venelast, kellega ta

esialgselt oli suhelnud. Peale tehingu toimumist korjas kokku raamatupidamisdokumendid, bilansi, auto ja nad leppisid kokku samal päeval uue kokkusaamise Estauto Grupp OÜ juriidilisel aadressil Kadaka tee 5, kus toimus kogu vara ja dokumentide üleandmine. BMW-ga oli kaasas üks võti, kuna teist võtit Saksamaalt kaasa ei saadud. Estauto Grupp OÜ müügi korraldamiseks

esitati notarile need dokumendid, mis olid vajalikud tehingu sõlmimiseks. Ei mäleta, millised dokumendid esitas ostja kohta, võis olla, et esitas ka XXX isikut tõendava dokumendi. Nimesid ta ei mäleta, tema mäletamist mööda esitas dokumendid notar, tema ei ole dokumente esitanud.

Ta ei mäleta, kas III köites lk 182-184 olevad dokumendid (üleandmise-vastuvõtmise akti, ainuosaniku otsuse ja põhikirja) esitas XXX allkirjastamiseks tema. Tema kindlasti ei käskinud

XXXl märkida elukohana XXX. Osaühingu müügi eest sai ta 100 000 krooni, selle summa andsid talle üle inimesed, kes XXX koos olid seal Kadaka tee 5, kui oli õhtul kokkusaamine ja

anti üle kogu firma dokumentatsioon ja auto. Osaühingu osa hinna märkimisel summas 1 240 000 krooni on notar eksinud, notar on võtnud osakapitali suuruse ja märkinud selle firma ostuhinnaks. Teab, et auto üleandmise kohta on olemas ka dokument. Üleandmis-vastuvõtmisakt vormistati hiljemalt 09.08.2007.a. Tema mäletamist mööda oli dokument valmis ja allkirjastas selle lepingu XXX ja autot üle andes allkirjastas selle ka XXX sama päeva õhtul kui auto üle anti Kadaka tee 5 ja samal päeval kui notaris käidi. Ei tea, miks on vormistatud kaks samasisulist

dokumenti sama kuupäevaga, ta ei tea, kes koostas eelnevad dokumendid, võib-olla notar, võimalik, et ta ei teadnud sellest autost ja siis oligi vaja lisadokument koostada, ta ei tea, kes koostas. Arvab, et need kolm dokumenti on koostanud notar, võib-olla asjad kattuvad. Ta ei tea, miks XXX ütles, et ta autot ei saanud. Auto üleandmisel Kadaka tee 5 istus rooli üks nendest

kahest mehest, kellega XXX sinna tuli; ühega sõitis ta minema, teine sõitis selle BMW-ga minema; kuhu nad sõitsid, ta ei tea. L.N on andnud ütlusi, et XXX oli pigem variisikuks, ta ei pööranud sellele tähelepanu, kuna tehing sai tehtud ja mingeid takistusi selleks ei olnud.

XXXon kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et 2007.a suvel, vist augustis, tuli tema juurde üürikorterisse aadressil Tallinn Kalamaja 7-13 X , kelle perekonnanime ta ei tea ning kes pakkus

talle võimalust teenida raha 10 000 krooni sellega, et laseb ühe firma fiktiivselt tema nimele vormistada. Töötas X jaoks, st tegi ühes korteris remonti tema palvel ning remondi eest maksis X . Vähesel määral tunneb X ka tema elukaaslane XXX . Seejärel umbes nädala pärast tuli X talle järele ning sõidutas ta Tallinnast välja Pärnu suunas. Sõitsid umbes 40 minutit ja jõudsid

notariaalkontori juurde. Ootasid maja ees natuke, kui saabus auto, millest väljus neiu koos noormehega ja vist notar. Kõik olid eestlased, nimesid ei tea. X jäi teda autosse ootama, tema läks koos nendega II korrusele, kus vormistasid notari juures Estauto Grupp OÜ tema nimele,

notar tõlkis need dokumendid ja ütles, et ta on nüüd selle firma omanik. Allkirjastas Estauto

Grupp OÜ ainuosaniku otsuse, põhikirja ja dokumentide üleandmis-vastuvõtmise akti. Dokumentidel ära toodud isikuid ta ei tunne, dokumentides toodud aadressil Tallinn XXX ei ole

ta kordagi elanud, kuid neiu elukaaslane palus, et ta nimetaks notarile selle enda aadressiks. Seejärel nad lahkusid erinevaid teid ning X sõidutas ta koju Tallinnasse ja maksis talle 10000

krooni nagu oli lubanud. Peale antud firma fiktiivse ostu ei ole ta endiste omanikega rohkem

11 kohtunud. Maksimi-nimelist isikut tema ei tunne. Ta ei mäleta, kas ta andis oma välismaalase passi X kätte, et sellest koopia teha või esitas selle alles notari juures. Antud firma dokumentide

ülevõtmisest polnud mingit juttu, ta sai vaid notariaalselt kinnitatud ostu-müügilepingu, teisi dokumente ta ei ole saanud. X kontaktandmeid tal ei ole, kuid X teab tema elukohta ning käis

viimati tema juures XXX umbes 2008.a kevade lõpus ning palus temalt valgele tühjale paberilehele tema allkirja, mida ta ka andis, sest X selgitas, et seda on vaja ning tal mingeid probleeme ei teki.

Kõrvutades L.N ja XXX vastuolulisi ütlusi sõiduki üleandmise / mitteüleandmise ning sellele eelnenud ja järgnenud sündmuste kohta nõustub kohus prokuröriga, et L.N ütlused

on ebausaldusväärsed ning nendele tuginedes ei ole võimalik seostada faktilisi asjaolusid tegelikkusega. Ka kohus ei pea usutavaks, et isik, kes peab kauakestvaid läbirääkimisi ettevõtte

müügi osas ning kes ise lubab märku anda müümise valmisolekust, ei suuda meenutada võimalikke ostjate nimesid. Samuti ei pea kohus usutavaks, et ei ole säilinud ühtegi kontakti (nt

e-postiaadress, telefoninumber jms), mille abil ostjaid tuvastada ning nad süüdistatava väidete kinnitamiseks õiguskaitseorganisse ütluste andmiseks kutsuda. Prokurör on õigustatult viidanud

Riigikohtu praktikale, et olukorras, kus isik asub ennast aktiivselt kaitsma, peab ta looma ka võimaluse tema väidete kontrollimiseks, kuid sellist tahet L.N üles näidanud ei ole. Seega

saab süüdistatava väiteid ettevõtte müügiläbirääkimiste kohta pidada paljasõnaliseks ning

esitatud viited osundavad üksnes tõsiasjale, et tegelikkuses mingeid läbirääkimisi ei toimunud ning ettevõtte püüti maha müüa isikule, kellel äritegevusest ning sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest ettekujutused ja teadmised puudusid. Selleks sobis hästi XXX, kes oli nõus firma

kindla summa eest enda nimele vormistama, tundmata huvi ettevõtte sisulise tegevuse ning tegeliku majandusliku olukorra vastu.

Vastuolulised on ka L.N ütlused selle kohta, millised dokumendid notari juures

allkirjastati, millised koostati Estauto Grupp OÜ poolt ja millised notar. Kohus peab küll

võimalikuks, et isik ei suuda üksikasjalikult meenutada kõiki üksikasju, mis puudutavad

dokumentide esitamise järjekorda või selle ettevõttepoolset koostajat, kuid kindlasti peaks

äriühingu eest seisev isik tundma huvi ja teadma, millised dokumendid ettevõtte poolt

üleandmise kohta vormistati ja notarile esitati ning mis on seal kajastatud, tagamaks ettevõtte korrektne üleminek. Eriti kummastav on kahe erineva üleandmis-vastuvõtuakti olemasolu, kus

erinevus puudutab just vaidlusaluse sõiduauto kajastamist. Kohus ei pea mingilgi määral

usutavaks, et juhul, kui sõiduauto oleks koos firma dokumentatsiooniga üle antud, oleks äriühingu esindaja suhtunud pealiskaudselt selle fakti märkimisse üleandmise akti ning lasknud ostja poolt allkirjastada akti, kus sõiduki üleandmine kajastatud ei ole, seda enam, et tegemist ei

olnud odava hinnaklassis oleva sõidukiga. On usutav, et ettevõtte müügiga on seotud need

dokumendid, mis võeti kohtueelses menetluses 07.04.2008.a protokolli juurde, kui üle kuulati äriühingu juhatuse liige J. Sepp, kes müügilepingu allkirjastas ning ka notari juures viibis. Kahe

erineva akti olemasolu viitab vaid sellele, et 09.08.2007.a XXXle sõidukit üle ei antud ning

kohtuistungil esitatud üleandmis-vastuvõtuakt on koostatud tagantjärele. Kohus peab võimalikuks, et XXX andis allkirja tühjale paberile, millele hiljem kanti vajalikud andmed ka sõiduki üleandmise kohta. Prokurör on viidanud, et teise akti koostamise vajadus tekkis pärast L.N vahistamist 02.04.2008.a ja talle sõiduki omastamise kahtlustuse esitamist vajadusega koguda L.N tegevust varjavaid ja õigustavaid dokumente ja tõendeid ning kohus nõustub sellega. Sellisel viisil tegutsemine on ajalises seoses aset leidnud sündmustega, sealhulgas ajaga, mil XXX ütluste järgi käis XXX tema juures tühjale lehele allkirja andmas. Kuigi XXX eitab Käru valda sõitmist XXXga kokkusaamise eesmärgil, samuti XXX allkirja küsimist, peab kohus

usutavaks XXX sellekohaseid ütlusi ning seda just sündmusest kui tervikust lähtudes. Kohtu hinnangul ei ole XXX ütlused eluliselt usutavad mitte üheski tema poolt esitatud faktis, mistõttu ei pea kohus neid usaldusväärseteks ning ei saa võtta aluseks L.N käitumisele õigustavate

hinnangute andmisel. Nii ei pea kohus usutavaks, et XXX sõidutas XXX üksnes XXX palvel Raplasse, seejuures huvi tundmata, mis eesmärgil XXX sinna minna tahab, kui kaua tal seal aega

12

võib minna ning seda kõike olukorras, kus sisuliselt XXX ja XXX vahel sõprussidemed puudusid. Kohus ei eita, et selliseid omakasupüüdmatuid isikuid kindlasti leidub, kuid arvestades antud situatsiooni ja XXX vastupidiseid ütlusi ei ole XXX ütlused kuidagi tõsiseltvõetavad. Seda enam, et XXXga sarnaseid ütlusi on andnud ka tunnistaja XXX , kes alustas 2007.aastal kooselu XXXga ning tundis ka XXX . XXX on andnud ütlusi, et XXX käis Käru vallas 2008.a kevadel

ja tahtis XXXga rääkida ning XXX sõnade kohaselt oli XXX tahtnud puhtale lehele tema allkirja. XXX ütlustele toetudes saab ka väita, et XXXle BMW-d üle ei antud, kuna XXX ei ole näinud XXX BMW-ga sõitmas ning XXX ei rääkinud peale notaris käimist ka firma soetamisest ja sellega tegelemisest ning tal puudus selleks ka vara. Arvestades, et XXX ja XXX elasid alates 2007.a aastast koos, oleks XXX sõiduki olemasolu kindlasti märganud, samuti märganud XXX tegutsemist firma juhina. Lähtudes XXX aktiivsest käitumisest XXX toimetamisel Raplasse

notari juurde on tuvastatav ka XXX seos L.N-iga , kuigi XXX on tutvust L.N-iga

eitanud. XXX tegutsemine kinnitab, et just tema oli isik, kelle kaudu L.N leidis

äriühingule vajaliku ostja, st ostja, kes oli huvitatud kiirest rahateenimisest ja kellel vajalikud teadmised tehingutega kaasnevatest vastutustest puudusid.

Kuigi XXXle saab ette heita ükskõikset, vastutustundetut ja naiivset suhtumist nii firma ostmisse

kui ka tühjale paberile allkirja andmist, on tema tegevus ja ütlused jälgitavad, üheselt mõistetavad ning loogilises järjestuses L.N-ile etteheidetava teoga. L.N seevastu on püüdnud anda õigustavaid ütlusi, mis sobiksid kuidagi tema tegevusega süüdistuses näidatud ajal

ja situatsioonis ning mis seetõttu on vastuolulised, paljasõnalised ja kontrollimatud. Lisaks

vastuoludele väidetavate ostjate ja notarile esitatud dokumentide kohta on küsitav, kas firmat

müüv isik saaks niivõrd pealiskaudselt suhtuda müügilepingusse nagu seda on tehtud Estauto Grupp OÜ müümisel L.N initsiatiivil. Nii on kohatu süüdistada notarit vale müügihinna kajastamisel lepingus, kuna teatavasti on sellekohased andmed lepingusse kantud lepingupoolte

ütluste kohaselt ning notari eksimise korral oleks sellele õiguspärase tehingu korral kindlasti tähelepanu juhitud. Mõistetavalt ei ole müügihind ka selline pisiasi, millele lepingu sõlmimisel tähelepanu ei pöörata ning mille valesti kajastamine ei ärataks koheselt tähelepanu. Tegelikkust mittekajastavad on ka L.N ütlused selle kohta, et BMW-ga oli kaasas üks võti, kuna teist

võtit Saksamaalt kaasa ei saadud. Ometi on Estauto Grupp OÜ-le sõiduki üleandmisel ÜAK poolt 12.01.2007.a koostatud sõiduki üleandmisaktis märgitud, et koos sõidukiga anti muuhulgas

üle 2 komplekti sõiduki võtmeid. Kõik eeltoodu viitab üheselt, et dokumendid, mis pidid

ettevõtte üleminekut kajastama, olid formaalsed ning koostatud selleks, et notaril ei tekiks

kahtlust müügitehingu õiguspärasuses ning notari juures müügilepingu vormistamine kandis üksnes eesmärki äriühinguga seotud kohustustest vabaneda. Seda, et XXX kui ostja oli pigem variisik, ei ole sisuliselt vaidlustanud ka L.N ise, kinnitades seega, et andis nö variisikule

üle ka sõiduauto. Juba selline fakt iseenesest tekitab kahtlust, et kas ikka variisikule, kelle

tegelikke eesmärke firma soetamisel saab pidada ebaselgeks, antakse üle hinnaline sõiduauto

ning seda ajal, mil Estauto Grupp OÜ ja ÜAK vahel oli kehtiv üürileping. Siit saab vaid

järeldada, et tegelikkuses L.N sõidukist loobuda ei tahtnud ning XXX üle ei andnud. Miks muidu ei leia sõiduki üleandmine kajastamist üleandmis-vastuvõtmisaktis, mis võeti XXX

ülekuulamise protokolli juurde ning miks ei leia Estauto Grupp OÜ dokumentatsioonis

kajastamist sõiduauto BMW-ga võetud kohustused seoses üürilepinguga, mis ilmselgelt oleks sõiduki üleandmisega kaasnenud.

Eeltoodu pinnalt on kohus seisukohal, et sõiduki üleandmist XXXle faktiliselt ei toimunud. L.N

ütlused auto üleandmise kohta Kadaka tee 5 juures 09.08.2007.a on otsitud ja ei ole haakuvad sellele eelnenud ja järgnenud sündmustega. Nagu juba eespool toodud, ei pea kohus kuidagi usutavaks, et L.N annab auto ja firma üle isikutele, kelle nimesid ta ei tea ja kelle

kontaktandmeid ta ei esita. Kahest vene keelt kõnelevast mehest, kes väidetavalt olid XXX kaasas ka notaribüroos, ei ole sõnagi rääkinud ka XXX , kes XXX kogu aeg autos ootas ning kindlasti oleks märganud ka XXX koosolemist nimetatud isikutega. Kohus nõustub prokuröriga, et L.N huvi sõiduki vastu nähtub ka tunnistajate XXX ja XXX ütlustest, mille kohaselt

13 valis sõiduki välja just L.N. On usutav, et isik, kellele sõiduk meeldib ning kes on teinud

sellele väljaminekuid, ei taha sellest ka kergekäeliselt loobuda ning on huvitatud selle endale saamisest. Loogilised on ka prokuröri järeldused tunnistajate XXX ja XXX ütlustes selle kohta, mis sai sõidukist pärast seda, kui XXX oli sõiduki L.N-ile üle andnud. Nimelt tõi prokurör välja, et vastates tema küsimusele kinnitas XXX, et ei tea, mis BMW-st peale selle üleandmist

edasi sai. Ka XXX , kes töötas OÜ-s Ühinenud Autokeskused ja tegeles probleemsete üürilepingute objektiks olevate sõidukite otsimisega selgitas, et asus 2007.a aasta lõpust sõidukit

otsima, võttis ühendust XXX , kes kinnitas, et ei tea autost midagi, kuna andis sõiduki L.N-ile . Kohtuistungil, vastates kaitsja küsimusele, kellele auto BMW L.N poolt üle anti, vastas XXX, et nendele, kes firma Estauto Grupi ära ostsid, L.N ütles talle seda. Juhul, kui

L.N tõesti andis auto üle firma ostnud isikutele, oleks selline informatsioon pidanud XXXil olema teada ka 2007.a lõpus XXX auto kohta selgitusi andes, kuid midagi sellist ta ei öelnud, andes vaid L.N telefoninumbri. Kuigi XXX selgituste kohaselt lahkus ta Estauto

Grupist töölt 2007.a kevadel ning sellest tulenevalt võiks väita, et ta ei saanudki teada, mis täpselt sõidukist sai, siis tuginedes L.N ütlustele XXX töösuhte kohta võib vastupidiselt väita, et sõiduki üleandmisest oleks XXX kindlasti teadnud hiljemalt 2007.a lõpust. Nimelt andis L.N ütlusi, et XXX töötas Estauto Grupis lõpuni välja, nii kaua kui firma tegutses, oli seal ka XXX , neil oli sõprussuhe ning ametlikke lepinguid ei olnud; kui midagi teha oli, XXX tegi, seda ei saa ära fikseerida kuupäevaga. Arvestades, et Estauto Grupp OÜ müüdi 09.08.2007.a, mil väidetavalt anti üle ka sõiduauto, oleks selline fakt olnud teada ka XXX , kuid midagi sellist XXX veel 2007.a lõpus ei teadnud. Seega saab taaskord väita, et sõidukit üle ei antud ning L.N vastupidistele ütlustele ei saa kohus tugineda.

Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et sõiduauto BMW 320i reg. nr. XXX jäi kevadel 2007.a pärast XXX väidetavat töölt lahkumist L.N valdusesse ning 09.08.2007.a OÜ Estauto Grupp OÜ osa müümisel XXXle sõidukit üle ei antud. Lähtudes

AS Kommest Autokeskused pankrotihalduri Tarmo Villmanni ütlustest ei kuulu sõiduk ka

Kommest Autokeskused pankrotivara hulka füüsiliselt, vaid ainult dokumentaalselt. XXX on

selgitanud, et vastavalt 2007.a kolmepoolsele lepingule tekkis Kommest Autokeskusel BMW

suhtes tagasiostukohustus ning 2008.a oli Kommest Autokeskus sunnitud sõiduki ära ostma, tasudes sõiduki eest 332 334,89 krooni. Kuigi vastavalt 05.05.2008.a AS Hansa Liising Eesti ja Kommest Autokeskused OÜ vahel sõlmitud müügilepingust TOL nr XXX punktist 5 nähtuvalt

läks üle ka eseme (sõiduki) valdus, kinnitas pankrotihaldur, et otsest valdust Kommest Autokeskused ei saanud.

Seega oli sõiduk enne 09.08.2007.a ja on jätkuvalt L.N valduses, mille ta on pööranud enda kasuks, kuna sõiduk oli Estauto Grupp OÜ kasutuses üksnes üürilepingu alusel ning L.N

kui äriühingu huvides tegutsev isik ei ole siiani sõidukit tagastanud selle tegelikule

omanikule, s.o AS Hansa Liising Eestile kuni 04.05.2008.a ja alates 05.05.2008.a Kommest Autokeskused OÜ-le. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu ei oleks sõiduki omastamine

L.N poolt tõendatud seetõttu, et keegi ei ole näinud teda sõidukit valdamas, ei ole

kindlaks tehtud sõiduki asukohta ning puuduvad andmed, et L.N oleks auto suhtes mingeid käsutusi teinud. XXX, kes oli sõiduki viimane teadaolev kasutaja, andis sõiduki üle L.N-ile kui Estauto Grupp OÜ tegelikule esindajale ning kellel seetõttu lasus kohustus seista hea ka üürilepingu täitmise eest. Kuna sõiduk oli Estauto Grupp OÜ jaoks võõras asi, on sellega

seotud igasuguste kohustuste täitmata jätmises ja omanikule mittetagastamises tuntav tahe sõiduk enda kasuks pöörata. L.N, väites, et andis sõiduki osaühingu müümisel üle, ei ole seega sisuliselt vaidlustanud sõiduki valdust kuni 09.08.2007.a. Kuna kohus on tuvastanud, et sõidukit XXXle kui osaühingu ostjale L.N tegelikult üle ei andnud ning L.N muid andmeid sõiduki tema valdusest väljaminemise kohta andnud ei ole, saabki sõiduk olla jätkuvalt vaid L.N valduses. Siinjuures ei oma ka tähtsust, kuidas isik valdust teostab, kas kasutab sõidukit aktiivselt või hoiab kasutamata vaid temale teadaolevas asukohas, nagu seda on antud juhul teinud L.N. Asjaolu, et sõiduki faktiline asukoht on asjast huvitatud isikutele siiani

14

teadmata, ei tähenda seda, et sõiduk ei oleks L.N valduses, vaid kinnitab L.N sihikindlat tegutsemist omastamise eesmärgil.

Kuna L.N on varem toime pannud omastamise (teda on karistatud Tallinna Linnakohtu 13.05.2004.a. otsusega KarS § 201 lg 2 p. 2 järgi)

vastab L.N selline käitumine KarS §

201 lg 2 p 1 objektiivsetele tunnustele. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust

koosseisu kõigi asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt

kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et L.N eesmärgiks oligi vaidlusalune sõiduk endale jätta ning seda tegelikele omanikele mitte tagastades teadis ta, et tema selline käitumine ei ole seaduspärane ja õigusvastane tegevus on karistatav. Tuginedes uuritud tõenditele on kohus seisukohal, et L.N tegutses kavatsetult.

Esitatud tõendite põhjal kohus süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Seega tuleb L.N poolt KarS § 201 lg 2 p 1 sätestatud tunnustele vastava

koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks ning mõista karistus vastavalt ettenähtud sanktsioonile.

L.N süüdistus notarile ebaõigete andmete esitamises

KarS § 281 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab muuhulgas ka ebaõigete andmete esitamine notarile.

L.N ei tunnistanud end notarile ebaõigete andmete esitamisega seonduvas süüdistuses süüdi. Kohtus ta ei mäletanud, millised dokumendid ta esitas notarile ja kas ta üldse ise esitas mingeid dokumente, kuid peale mälu värskendamiseks tema kohtueelses menetluses

antud ütluste avaldamist, kinnitas ta nende ütluste õigsust. Ütlustest tulenevalt esitas ta enne firma müügitehingut notarile ka firma ostja XXXisikut tõendava dokumendi koopia ja tegi seda faksi või meili teel.

Seega ei ole õige süüdistuse väide, mille kohaselt esitas ta teadvalt ebaõigeid andmeid 09.08.2007.a. Kille Piiburi notaribüroos.

Lisaks eeltoodule leiab kohus ka seda, et L.N poolt notarile faksi või meile teel

saadetud andmed ei olnud ebaõiged. Firma Estauto Grupp ostjaks oli K.A, kes viibis

notari juures tehingu sõlmise ajal ja kelle isikut tõendava dokumendi koopia L.N notarile ka saatis XXX sõlmis lepingu enda eest ja nimel ning avaldas notarile ka vastavat tahet. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et XXX ostis ettevõtte majanduslikust kaalutlusest lähtudes ja tema tegelik soov väljendus rahalises panuses, mille ta sai XXX . Seega oli XXX olemas ka konkreetne ostusoov ning puuduvad andmed selle kohta, et talle oleks tehtud takistusi ettevõtet

ka tegelikult omada ning seda juhtida, sõltumata Estauto Grupp OÜ eesmärgist äriühingu

müümisel. №tariaaltehingu sõlmimisel ei oma tähtsust ja notarit see ka ei huvita, mida ostja hiljem firmaga teeb. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et KarS § 281 lg 1 objektiivne koosseis täidetud ei ole ning L.N tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. L.N süüdistus kelmuses sõiduauto Audi A8L osas

KarS § 209 kohaselt on kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija

saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk

kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Oluline on siiski, et tegemist oleks asjaoludega,

15

mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus. (RKL 3-1-1-98-09 p 13). Prokuröri poolt muudetud süüdistuse kohaselt seisnes L.N kelmusena käsitletav tegevus selles, et L.N esitas tahtlikult ja teadlikult AS-le DNB №rd Liising AS Saksa Auto poolt

16.07.2007.a koostatud hindamisakti nr SHA6802 sõiduauto Audi A8L tehasetähisega XXX kohta hinnaga 1 300 000 krooni, mis aga tegelikkuses ei olnud koostatud sõiduauto Audi A8L

tegeliku ülevaatamise käigus, mistõttu hindamisaktis fikseeritud sõiduki väärtus ei kajastanud sõiduki tegelikku väärtust arvestusega sõidukil olnud vigastustega. Tulemusena kandis AS DNB

№rd Liising OÜ-le Top Motors üle sõiduauto Audi A8L reg.nr XXXmüügihinna summas 967 000 krooni. L.N kaitsja on seisukohal, et süüdistuses näidatud teokirjeldusest jääb arusaamatuks, kes on antud võimaliku kelmuse süüdistuse tähenduses isikuks, kes on teinud kellegi pettuse tõttu

varakäsutuse ja kas see varakäsutus on tehtud ning milles seisneb võimaliku eksimuse tõttu tehtud varakäsutuse läbi kahju. Süüdistuses on välja toomata, mis siis oli tegelikult Audi A8L väärtus.

Kohus, lähtudes esitatud süüdistusest ning hinnanud antud episoodis kogutud tõendeid kogumis, leiab, et L.N ei ole viinud ega hoidnud kannatanut eksimuses, mille tagajärjel viimane sõlmis tehingu. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses näidatud sõiduauto A8L toodi Eestisse Saksamaalt XXX poolt vastavalt L.N poolt antud juhistele ning sõiduauto oli avariiline. Vaidlust ei ole ka

selles, et süüdistuses näidatud sõiduauto oli 31.07.2007.a sõlmitud müügi- ja liisingulepingu objektiks. Nii on AS DnB №rd Liising kui ostja (esindaja XXX ) ja OÜ Top Motors kui müüja (esindaja L.N) sõlminud 31.07.2007.a müügilepingu XXX (II kd. lk. 249) selle kohta, et

müüja müüb ja ostja ostab liisinguvõtja OÜ Top Motors huvides sõiduauto Audi A8

tehasetähisega XXX ning millel on lisavarustus vastavalt Saksa Auto AS sõiduki hindamise aktile nr SHA 6802, 16.07.2007.a. Sõiduki maksumuseks oli 1 300 000 krooni. 31.07.2007.a on sõlmitud liisinguleping nr XXX (II kd. lk. 250), kus liisinguandjaks oli AS DnB №rd Liising (esindaja XXX ), liisinguvõtjaks ja müüjaks OÜ Top Motors (esindaja L.N) ning liisinguesemeks oli Audi A8 tehasetähisega XXX, millel oli lisavarustus vastavalt Saksa

Auto AS sõiduki hindamise aktile nr SHA 6802, 16.07.2007.a. Sõiduki maksumuseks oli 70 411,14 EUR ilma käibemaksuta. Liisingulepingu nr XXX lisa (II kd. lk. 253, liisingueseme

üleandmise vastuvõtmise akt) kohaselt toimus 31.07.2007.a ka liisingueseme (sõiduki) üleandmine – vastuvõtmine.

Vastavalt OÜ Top Motors 31.07.2007.a väljastatud arvele nr 2007/0062 (II kd. lk. 255) oli sõiduki Audi A8 tehasetähisega XXX kogusumma koos käibemaksuga 1 300 000 krooni, millest ettemaks oli 333 000 krooni ning DnB №rd Liisingu poolt kuulus tasumisele 967 000 krooni; arvel on märge: makstud 01.08.2007.a. Seega on tuvastatud, et tulenevalt 31.07.2007.a sõlmitud müügi- ja liisingulepingust nr XXX on DnB №rd Liising kandnud OÜ-le Top Motors üle 967 000 krooni nagu on näidatud süüdistuses

ning tasumisele kuuluv summa saadi tuginedes Saksa Auto AS poolt koostatud sõiduki hindamise aktile.

16

Antud episoodi kohta on andnud tunnistusi nii sõiduki Saksamaalt kohale toonud Edward

Valsberg, AS DnB №rd Liising esindajana lepingud sõlminud XXX kui ka hindamisakti koostaja XXX ning sõiduki seisundi osas saab arvestada selle registreerimiseelse ülevaatuse akti, samuti sõidukist vahetult tehtud pilte pärast selle soetamist Saksamaalt (II kd. lk 190-194).

Vastavalt tunnistaja XXX ütlustele jõudis ta Audi A8L-ga Eestisse 13.07.2007.a, sõites kaks-

kolm päeva, liikuma hakkas 11.07.2007.a. Sõiduk oli väikese avariiga, tagumine pamper ja vasak tiib olid mõlkis ja neid prooviti sirgeks tõmmata, samuti oli vist probleeme pagasiluugiga.

Sõiduki tehniline seisukord oli hea ning oli sõidukorras. Avariilised vigastused ei mõjutanud sõiduomadusi ning tavavaatajale paistsid avariitunnused välja minimaalselt. Sõiduk tehti korda ja talle pandi teised pamperid ja summutid, uued tagatuled, auto sai uue täisvälimuse – Audi A8-st sai Audi S8. 16.07.2007.a registreerimiseelse ülevaatuse akti nr 972853 (II kd. lk. 213) kohaselt vastas sõiduk Audi A8L VIN-koodiga XXX nõuetele ning 16.07.2007.a esitas L.N kui Top Motors OÜ esindaja ARK-ile taotluse sõiduki registreerimiseks (II kd. lk. 214). 16.07.2007.a on Saksa Auto AS esindajad XXX ja XXX allkirjastanud Audi A8L VIN-koodiga XXX hindamisakti SHA 6802, millest nähtuvalt on sõiduki väärtuseks 1 300 000 krooni (II kd. lk. 247-248)

Hindamisakti koostaja XXX on andnud tunnistajana ütlusi, mille kohaselt teab L.N kui klienti seoses tööga, kuna L.N on pöördunud tema poole hindamisakti saamiseks mitmete

autodega. Sõiduki hindamisel selgitab välja sõiduki aastaarvu, vanuse, varustuse, läbisõidud, arvestab reaalset välimust; eeldavad, et sõiduk on tehniliselt korras, tehnilist kontrolli kohapeal

ei teostata. Seda, kas auto on läbinud ka mingeid avariisituatsioone, saavad vaadata avalikust Eesti Liikluskindlustusfondist; kui väliselt ei ole avariilisi märke näha, siis mujalt nad infot ei saa. Kui autol on väikesed mõlgid, kriipsud-kraapsud, siis määravad kas madalama hinna või võtavad väiksema kohustuse tagasiostuks. Lõplik otsus sõiduki hinnas tehakse hinnakomisjonis koos müügidirektoriga. Müügidirektor reaalselt autot üle ei vaata, eriarvamusi hinna osas neil

müügidirektoriga nende koostöö ajal olnud ei ole. Tegeleb autode hindamisega aastast 2001.

Audi A8L hindamisakti juures on arvesse võetud kõiki vajalikke asjaolusid õige hinna

määramiseks – varustust, läbisõite, 2007.a võisid need autod nii maksta. Hindamisakti

koostamisel teevad kindlaks ka sõiduki VIN-koodi, pildistavad neid. Tegi autost täiendavaid

pilte oluliste hinnakomponentide mõjutamiseks, sest kõikidel sarnastel autodel ei olnud taga

peatugedes DVD-sid ja veljed olid kallimad. Hinda vähendavad tegurid märgivad nad juba

mitmed aastad märkustesse, varem seda ei tehtud, siis kajastasid neid mustandites, tehes madalama hinna autole. Sõiduki hindamisel võtavad aluseks sõiduki tehnilise passi, kui sõiduk ei

ole Eestis arvele võetud, siis selle sõiduki välisriigi tehnilise passi või esmase registreerimis- ülevaatusakti, mille väljastab ARK. Auto ülevaatamine võib toimuda päev või paar varem, kui hindamisakt vormistatakse. Audi A8L tõi hindamisele L.N. Kõik pildid autodest teevad nad ühtemoodi, paar aastat on teinud pilte ka sõiduki vigastustest, kuid varasemalt nad ei teinud,

vigastused kajastati hinnas. Saksa Auto koostööpartneriteks on liisingfirmad ning liisingfirma

jaoks näitab hindamisaktis kajastatud hind sõiduki reaalset keskmist turuhinda sellele autole. 2007.a olid aktid kahepoolsed lehed, oli selline vorm ning oli piisav, kui tegid kolm-neli pilti,

nüüdsest teevad ka teiselt poolt pilti, nüüdsest vorme täiendatakse. Järeldab, et Audi A8L ei

olnud vigastusi, kuna suurte vigastuste korral nad sõidukeid ei hinda. Kasutatud autodel on väikseid mõlgikesi ja kriipsukesi hästi palju. Kui väliseid vigastusi ei ole, siis hindavad autod ja saadavad liisingusse, kohustusi vigastatud autodele nad ei võta.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt nimetatakse tagasiliisimise tehinguks seda, kui omanik, liisingu võtja ja lepingu sõlmija on üks ja sama isik. Välismaalt ostetakse sõiduauto eesmärgiga

17

see maha müüa. Samal ajal sõlmitakse liisinguleping, kus liising väljastab minimaalselt 70%

hindamisaktist vastavalt turuväärtusele ja kui sõiduk müüakse, siis lõpetatakse liisingleping

ennetähtaegselt. Tagasiliisimisega tekivad firmale uuesti vabad finantsid, et uus sõiduk tuua, tegemist on finantseerimistehinguga. 70% turuväärtusest väljastab pank hindamisakti alusel. Selleks, et pank saaks autot liisida, ostab pank auto ära ja seni, kuni ei ole tasutud kogu summa, on auto panga oma. Tema isiklikult ei ole sõiduautot Audi A8L näinud. 2007.a juulis-augustis pöördus L.N №rd Liisingu poole sooviga see auto ära müüa, auto omanikuks oli siis Top Motors. L.N soovis, et Top Motors müüb auto №rd Liisingule ja №rd Liising liisib selle tagasi Top Motorsile sõiduauto kasutamiseks. Audi A8L kohta esitati kõik panga poolt nõutavad dokumendid. Hindamisakt oli koostatud Saksa Auto poolt summale 1,3 miljonit krooni. Liisingu sõlmimise eelselt ei olnud kohustust veenduda sõiduki olemasolus, auto olemasolu näitas sõiduki

hindamisakt, mis oli aluseks turuhinna määramiseks. Kuna hindamisakt pidi alati olema

piltidega, siis eeldati, et see auto on ka reaalaselt olemas. Liisingulepingu sõlmimise ajaks ei olnud Audi osas Kasko Kindlustuslepingut sõlmitud, selle esitamiseks on aega 15 päeva, poliis esitati novembris 2007.a. Temale teadaolevalt Top Motorsil lepingulisi rikkumisi ei olnud ning võlgnevusi ei tekkinud. Audi liisingulepingu sõlmimisel oli tagatiseks käendusleping. Sõiduauto

jääb liisingufirma omandiks seni, kui auto eest on täies ulatuses tasutud, kindlustuslepingut nõutakse liisingu eseme suhtes tagatiseks. Kui kindlustus ei oleks tasunud, oleks №rd Liisingu

ees saadud finantseerimise tagastamise eest vastutanud Top Motors, käendaja oli L.N. Antud juhul sõlmiti käendusleping lähtuvalt sõiduki hinnast, see auto ei kuulunud keskmisesse hinnaklassi. L.N end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. On andnud ütlusi, et teadis Audi A8 avariilisusest, mis ei olnud suur, teadis seda interneti piltide põhjal. Autot oli müüja poolt Saksamaal venitatud, ilusamaks tehtud, summuti ots väänatud, tiib oli väljapoole pressitud. Väliselt oli auto minimaalsete vigastustega. Vigastuste ulatus selgus alles siis, kui autot hakati lahti võtma. Samas ei olnud midagi hullu, sest auto oli sõidukõlbulik, sõidukorras ja tehniliselt

kõik töötas. Autoga sõideti Saksamaalt siia 2500 km, mittekorras autoga ei sõideta sellist

kilometraaži. Sõlmis Audi suhtes liisingulepingu, mille eesmärgiks oli, et pank vabastab tema rahad, annab asemele omad rahad ja teenib selle pealt kasumit; tema saab vabaks enda vahendid, saab äritegevust edasi teha. Kohe pärast liisingu vormistamist läks sõiduk remonti.

Lähtudes tunnistajate E. Valsbergi, XXX ja M. Ilvese ütlustest saab väita, et kriminaalasjas

puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et L.N oleks kuidagi mõjutanud hindamisakti

koostamist temale soodsas suunas, st puuduvad andmed, et L.N oleks näiteks

hindamisakti koostajat kas ähvardanud või meelitanud hindamisaktis märgitud sõidukihinna andmisel just sellises suuruses. Pelgalt fakt, et hindamisakti koostaja L.N tööalaselt ka

varasemalt teadis, ei tähenda, et see oleks mõjutanud tema tegevust või tegevusetust sõiduki

ülevaatamisel ning otsust sõiduki hinna koostamisel, seda enam, et lõplik otsus võeti vastu

hinnakomisjonis. On ka usutav, et olukorras, kus puuduvad igasugused viited hindamisakti koostaja võimalikule omakasule vaidlusaluse sõiduki hindamisel, ei anna koostaja hindamisakti välja kergekäeliselt ja sõiduki tegelikku väärtust mittekajastavalt, kuna valedel alustel koostatud

hindamisakt näitaks tema ebakompetentsust, mis omakorda saaks olla aluseks töösuhte lõpetamiseks, millist soovi tavapäraselt tööga rahulolevalt isikult siiski eeldada ei saa. Seda, et

XXX oli tööga rahulolev, samuti kompetentne ja usaldusväärne hindaja kinnitab fakt, et

sõidukite hindamisega tegeles ta juba alates 2001.aastast ning saavutanud sellise usalduse, et hinnakomisjonis ei peetud vajalikuks XXX poolt juba üle vaadatud sõidukit ka ise üle vaadata.

Väikseid avariilisi vigastusi sõiduki tagaosas ei ole vaidlustanud ei XXX ega L.N, kuid neid ei saanud pidada sellisteks, mis oleksid olnud takistuseks hindamisakti koostamisel. XXX

ütlustega on tõendatud, et väikesed mõlgid, kriipsud-kraapsud olid kasutatud autodel tavapärased, sõiduki vigastusi ei pidanud sel ajal pildistama, samuti ei lisatud hinda vähendavaid

tegureid märkustesse. XXX ütlustes on üksikasjalikult kajastatud, kuidas toimus 2007.a

18

hindamisakti vormistamine ning millised olid need olulised asjaolud, mida arvestati sõiduki hindamisakti koostamisel ning millistest andmetest lähtuvalt kujunes sõiduki hind. Usutavad on ka XXX ja L.N ütlused, et Audi A8L välised vigastused Saksamaalt kohale jõudes, s.o

enne hindamisakti koostamist, olid minimaalselt, kuna XXX ütluste kohaselt nad suurte vigastustega autosid ei hinnanudki. Ka kriminaalasja materjalide juures olevatelt piltidelt Audi A8L-st vahetult pärast Saksamaalt kohale toomist ei nähtu suuri ja esiletorkavaid vigastusi. Auto tehnilist korrasolekut kinnitab fakt, et selle autoga oli võimalik sõita Saksmaalt Eestisse ning ka

sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse aktis on märge sõiduki nõuetele vastavuse kohta. Nagu

juba kohus eespool mainis, puuduvad mistahes viited sellele, et L.N oleks kuidagi

mõjutanud hindamisakti koostamist ning veel vähem saanud kaasa rääkida, millistel alustel ja

kuidas toimub sõiduki hindamine. Selle pinnalt jääb ka selgusetuks, kuidas saab L.N süüdistada selles, et hindamisakt ei olnud koostatud sõiduki tegeliku ülevaatuse käigus. Juhul,

kui XXX kui konkreetse vaidlusaluse hindamisakti koostaja võttis endale selle riski, et nt ei

tahtnud või ei jõudnud sõidukit üle vaadata, ei ole see kuidagi puutumuses L.N-ile etteheidetava tegevusega või vähemalt ei ole see esitatud materjalide põhjal millegagi tõendamist leidnud. Samas ei pea kohus usutavaks, et sõiduki ülevaatust ei toimunud, kuna hindamisaktile on lisatud ka pildid sõidukist, mis tavapäraselt saadakse vahetust kontaktist pildistatava objektiga ning puuduvad tõendid, et XXX oleks kasutanud hindamisakti juures nt L.N poolt antud fotosid.

Kohtuvaidlustes on prokurör kokkuvõtlikult järeldanud, et 2007.a AS-i Saksa Autot ei saanud

küll pidada usaldusväärseks sõidukite hindamise teostajaks. Isegi juhul, kui tõesti eeldada, et

XXX vaatas talle hindamiseks toodud sõiduki üle pealiskaudselt, arvestamata autol esinevaid

võimalikke puudusi, millest tulenevalt määras sõiduki väärtuseks hinna, mis tegelikult ei vastanud selle sõiduki turuväärtusele, siis ei saa selles kogutud tõendite valguses süüdistada L.N . Ka asjaolu, et AS DnB №rd Liisingu kui väidetava kannatanu esindaja sõidukit enne üle ei vaadanud ning lähtus sõiduauto olemasolus ja müügihinna tasumisel üksnes hindamisaktist ja selles kajastatust, ei saa ette heita L.N-ile. M. Ilves kui liisinguandja esindaja ütlustest, mille kohaselt liisingu sõlmimise eelselt ei olnud kohustust veenduda sõiduki olemasolus, vaid lähtuti hindamisaktist, saab järeldada, et selline oli liisinguandja tavapärane käitumismudel enne vastavate lepingute sõlmimist ning seonduvalt Audi A8L-ga ei tehtud mingeid erandeid.

Kuna L.N ütluste kohaselt ei toimunudki sõiduki remont enne hindamisakti koostamist,

vaid alles pärast seda, ei ole ka tähtsust, millal koostati OÜ Värvaltransi poolt avariijärgse

remondi eelkalkulatsioon või telliti Reval Auto AS-st vajalikke varuosi, kuna sõiduk hinnati

sellises seisukorras nagu ta 13.07.2007.a Saksamaalt Eestisse saabus. Lähtudes OÜ Värvaltransis, s.o avariijärgse remondiga tegelevas ettevõttes, 2007.a töötanud ning Audi A8L-i remontinud XXX tunnistajana antud ütlustest, mille kohaselt oli Audi A8L väga raske avarii üle

elanud, mistõttu oli vaja sõiduki tagaosa välja vahetada, saab küll väita, et Audi A8L oli avariiline ja vajas remonti, kuid need ei lükka ümber L.N ja XXX ütlusi, et väliselt oli

sõiduk minimaalsete vigastustega. L.N ja XXX sellekohaseid ütlusi toetavad ka XXX ütlused, mille kohaselt ei oleks ta suurte vigastustega autot hinnanudki. Vastavalt XXX ütlustele lähtuti 2007.a AS Saksa Autos sõiduki hindamisel muuhulgas sõiduki reaalsest välimusest ning

eeldati, et sõiduk on tehniliselt korras. Seega väliselt ei hinnanud XXX sõiduki vigastusi selliseks, mis oleksid toonud kaasa teistsuguse hinna ning seda, milline oli sõiduki tegelik

olukord ning mis avastati remondi käigus, ei olnud järelikult võimalik näha välise vaatluse

põhjal. Lähtudes XXX ütlustest kehtinud hindamiskorra kohta ei saa ka väita, et XXX oleks

pidanud enne hindamisakti koostamist tegema sõidukile nt mingeid tehnilisi ekspertiise, tuvastamaks auto tegelik seisukord. Kuid ka siin jõuab kohus taaskord tõdemuseni, et isegi juhul,

kui XXX jäi seoses hindamisakti koostamisega midagi tegemata või tegi seda pinnapealselt,

puuduvad tõendid, et selles oleks mingi roll olnud ka L.N süüdistamaks teda

hindamisakti esitamises, mis tegelikkuses ei olnud koostatud sõiduauto Audi A8L tegeliku ülevaatamise käigus.

19

Lähtudes süüdistuse sisust, mille kohaselt hindamisaktis fikseeritud sõiduki väärtus ei kajastanud sõiduki tegelikku väärtust arvestusega sõidukil olnud vigastustega, tulnuks prokuröril ka viidata sõiduki tegelikule väärtusele, kuid sellekohaseid andmeid esitatud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.N käitumises puudub kelmuse objektiivse külje

üks elementidest – pettuslik tegu ning L.N tuleb selles episoodis õigeks mõista. Kuna

kohus ei ole tuvastanud L.N tahet viia kannatanu pettuse teel eksitusse, ei pea kohus

vajalikuks analüüsida ka L.N võimalikku kasu ning kannatanu kahju AS DnB №rd Liisingu poolt tehtud varakäsutusest.

L.N süüdistus kindlustuskelmuses sõiduauto Audi A8L osas

KarS § 212 lg 1 näeb ette vastutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Kindlustuskelmuse koosseisuga kaitstav õigushüve on seega üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o

kindlustuslepingu täitmiseks vajalik osa kindlustusandja varast ning on kohaldatav üksnes

kindlustuslepingu raames, milles nähakse ette kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi esinemise korral kindlustushüvitist. Kindlustuskelmuse puhul on tegu kärbitud

süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab KarS § 212 objektiivse koosseisu kahest

alternatiivist ühe realiseerimisest: kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seega on kindlustuskelmuse objektiivne

koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega ning muud KarS § 209 järgi kelmuse

põhikoosseisus ettenähtud tunnused - eksimus, varakäsutus ja varalise kasu saamine - pole siinkohal nõutavad (RKL 3-1-1-32-11).

Süüdistuse kohaselt esitas L.N kindlustusandjale, s.o AS If Eesti Kindlustusele, kindlusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et sõiduauto Audi A8L

reg. nr. XXX põlemasüttimine ei olnud toimunud 12.11.2007.a AS If Eesti Kindlustus ja OÜ

Top Motors vahel sõlmitud sõidukindlustuse lepingu nr XXX objektiks ja kindlustuslepingu

sõlmimisel ülevaatuseks esitatud sõiduautoga Audi. AS If Eesti Kindlustus hüvitas sõiduauto omanikule AS-le DnB Nord Liising kindlustuskahjuna sõiduauto väärtuse 921 520 krooni ning L.N vabanes liisingmaksete tasumise kohustustest sõiduauto eest. 12.11.2007.a on koostatud AS If Eesti Kindlustuse kindlustuslepingu sõlmimise eelse ülevaatuse

akt (II kd. lk. 161) sõiduautole Audi A8L reg.märgiga XXX . Akti kohaselt oli sõiduki

spidomeetri näit 118 000 km, auto üldine seisund oli hea, vigastused puudusid ning sõiduki ligikaudseks turuhinnaks oli 1 300 000 krooni, tehasetähis kontrollitud. Aktile on lisatud ka fotod

sõidukist (II kd. lk. 162-168). Fotodelt nähtuvalt on tegemist sõiduautoga Audi reg. märgiga XXX , pildistatud on sõiduki üldilmet, sealhulgas velgesid, sõiduauto sisemust esiistmete juures, st armatuurlauda, käigukasti ja audiosüsteemi. Vastavalt 12.11.2007.a koostatud kindlustuspoliisile (leping nr XXX ) oli kindlustusandjaks AS If Eesti Kindlustus ja kindlustusvõtjaks Top Motors OÜ, kindlustuspoliis oli tehtud sõiduautole

Audi A8 tehasetähisega XXX reg.märgiga XXXning kindlustusjuhtumina olid käsitletavad õnnetusjuhtum, tulekahju, vandalism, ärandamine, vargus ja röövimine, kindlustusperioodi algus 13.11.2007.a ja lõpp 12.11.2008.a (II kd. lk. 169-171).

20 23.11.2007.a esitas L.N AS If Eesti Kindlustusele kahjuteate (II kd. lk. 172) selle kohta, et 22.11.2007.a umbes kella 20:30 paiku leidis Tallinnas Vabaõhukooli tee 100 juures aset

kahjujuhtum, mille kirjelduse on L.N kirjutanud järgmiselt: Sõites Vabaõhukooli teed mööda tundsin mingit kahtlast vinguhaisu ja hetke pärast tungisid juba leegid auto konsoolist ja

kiiresti hüppasin sõidukist välja ja hiljem kostsid paugud. Palun hüvitada tekkinud varaline kahju. Kohale kutsusin treileri ja sõiduk viidi ära.

Kuna vastavalt 12.11.2007.a sõlmitud lepingule nr XXX oli tulekahju hõlmatud

kindlustusjuhtumiga, maksis AS If Eesti Kindlustus AS-le DnB №rd Liising välja kindlustushüvitise sõiduki Audi A8L eest summas 921 520 krooni ja L.N-ile põlenud sõiduki pukseerimise tasu 590 krooni, millised summad leiavad kajastamist vastavas kaskokahju nr E42076195C dokumendis (II kd. lk. 179). Kannatanu AS If Eesti Kindlustuse esindaja XXX selgitas, et kindlustuslepingu sõlmimisel

vaadati sõiduk üle ja sõidukist tehti fotod. Seoses sõiduki tules hävimisega tegelesid sellega kindlustusuurijad ja autot käis üle vaatamas tulekahju ekspert XXX , kindlustusuurimise poole pealt tegelesid asjaga XXX ja XXX . Teatud kahtlusi see tulekahju tekitas, kahjusumma oli väga suur, tulekahju ekspert ei suutnud tuvastada tulekahju tekkepõhjust. Kahjukäsitleja ei tuvastanud

kindlustatud sõiduki ja hävinenud sõiduki vahel erinevusi. 15.01.2008.a hüvitasid sõiduki

omanikule 921520 krooni, st sõiduki turuväärtus nende hinnangul oli miljon krooni, millest lahutasid maha omavastutuse 3000 krooni, tasumata kindlustusmaksed summas 45 480 krooni ja

jääkväärtuse summas 30 000 krooni, lisaks hüvitasid L.N-ile pukseerimisteenuse eest 590 krooni. Miljon krooni oli määratud eksperdi poolt. See, et tegemist on kahe erineva sõidukiga kindlustusobjekti ja kahju kannatanud sõiduki vahel selgus, kui XXX vaatas koos politseinikuga

fotosid, mis tehti hävinud sõidukist ja võrdles neid fotodega, mis oli tehtud kindlustuslepingu sõlmimise hetkel, erinevus oli summutajates. Tunnistajana on andnud ütlusi XXX , kes 2007.a töötas If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise osakonnas ja tegeles Audi A8-ga seotud kahjujuhtumiga. XXX ütluste kohaselt ta ise uurimisega

ei tegelenud, hoidis asjal silma peal, juhtumit uurisid XXX , XXX ja XXX . Sõiduki ülevaatuseks esitas dokumendid L.N, esitas tehniline passi, sõiduki ostu-müügilepingu. 2007.a novembri lõpus oli sõiduk põlema süttinud, auto vaatasid üle XXX ja XXX . X uuris

põhjust, miks sõiduk põlema läks, päästeametist uuriti seda, Reval Autost sai uuritud.

Kindlustuslepingu sõlmimise eelselt vaatasid auto üle X ja XXX. Süttimise põhjust ei osatud

kindlaks teha ja otsustati kahju hüvitada. Juhtum võeti uuesti üles, kuna 2008.a märtsis võttis

Põhja Politseiprefektuur ühendust, tahtsid kahju materjale näha ja politsei tuli tema juurde

kontorisse. XXX vastas, et kontrollis auto numbrit ja see vastas tehnilises passis olevale numbrile, tegi sõidukist foto, VIN-koodist fotot ei teinud, kuid veendus selle samasuses. Kuna tegemist on liisingautoga, siis müügitöötajad eriti ei vaata, usaldatakse klienti, kuid käesolevat autot ikkagi vaadeldi ja fotod tehti.

XXX , kes on If Eesti Kindlustuses eksperdina töötanud alates novembrist 2001, on andnud tunnistajana ütlusi, mille kohaselt viibis tema 2007.a novembris sõiduki ülevaatuse juures, kuna klienditeenindaja palus abi tehasetähise leidmisel ning tema vaatas Audi A8L reg. märgiga XXX tehasetähist. Sellel autol asus tehasetähis parempoolse esiistme all taga pool, mida on võimalik vaadata tagumise parempoolse ukse avamisel. Kontrollis tähelist ja numbrilist kombinatsiooni ja

võrdles registreerimistunnistusega. VIN-koodist tema fotot ei teinud, tegi fotod sõiduki

välimusest ja armatuurlauast. Fotosid teeb vastavalt IF-i poolt ette antud juhistele. Juhendi

kohaselt peab pildistama sõiduki üldvaate eest ja tagant, sõiduki armatuurlauda, kus on näha,

milline on käigukast ja kas on peal audiosüsteem, VIN-koodi pildistamine kohutuslik ei ole. Puutus sõiduautoga kokku ka 2007.a detsembris, kui tegi sõidukile hinna määramise ekspertiisi (eksperdiarvamus nr L-7136, II kd. lk. 174), sest auto tunnistati peale põlemist hävinuks. Antud

21 juhul fikseeris hävinud auto reg.numbri järgi. Tema poolt ekspertarvamuse jaoks ülevaatusakti ei koostatud, põlenud autost tehtud fotod jäid arvuti serverisse; kui toimik avatakse, siis kahjustatud sõiduki fotod on toimiku juurde lisamiseks kohustuslikud. Temale ei ole tehtud etteheiteid seoses fotode kvaliteediga. Ei oska öelda, miks ei õnnestunud Audi esmasel ülevaatusel kvaliteetseid

fotosid teha. Põlemisjärgsel ülevaatusel VIN-koodi ei tuvastanud. Kindlustuseelse ülevaatuse

aktile võetakse andmed reg.tunnistuselt ja andmed, mis saadakse visuaalsel vaatlusel. Akti märgitakse lisad, mis ei ole tehase poolt paigaldatud. Audi vaatlus toimus garaažiboksis, kus ei ole just hea valgustus, kuid täiendavat valgusallikat VIN-koodi vaatamiseks ei kasutatud. Selles,

et VIN-kood oli ehtne, ei saanudki veenduda, kuna see oleks eeldanud sõiduk lahti võtta. Kontrollis, VIN-kood oli reljeefne, tegi seda visuaalse vaatluse käigus. Ei kontrollinud, kas VIN- koodi kohal oli mingi tehistükk. Kõikidel sõidukitel on ka peidetud VIN-koodid, Audi A8 VIN- koodi leidmisel lähtus avalikust juhendist; uutel autodel juhendit ei olegi, selle Audi kohta sai teavet Reval Autost. Suhtles Reval Autoga ka konkreetse autoga seonduvalt.

Tunnistaja XXX , kes töötas 2007 – 2008 IF Eesti Kindlustuse Balti Suurkahjude eksperdina ning kes omas töökogemust tulekahjudega seonduvate ekspertiiside tegemisel aastast 1977, on

andnud ütlusi, et puutus Audi A8-ga kokku seoses selle põlemisega, läks autot vaatama koos XXX ning kaasa sai kutsutud ka 2 Reval Auto meest. Juures oli ka auto omanik või valdaja. Sõiduki vaatlemise sihiks oli saada esialgne pilt sellest autost. Talle oli vaid teada, et see auto oli enne põlemist kindlustatud lühikest aega, tegemist oli hinnalise autoga. Ütles suuliselt, et ühe

vaatluse põhjal ei ole tal võimalik tulekahju tekkepõhjust ja kolde asukohta kindlaks teha.

Sündmuskohal ei olnud võimalik tuvastada, et põlengu kolle asus salongis, keskkonsool asub

kahe esimese istme vahel. Sõiduki vaatluse käigus tegi ka fotosid. Üks grupp fotosid tehti

sõidukist vaatluse koha peal, teise grupi tegi XXX ja kolmas grupp on need, kui käis nädal hiljem põlemiskohal. Ekspert peab käima kohal, kus põleng aset leidis, põlengu sündmuskoha lähedal teisi süttimisohtlikke objekte ei olnud. Tulekahju põhjus ei olnud seotud elektriga. Keegi tema kohalolekul VIN-koodi ei tuvastanud, kuid tehase kleepsu, mida ta pildistas, vaatasid kõik.

Seda, kus asub Audi A8 tehasetähis, teadsid Reval Auto mehed, kuid see koht tulnuks lahti kaevata ja seda seal kohapeal ei olnud võimalik teha. Kohapeal olid mitmed versioonid, mis jäid

õhku ja ei saanud kinnitust. Nägi, kus auto põles, kuid sündmuskohalt ei saanud otseseid

tõendeid selle kohta, et sõiduk on otseselt süüdatud, milline oli VIN-kood. Narva mnt 150

kohapeal ei olnud VIN-koodi võimalik kindlaks teha tulekahjuga tekkinud kahjustuste tõttu. Tehase tähise kleepsu järgi ei saa sõiduki samasust tuvastada. Lähtudes XX, XXX, XXX ja XXX ütlustest kui ka kindlustuskahju hüvitamisest AS If Eesti

Kindlustuse poolt saab järeldada, et AS If Eesti Kindlustusel kahjujuhtumi osas kahtlusi ei

tekkinud. Kahtlused kahjujuhtumi osas tekkisid kindlustusandjal alles pärast seda, kui

uurimisorganid pöördusid AS If Eesti Kindlustuse poole sooviga kahjumaterjalidega tutvuda

ning leiti, et sõidukil esinevad erinevused kindlustamise hetkel tehtud fotodel ja peale

kahjujuhtumit tehtud fotodel. XXX ütluste kohaselt olid ühe pildi peal summutajate kaared allapoole, teise pildi peal olid need sirged või ülespoole, erinevuses olid ka sõiduki tagatuledes

nii kuju kui erineva tööpõhimõtte poolest. XXX ütluste kohaselt oli erinevus tagatuledes. Kindlustamise hetkel olid sõidukil ühed tuled, kuid sellel autol, mis oli põlenud, olid tavalised

hõõglampidega tuled ja ka summutid olid erinevad; kindlustamise hetkel olid kaheotsaga

summutid ja teisel autol olid ühe otsaga summutid; erinevus oli ka kahel autol tagaklaasis ja

tagapamperil. XXX ütluste kohaselt vormistas ta kahjujuhtumiga tegelemise käigus

ekspertiisiakti, vestles uurijatega ja selgus, et sõiduk, mis hävis ja sõidukil, mis esitati ülevaatuseks, nende tagaosad ei klappinud; erinevus oli väljalaskesüsteemi väljundites, mis on näha kere alt, tagatuledes, kaitseraua lõiked olid erinevad; summutaja torude esinevus oli selles,

et hävinenud autol oli üks ja lepingu sõlmimisel esitatud sõidukil oli neid kaks; erinevuste kindlakstegemistest oli juttu pärast ekspertarvamuse tegemist.

22 Kannatanu esindaja XXXütluste kohaselt ei oleks antud juhtumi korral If Kindlustus kohustatud

välja maksma kindlustust, kuna neile ei esitatud õiget sõidukit, kui teostati sõiduki ülevaatus

enne kindlustuslepingu sõlmimist. Välistatud on sõiduki kindlustamine, mis on enne lepingu sõlmimist juba raskelt kahjustatud, avariiline. Kindlustushüvitise maksmisest on õigus keelduda,

kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitab ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi kohta. Kui sõiduk näidatakse ette ja sellel vahetatakse tuli

ära, siis kindlustusleping kehtib. Tegelikult ei ole kindlustusjuhtumit toimunud, sest ei tea, millises seisus oli kindlustatud auto. Juhul, kui see oleks olnud avariilises seisukorras, ei oleks seda autot kindlustatud. DnB №rd ei olnud õigustatud kindlustussummat saama, kuna vastavad lepingu punktid välistavad selle. Tema kahtlused on selles, et tulekahju ei olnud juhuslik. L.N end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, on andnud ütlusi, mille kohaselt on tegemist ühe ja sama autoga. Talle on heidetud ette, et kindlustusobjektil olid teistsugused

stanged, väljalase ja veljed, rääkida saab tagastangest, väljalaskest, tuledest ja velgedest, sest

esistange eemaldus auto küljest pamperi peale tõmmates ja peegleid lihtsalt ei ole enam; auto vedrustus langes peale põlemist väga madalale. Kindlustushüvitise kättesaamisega probleeme ei

tekkinud, autole tehti ekspertiis, autot käisid vaatamas ka Audi esinduse töötajad ja mitte üks

kord. Kindlustuse poolt viis uurimist läbi sama inimene, kes tegi tookord sellele autole kasko ning tal ei tekkinud velgede ega muu kohta küsimusi, isikuks oli XXX . Autol ei olnud enam

samu velgesid all võrreldes sellega, kui sai tehtud pilt kindlustuses. Võrreldes kindlustusele ettenäitamise ajaga oli autol vahetatud veel tagastange, veljed, väljalase ja tagatuled. Kõik need detailid olid ümber tõstetud autole XXXtema palvel OÜ-s Brisko. Kasko sõlmis mitmeid kuid hiljem, kuna Kasko kindlustuse mõte on see, et objekt oleks kaitstud. Kui auto seisab ja temaga ei sõideta ning on kindlas kohas, siis pangal ei ole mingit riski, et kaskot ei ole. Kohe, kui auto

hakkas liikluses liikuma, vormistati sellele kasko. Tõenäoliselt vahepeal alates 31.07.oli liikluskindlustus, aga ei ole selles kindel. Auto läks remonti kohe pärast liisinguprotsessi, valmis sai auto kas oktoobris või septembris, oli remondis 2 kuud. Remondi käigus vahetati ära auto tagumine vasak osa, pagasiruumi seest mitmeid detaile, ostis kallimad tuuning-jupid külge, pani alla teised veljed. Tuunitud osad võttis maha võib-olla nädal aega enne põlengut. Võttis iluosad maha, kuna tegeles auto müügiga, võttis endale teise auto, põlemaläinud auto pidi võtma XXX, temal ei olnud need asjad tähtsad. Saksamaalt toodud hõbedase Audi osad pandi kõik valgele Audile.

Auto välisilme muutumist kinnitavad ka tunnistajad XXX ja XXX. XXXütluste kohaselt oli

sõiduk alguses S8 välimusega ja hiljem A8 välimusega. S8-l on esivõre teistsugune, A8-l on kaks summutajat, S8-l kaks topelt summutajat. Auto oli hõbedane. S8 detailid rändasid edasi ehk

järgmisele A8-le. Pakub, et järgmine auto, millele S8 tunnustega osad edasi läksid, oli valge. L.N sõitis Audiga, mis oli S8 välimusega, see oli Saksamaalt toodud, selle auto välimust oli

muudetud, teadis seda kindlasti, kuna ise tegeles autoga. Auto, millega L.N sõitis, oli muudetud S-ks, kuna sel ajal S8 välimusega autosid ei müüdud. 2007.a oli automudel S8 olemas, kuid L.N oli Audi A8, mis oli S8 välimusega. Põles ära see hõbedane Audi, mille osad anti valgele autole. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tehti sõiduk korda ja talle pandi teised pamperid ja summutid, uued tagatuled, auto sai uue täisvälimuse – Audi A8-st sai Audi S8. Uued veljed olid suuremad

tollidelt ja uhkemad. S8 detailid, mis ära võeti, pandi hiljem valgele Audile A8-le. Seda, et tegemist oli Saksamaalt toodud Audiga, sai aru sisu ja mootor kaudu. L.N näitas talle autot umbes paar kuud pärast seda, kui oli selle Saksamaalt toonud. Vastavalt 12.03.2008.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollile (II kd. lk. 197, fotod lk. 199-203)

oli vaadeldavaks objektiks põlenud sõiduauto Audi A8L reg.nr XXXvrakk, mis on helehalli värvi. Auto kere on täielikult põlenud, autol on taga reg.nr. XXX , esi reg.nr. lebab põlenud auto

23 salongis. Auto kapotialune on põlenud, täpsemalt mootoriruumi esiosa, kuid auto esiots ei ole

tules kannatada saanud, vaatamata sellele puudub autol juhipoolne esituli. Auto mootoriruumi ees olevale raamile, kus paiknevad auto tuled, kinnitub antud raami keskel metallplaadike, millel

tehasetähis XXX. Auto salong on täielikult põlenud, autol on all neli viiekodaralist alumiiniumvelge, millel pooleldi tühjad rehvid Dunlop. Vaadeldavaks objektiks vastavalt 06.03.2008.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollile (II kd. lk. 265, fotod 266-272) oli ka valge Audi reg.nr XXX. Vaatluse käigus on tuvastatud, et sõiduautol on all neli Audi originaalvelge R19. Taga on näha nelja väljalasketoruga summutit, mille otsad

on suunatud otse. Välisel vaatlusel sõidukil vigastusi ei ole näha. Sõiduautol taga pakiruumis näha plastmassist tükk, mille peal näha VIN-kood XXX. Plasttükk oli laiusega 10,5 cm, pikkus 13,5 cm ja paksus 0,3 cm. Antud tüki pealmisel poolel pikkusega 11,5 cm ja laiusega 8,5 cm valge paberkleebis eelpooltoodud VIN-koodiga. Antud plastmassitükk on paksemast äärest 3 cm laiuses ja 7 cm pikkuses mõranenud ning antud koht on tagant halli värvi isoleerpaelaga kinni kaetud.

Tuvastamaks, millised olid sõiduauto Audi A8L reg.märgiga XXX remonditunnused, määras

Põhja Politseiprefektuur liiklustrassoloogia ekspertiisi. 19.09.2008.a on kohtuekspert Ahto Edovald koostanud ekspertiisiakti nr LT-111-08/1929 (II kd. lk. 276-278, fotod lk. 280-287), kus ekspertiisiobjektiks oli sõiduauto Audi A8L reg.märgiga XXX , võrdlusobjektiks sõiduauto Audi

A8L reg.märgiga XXX ning võrdlusmaterjaliks AS If Eesti Kindlustuse fotod 12.11.2007.a sõidukikindlustuse lepingu sõlmimisel ülevaatuseks esitatud sõiduautost Audi A8L reg.märgiga

XXXja fotod sõiduautost Audi A8L reg.märgiga XXX , mis pärinevad L.N arvutist.

Vastavalt eksperdiarvamusele ekspertiisiks esitatud sõiduautode Audi A8L reg. märgiga XXXtehasetähise XXX ja reg. märgiga XXX tehasetähiste XXX võltsimisele või vahetamisele

viitavaid tunnuseid ei tuvastatud. Põlemise tõttu sõiduautost Audi A8L reg.märgiga XXXsäilinud vraki alusel ei ole võimalik välja tuua konkreetseid tunnuseid (ei üldisi ning rääkimata eritunnustest), mis kinnitaksid, et AS If Eesti Kindlustuse poolt edastatud fotodel on kindlustamisel deklareeritud ajal ja kohas esitatud tegelikkuses seesama sõiduk (samas tehnilises seisundis olev sõiduk). Akti uurimuslikus osas toodud põhjenduste alusel tuleb reaalseks pidada,

et AS If Eesti Kindlustuse poolt edastatud fotodel ei ole tegemist ei sõiduautoga A8L reg.märgiga XXXega sõiduautoga Audi A8L reg.märgiga XXX. Lähtudes värvkatte paksusest on sõiduautol Audi A8L r.m. XXXülevärvitud (ja võimalik, et pahteldatud) vasakpoolne tagatiib, tagakapott ja parempoolne esitiib. Plastist tagakaitseraua võimalikku vahetamist või ülevärvimist (mingil ajahetkel) ei saa üheselt välistada ega kinnitada, plastikust tagavararattakoobas (nn vann)

on ilmselt vahetatud. Lähtuvalt asjaolust, et sõiduauto Audi A8L reg.märgiga XXXesi- ja

tagakaitseraua värvikihtides ei leitud hõbehalli värvusega värvikihte, ei ole reaalne, et need saanuks pärineda AS If Eesti Kindlustuse poolt edastatud fotodel olevalt sõiduauto Audi A8L

reg. märgiga XXX . Sõiduauto Audi A8L reg. märgiga XXXväljalasketorustikul ei nähtu vahetustunnuseid (asendamisest vähemalt kahel korral). Sõiduauto Audi A8L r.m. XXXvrakil ei tuvastatud tunnuseid, mis viitaksid avariiliste vigastuste olemasolule enne põlengut.

Seega ei toeta eksperdiarvamus L.N ütlusi, nagu oleks sõidukitel erinevus väljalasketorudes seetõttu, et neid on vahetatud. Samuti ei leia aktis kinnitust L.N väide, et Audi A8L r.m XXXtagastange tõsteti valgele Audile ehk sõiduautole Audi A8L r.m. XXX.

Lisaks ekspertiisiaktis toodule on prokurör viidanud veel mitmetele erinevustele kindlustusobjektiks olnud ja põlenud sõiduki osas. Nii on prokurör võrrelnud X poolt Saksamaalt

toodud Audi ja If Kindlustusele esitatud Audi esiosa ning toonud välja erinevused armatuuris

(Saksamaalt toodud sõidukil ei ole püstist ja esileulatuvat ekraani nagu see on kindlustusele

esitatud sõidukis) ning olulised disainilised erinevused keskkonsoolis ja käiguvahetuse bloki

juures. Samuti on Saksmaalt toodud Audil esiarmatuuris paremal magnetofoni kõrval koht ilmselt mobiiltelefonile, mida ei ole aga If Kindlustusele ülevaatamiseks esitatud Audil.

24 L.N ütluste kohaselt võttis ta telefonihoidiku ära, kuna ei suutnud leida telefoni, mis sinna sobiks. Sõidukis olevat ekraani asendit saab muuta võtmega, kui panna võti sisse, tuleb ekraan

välja ning võtme välja võttes sõidab ekraan sisse tagasi. Arvestades L.N poolt antud

prokuröri väiteid kummutavaid ütlusi ning tõsiasja, et prokuröri viiteid erinevatele sõidukitele seonduvalt nende erisustele sõiduauto sisemuses ei toeta ükski muu tõend (nt vastav ekspertiis,

mis kinnitaks, et tegemist on ehitusliku erinevusega ning vaidlusaluste osade vahetamine on välistatud), ei saa kohus sellist prokuröri oletust ka jaatada ning väita, et L.N ütlused ei ole tegelikkust kajastavad.

Kuigi eksperdiarvamus ei toeta L.N ütlusi väljalasketorude ja tagastange osas, mis omakorda võib luua kahtluse, et kindlustusobjektiks ei esitatud seda autot, mis tegelikult põlema

süttis ehk sõidukit Audi A8L reg. märgiga XXXtehasetähisega XXX, ei lükka eelviidatud

vastuolud ja kahtlused ümber aga kõige olulisemat – kindlustuslepingu sõlmimise eelselt kontrolliti AS If Eesti Kindlustuse poolt üle sõiduki Audi A8L reg. märgiga XXXtehasetähis ehk

VIN-kood. Kohus ei kahtle, et sõiduki välimust ja sisemust saab muuta, lisades sõidukile meelepäraseid osi või eemaldades sealt nt mittevajalikku, värvides sõidukit nii tumedamaks kui

heledamaks jms, kuid just VIN-kood on see, mis on aluseks sõiduki identifitseerimisel ning millele tuginedes saab väita, et tegemist on sellesama autoga, olgugi et mingitel ajaetappidel on

ta olnud teistsuguse välimusega. XXX , kes viibis If Eesti Kindlustuse eksperdina sõiduki

ülevaatuse juures, on üksikasjalikult ja põhjalikult kirjeldanud, kuidas toimus sõiduki tehasetähise kontrollimine ning selle võrdlemine sõiduki registreerimistunnistusega. Asjaolu, et

VIN-koodist ei tehtud sõiduki ülevaatuse ajal fotot, ei tähenda, et seda ei leitud või ei

kontrollitud, kuna vastavalt XXX ütlustele tegi ta fotosid vastavalt If Kindlustuse poolt ette

antud juhistele, mille kohaselt VIN-koodi pildistamine kohutuslik ei olnud. Prokuröri väide, nagu saaks XXX ütlused VIN-koodi tuvastamise osas lugeda küsitavaks seetõttu, et Audi vaatlus toimus garaažiboksis, kus ei olnud just hea valgustus ning täiendavat valgusallikat VIN-

koodi vaatamiseks ei kasutatud, loeb kohus põhjendamatuks ja ebausutavaks. Kuna XXX

ütlustest saab järeldada, et just sellistes tingimustes toimuski VIN-koodi kontrollimine, siis ilmselgelt oleks kasutatud VIN-koodi vaatamiseks teistsuguseid tingimusi, sealhulgas tugevamat

valgustust, kui selleks oleks vajadust olnud, kuid nähtavasti sellised vajadused puudusid.

Vähemalt puudusid sellised vajadused XXX l, miks muidu ei seadnud ta ise kahtluse alla väidetavat kehva valgustust või muid selliseid asjaolusid, mis oleks olnud takistuseks VIN-koodi kontrollimisel. XXX ütlused annavad aluse väita, et Audi A8L reg. märgiga XXXülevaatamisel tegi ta oma tavapärast tööd tavapärastes tingimustes ning mingeid kahtlusi tal sõiduki VIN-koodi osas ei olnud. Seda, et kõik kindlustusega seotud dokumendid olid esitatud ja vormistatud

vastavalt ettenähtud korrale, samuti olid seda kõik tehtud toimingud, st sõiduki ülevaatus, sealhulgas selle kontrollimine ja fotografeerimine, kinnitab ka tõsiasi, et kindlustusandja hüvitas AS-le DnB №rd Liising kindlustuskahju. Kohus ei pea ka usutavaks, et kindlustusandja poolt

oleks hüvitamine toimunud kergekäeliselt eelnevalt veendumata, kas ei esine aluseid kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks, kuna hüvitamisele kuuluv kahjusumma oli suur, millele viitas ka XXXoma ütlustes. Kriminaalasjas puuduvad ka mistahes tõendid selle kohta, et ülevaadataval sõidukil oleks VIN-

koodi nt püütud asendada mingi muu sõiduki VIN-koodiga või tehtud muid võltsimisele

viitavaid toiminguid, mis seaksid kahtluse alla VIN-koodi ehtsuse selle kontrollimise hetkel. Oluline on siinjuures ka ekspertiisiaktis nr LT-111-08-1929 eksperdiarvamuses kajastatu, et

Audi A8L reg. märgiga XXXtehasetähise XXX võltsimisele või vahetamisele viitavaid tunnuseid ei tuvastatud. Lisaks VIN-koodi tuvastamisele ei saa tähelepanuta jätta ka tunnistaja XXX ütlusi, kes on andnud L.N ütlustega sarnaseid ütlusi osas, mis puudutasid sõidukite osade vahetust. I. Laheäär, töötades Värval Transis, mis tegeleb sõidukite avariijärge remondiga, on andnud ütlusi,

25 et 2007.a tõi L.N remonti Audid, esimene oli hõbedast värvi Audi 8-seeria mudeli, millel olid tagaosas väga suured vigastused, teine oli ka 8-seeria auto, mille värvisid valgeks. Esimesel

Audil oli vaja tagaosa vahetada, tegid remondieelse kalkulatsiooni. Eemaldasid autol kogu tagaosa, vahetasid tagatiivad, pagasiluugi, teostasid ka tagaosa värvimise, vahetasid ka esistange

ja esikaitseraua ära, tagaosa kandekonstruktsiooni. Tagaosa remondile lisandus esiosas

kaitseraua vahetus ja värvimine, see on värvimistöödes näidatud „kaks korda kaitseraud“. Vahetuse käigus läksid S-mudeli osad külge, mis on välimuse poolest natuke edevamad. Audi

A8 suhtes fikseerisid kindlasti auto reg.numbri ja VIN-koodi, muidu ei saa varuosi tellida. Selline remondi tegemine võtab aega 2-3 nädalat, kui aga näiteks mõni varuosa puudub ja tuleb tellida, võib aega minna ka kuu-kaks-kolm. Esimese Audi A8 remont võis lõppeda 2007 augusti lõpus. Kuigi eelkalkulatsioonis oli sõiduki reg.numbri keskmine täht valesti läinud, MGZ asemel

oli MEZ, oli tegemist eksimusega ning remondis oli auto, millest jutt on. S-paketiga Audi ja tavalise Audi erinevused on esimesel ja tagumisel kaitseraual ning summutites. Üks mudel on

tunduvalt kallim ja siis kasutatakse seda, et odavamale mudelile paigaldatakse peale kallimad detailid, et auto kallim välja näeks. Hõbehallile Audile paigaldati S-paketi kaitseraud. Audi A8 esi- ja tagastange olid auto värvi, värvisid selle hõbehalliks ja paigaldasid autole, stanged olid arvatavasti uued. L.N oli ostnud Audi Keskusest komplekti varuosi ja nende kaubik käis neil järel. Ei oska öelda, kas nad vahetasid ainult summuti otsad või terve summuti. Ei mäleta, mis värvi oli teine auto algselt, mille L.N remonti tõi, midagi tumedat oli, nemad värvisid selle valgeks. Audil võis summuti katki olla, avarii käigus oli tugevasti pihta saanud. Eeldab, et seoses avariiga oli summutit vaja vahetada. Summuti vahetus ei ole suur töö. Summuti vahetus on kirjas

komplekteerimise all. Audi remondiks vajalikud varuosad tellis L.N Audi Kesksusest ja nende ettevõte käis neil järgi. Kas summuti toodi kohale või tööde käigus, ei oska öelda, kuid tellis L.N.

Prokurör pidas põhjendatuks jätta XXXütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale, kuna XXXei

rääkinud kohtueelses menetluses esimese kaitseraua vahetusest ega sellest, et esimene ja

tagumine kaitseraud asendati S8 mudeli kaitserauaga ning rääkimata jätmist XXXmõistuspäraselt selgitada ei osanud. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. XXXpõhjendas rääkimata jätmist sellega, et võib-olla seda ei küsitud ning tal ei olnud kõik tööd ka meeles, kuna nad teevad aastas üle kolme tuhande auto. Kuna XXXannab kohtus tunnistusi prokuröri taotlusel

ning kohtul puuduvad mistahes andmed, et tunnistused oleks antud vastavalt L.N juhistele, ei näe kohus põhjust, miks peaks XXXsündmusi moonutama ning rääkima neist nii, nagu need tegelikult aset ei leidnud, seda enam, et tunnistused on antud vande all. Vastupidiselt prokurörile kohus ei kahtle, et olukorras, kus isik seonduvalt tööga puutub aastas kokku üle 3000 autoga, mis kõik on avariijärgsed ja vajavad remonti, suudaks detailselt alati meenutada, mida konkreetselt mingi sõiduki juures tehti. Kohus loeb usutavaks, et isikule võib ka pärast mingil menetlusetapil antud ütluste meenuda täiendavaid üksikasju, mida ta ei osanud näiteks alguses tähtsaks pidada või millele tema tähelepanu ei juhitud.

Seega ei välista kohus, et Audile A8L reg.märgiga XXXteostati pärast Saksamaalt Eestisse

toimetamist remont- ja parendustööd vastavalt XXXantud ütlustele. Kuna L.N ütluste

kohaselt olid vaidlusalased detailid ümber tõstetud autole XXXtema palvel OÜ-s Brisco ning

tuunitud osad võeti maha võib-olla nädal aega enne põlengut, on põhjendatud tuvastada, kas sellekohased tööd OÜ-s Brisco teostati. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud OÜ Brisco töötaja

Oleg Podžigun, kelle ütlused on aga tervikuna vastuolulised ning ajaliselt sündmusega

mitteseostatavad, mistõttu jätab kohus need tervikuna välja. Nii on XXX rääkinud küll summutite vahetusest, kuid seonduvalt tumehalli ja valge Audiga ning tööde teostamise ajana märkis varakevadet või hilistalve. Kohtule jääb selgusetuks, millisest tumedast Audist käib jutt,

kuna vaidlusalune Audi oli hõbehall ehk siis saaks rääkida heledast autost, mitte tumedast.

Samuti pidi summutite vahetus toimuma umbes nädal enne 22. novembrit, mistõttu ei saa kindlasti rääkida hilistalvest või varakevadest. Ka ei mäletanud tunnistaja, kus ta sai summuti

26 valgele Audile, kas võttis selle tumedalt Audilt või tõi L.N kaasa. Samas on tunnistajana

üle kuulatud OÜ Brisco töötaja Denis Chuprin kirjeldanud, et võttis hõbedaselt Audilt kaks kaitserauda ja kaks peeglit ning paigaldas need teisele Audile; valgeks värvitud Audil vahetati summutid, kuid seda ei teinud tema ning töödega alustasid sügisel, siis oli juba talv. Kuigi D.

Chuprin ei räägi konkreetsetest sõidukitest reg.märgiga XXX(hõbedane Audi) ja reg.märgiga

XXX(valge Audi), ei saa välistada võimalust, et hõbedaselt Audilt tõsteti valgele Audile tagastange ja summutid, nagu on väitnud L.N. Kuna L.N-ile ei ole ette heidetud sõiduauto Audi A8L reg. märgiga XXXtehasetähisega

XXX süütamist 22.11.2007.a või mingil muul moel kaasaaitamist sõiduki süttimisel, ei pea

kohus põhjendatuks tugineda ka sel ajal Põhja-Eesti Päästekeskuses Pirita tuletõrje komandos

tuletõrjujatena töötanud ning antud kriminaalasja raames tunnistajatena üle kuulatud Madis

Heinvee ja Peeter Kaare ütlustele. Isegi juhul, kui eeldada, et sõiduk oli peale kustutamist

veelkord põlenud, nagu väitis M. Heinvee, ei ole kriminaalasjas selliseid tõendeid, mis

osundaksid L.N-ile kui võimalikule süütajale. Prokuröri väide, et sõiduauto süüdati L.N

poolt veelkord kõikvõimalike jälgede hävitamiseks, on oletuslik ning seda ei kinnita ükski muu tõend. Samuti ei oma tähtsust Peeter Kaare ütlused selle kohta, et sõiduki omaniku

selgitused põlengu alguskoha ja nähtu kohta ei läinud kokku. Nimetatud ütlusi võiks lugeda

asjassepuutuvaks hindamaks L.N osalust sõiduki süütamisel, kuid esitatud süüdistuse kontekstis ei oma need tähtsust ning ei kinnita L.N-ile etteheidetavat tegu. Prokuröri hinnangul tõendab esitatud süüdistust ka erinevus sõidukite kilometraažis. Nii on prokurör välja toonud, et AS Saksa Auto hindamisaktis 16.07.2007.a on märgitud sõiduki Audi

A8 kilomeetri näiduks 109 340 km ning 12.11.2007.a If Kindlustuses kindlustuslepingu

sõlmimise eelsel ülevaatlusel on aktis fikseeritud spidomeetri näit 118 000 km. Lähtudes L.N

ütlustest, et peale Saksamaalt toodud Audi suhtes liisingulepingu sõlmimist läks auto

remonti ning auto hakkas liikluses sõitma kaskokindlustuslepingu sõlmimisel (12.11.2007), puudub loogiline ja tõekspeetav seletus, kuidas saab kuni kaskokindlustuse sõlmimiseni seisnud sõiduauto spidomeetrinäidule tekkida juurde 8660 kilomeetrit.

Kohus küll nõustub prokuröriga, et eelviidatud erinevus kilometraažis võib luua kahtluse kaskokindlustatud ja põlemasüttinud sõiduki samasuse osas, kuid tekkinud kahtlus ei ole selline,

mis esitatud süüdistust tingimusteta kinnitaks. Kohus ei saa jätta kõrvale võimalust, et

kindlustamata sõidukiga siiski sõideti, kuid seda ei julgetud ega tahetud tunnistada, kuna tegemist oleks olnud liisingulepingu rikkumisega ning sõidukist tulenev kahju tulnuks hüvitada liisinguvõtjal.

Hinnates kõiki antud episoodis olevaid tõendeid kogumis jõudis kohus veendumusele, et L.N tuleb süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi õigeks mõista. Sellisele veendumusele jõudis

kohus kokkuvõtlikult just seetõttu, et ülevaatuseks esitatud, kindlustuspoliisil märgitud ja põlemasüttinud sõiduki VIN-kood oli sama ning kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis viitaksid

VIN-koodi võltsimisele. Isegi eksperdiarvamuses on tõdetud, et VIN-koodi võltsitud või vahetatud ei ole. Kohus ei saa teha süüdimõistvat kohtuotsust oletuslike arvamuste pinnalt ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

L.N ja Artur Hatšaturjani süüdistus kelmuses sõiduauto Mercedes Benz 350 ML osas.

L.N ja tunnistaja Janis Sarve ütlustega ning Saksamaa firma Boers GMBH&CO.KG

arvega nr. 305-07 (I kd. lk. 119, tõlge lk. 121A) on tõendamist leidnud, et avariilise sõiduki Mercedes Benz (edaspidi MB) VIN-koodiga XXX ostis L.N 2007.a. sügisel Saksamaalt Janis Sarve firma Ehiter Building Group OÜ nimele.

27

L.N, Artur Hatšaturjani ja 15.10.2007.a. koostatud müügilepinguga (I kd. lk. 122) on

tõendatud, et peale Eestisse toimetamist sai sõiduki MB VIN-koodiga XXX omanikuks A.Hatšaturjani firma OÜ Arko Autogrupp.

Selleks, et avariiline sõiduk Eesti Autoregistrikeskuses arvele võtta, oli vaja saada sõidukile

registreerimiseelse ülevaatuse akt. L.N pöördus palvega oma tuttava Hans Hansbergi poole, kes tunnistajana ülekuulamisel kinnitas seda. Tema omakorda edastas L.N-ilt saadud

sõiduki dokumendid oma lapsepõlvesõbrale XXX, kes tegeles autode müügiga ja palus temal korraldada sõidukile ülevaatus. XXX ütluste kohaselt nägi ta avariilist MB Tallinnas Peterburi

teel, kui kohtus XXXja sai temalt sõiduki dokumendid. Ta tegi ka sõidukist pilte ja esitas dokumendid ja tehtud pildid ARK Maardu büroos töötavale Mart Müürile, kes sõidukit nägemata

ja uskudes XXXjuttu, et auto on korda tehtav, koostas 10.10.2007.a. registreerimiseelse ülevaatuse akti nr. 1001810 märkega „sõiduk vastab nõuetele“ (I kd. lk. 126). Selle akti alusel

registreeriti MB VIN-koodiga XXX ARK-s 15.10.2007.a. OÜ Arko Autogrupp nimele ja sõidukile anti registreerimisnumber XXX (reg. tunnistus I kd. lk. 135).

Edasi otsisid L.N ja A.Hatšaturjan auto rahastamise allikaid ja hakkasid pidama läbirääkimisi Parex Liisinguga, kes nõustus autot finantseerima. OÜ Parex Leasing & Factoring (edaspidi Parex Liising) esindaja XXXja tunnistajana üle kuulatud XXXütluste kohaselt võtsid läbirääkimistest osa sõiduauto omaniku esindaja Artur Hatšaturjan, kes auto päritolu kohta ütles,

et auto on äsja Saksamaalt toodud ning L.N , kes esitas mitmed dokumendid nii sõiduki kui OÜ Top Motors kohta, kuna L.N soovis autot Top Motorsi poolt liisingusse võtta. Sõidukit ennast Parex Liisingule ei näidatud ja see ei olnud ka vajalik, sest auto tehnilise

passi, hindamisakti ja kasko-kindlustuse poliisi alusel ei tekkinud neil kahtlust, et sõiduk on avariiline. Oldi teadlikud, et kindlustusfirma ei tee kasutatud autodele kindlustust ilma autot üle vaatamata ning eeldati, et ka hindamisakti koostamisel vaadati sõiduk üle. Niisiis sõlmiti 12.11.2007.a. Parex Liising ja OÜ Arko Autogrupp vahel sõiduauto MB ML350 4Matic, reg.märgiga XXX, VIN-koodiga XXX ostu-müügileping, mille kohaselt Parex Liising ostis sõiduki hinnaga 1 250 000 krooni (I kd. lk. 28-30) ja kandis 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arvele MB hinna 1 250 000 krooni (OÜ Arko Autogrupp pangakonto väljavõte IV kd.

lk. 13). Sama kuupäevaga vormistati Parex Liisingu ja OÜ Top Motors vahel sama MB liisinguleping (I kd. lk. 11-20). Seega ostis Parex Liising OÜ Arko Autogrupilt raskelt avariilise MB ehk teisisõnu finantseeris tehniliselt mittekorras sõidukõlbmatut sõidukit, ise seda teadmata.

MB avariilisust enne auto müügilepingu sõlmimist Parex Liisinguga tõendavad järgmised tõendid.

-Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna vahendusel Saksamaa firmast Boers

GMBH&CO.KG saadud dokumendid ja fotod (I kd. lk. 57- 121E, koos tõlgetega), millest nähtuvad sõiduki vigastused selle müümisel OÜ-le Ehiter Building Group. -Tunnistaja XXXon öelnud, et kui ta nägi sõidukit Peterburi teel, siis see oli avariiline.

-L.N ütlused, milledes ta tunnistab, et MB oli avariiline. Enne Andero Sõnitsari poole

pöördumist hindamisakti saamiseks laenas ta XXXauto, mida kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud XXX, kellel oli ka musta värvi MB. A.Sõnitsarile esitati kahest autost tehtud fotod. Kui vaadata sõiduki hindamisakti (I kd. lk. 33), siis on ilmselge, et auto välimusest tehtud fotol on XXX auto, sest L.N poolt Saksamaalt

toodud MB esiosa oli täiesti puruks. Auto sisemusest on aga tehtud fotod L.N poolt Saksamaalt toodud avariilisest sõidukist, kuna XXX ütluste kohaselt ei ole tema autos esiistmete peatugede sees monitore, aga L.N poolt Saksamaalt toodud MB esiistmete peatugede sees

on monitorid olemas (I kd. lk. 46 ülemine foto). Seega esitas L.N A.Sõnitsarile hindamiseks kahest MB-st tehtud fotod.

- Tunnistaja XXXütluste kohaselt (tunnistaja töötas 2007 ja 2008.a. autode pukseerimisega

tegelevas ettevõttes Road Angel OÜ) pukseeris ta avariilist MB-d L.N tellimisel

kaks korda. Üks kord 2007.a. oktoobris –novembris Tallinnast Tarmo Auto territooriumilt Sakku, teine kord 2008.a. jaanuari alguses Sakust Tallinnasse Värvaltransi territooriumile

28

-Tunnistaja XXX(OÜ Tarmo Auto juhatuse liige) ütluste kohaselt tõi L.N 2007.a. oktoobris-novembris treileriga nende territooriumile aia äärde musta MB. Sõiduk oli mittesõitev, esiots ja külg avariilised. L.N-iga oli juttu remondist, kuid nädala või paari pärast oli sõiduk kadunud. XXXja XXXütlused lükkavad ümber L.N ütlused, et tal oli soov võimalikult kiiresti auto

korda teha. Selleks, et pidada läbirääkimisi remondihindade üle, ei ole vaja sõidukit Sakku transportida. Samuti ei alustatud remondiga ka peale seda, kui Parex Liising oli 15.11.2007.a. kandnud MB eest Arko Autogrupi arvele 1 250 000 krooni. Sakust pukseeriti XXXpoolt 2008.a.

jaanuari alguses MB tagasi Tallinnasse samas avariilises seisus ja üksnes selleks, et Parex

Liisingule nende nõudmisel liisinguobjekt ette näidata. Et Parex Liising ei saaks aru, et olid

finantseerinud avariilist sõidukit, mille väärtus ilmselgelt ei saanud olla 1 250 000 krooni, mõtles L.N välja versiooni, mille ta esitas XXX09.jaanuaril 2008.a. sõiduki ettenäitamisel.

Tunnistaja XXXütluste kohaselt rääkis L.N talle, et oli novembris värske lumega

suverehvidega sõites teelt välja sõitnud, kuna oli libe. XXXütluste kohaselt aga olid auto

vigastused L.N antud seletusega vastuolus, auto ei olnud kindlasti kraavi sõitnud, sest

autol ei olnud pritsmeid, ühtki mullakübet, ühtki kriimustust, mis oleksid sellisele hiljutisele avariile viidanud. Avarii mittetoimumisest annab tunnistust ka asjaolu, et 09.jaanuariks 2008.a. ei olnud ka kindlustus Parex Liisingule avariist teatanud, kuigi tavapäraselt teavitab kindlustus

vara omanikku kahjujuhtumist. Samuti jõudis XXXjäreldusele, et BRC hindamisakt on kokku pandud kahest erinevast autost.

Seda, et L.N valetas XXXnovembris avarii toimumise kohta, tõendab ka liiklustrassoloogilise ekspertiisi aktis nr. LT-19-08/347 eksperdiarvamus. (II kd. lk. 3-12) Liiklustrassoloogilise ekspertiisi käigus uuriti avariilist MB-d ML 350 4 Matic tehasetähisega XXX ja võrdlusmaterjalina Saksamaalt edastatud fototabelit avariilisest sõidukist MB ML 350 4

Matic tehasetähisega XXX. Eksperdiarvamuse kohaselt olid ekspertiisiobjektiks olnud

avariilisel MB-l ja Saksamaalt edastatud sõiduautost tehtud fotodel samasugused vigastused. Lisaks sellele on ekspertiisiks esitatud sõiduautol säilinud teibi liimaine jäänused, mis paiknevad nendes kohtades, kus Saksamaalt edastatud fotodel olid sõiduauto keredetaile teibitud. Kõik loetletud tõendid kogumis hinnates kinnitavad, et Parex Liisingu ja OÜ Arko Autogrupp

vahel sõlmitud ostu-müügilepingu ja Parex Liisingu ning OÜ Top Motorsi vahel sõlmitud liisingulepingu objektiks olnud MB oli tegelikkuses avariiline, seda ei oldud peale Saksamaalt ostmist korda tehtud, kuid L.N ja A.Hatšaturjanil õnnestus Parex Liisingut petta, esitades tugevalt avariilise sõiduki kohta dokumendid, mis kinnitasid selle sõiduki tehnilist korrasolekut

ja kõrget turuväärtust. Parex Liisingu veendumust ja kindlustunnet kinnitas ka fakt, et sama sõiduk oli Eestis arvele võetud, järelikult oli tehniliselt korras. Parex Liisingule esitati BRC poolt

koostatud hindamisakt, mille kohaselt hindaja A.Sõnitsar oli sõiduki hinnanud 1 250 000 kroonile. Kuna vigastuste kohta märkused puudusid, järeldas Parex Liisingu esindaja ka sellest,

et tegemist on korras sõidukiga, sest Parex Liising teadis, et koostööpartner BRC vaatab

hindamisakti koostamisel sõiduki vahetult üle. Sellisel viisil süvendasid L.N ja

A.Hatšaturjan tahtlikult Parex Liisingu esindaja veendumust, et OÜ Arko Autogrupp poolt müüdav ja OÜ Top Motors poolt liisingusse võetav sõiduk on korrasolev ja kallihinnaline ning vastab hindamisaktis märgitud väärtusele, mistõttu Parex Liising oli nõus sõiduki välja ostma ja

Top Motorsile liisingusse andma. Seega esineb põhjuslik seos L.N ja A.Hatšaturjani pettusliku käitumise ja Parex Liisingu poolt Arko Autogrupile MB hindamisakti järgse väärtuse, s.o. 1 250000 krooni, väljamakse tegemise vahel. L.N ja A.Hatšaturjan said varalist kasu. Tunnistaja XXX, kes töötas 2007.a. juunist OÜ-s Arko Autogrupp müügi konsultandina, ütlustest tulenevalt laekus MB müügi eest Parex Pangast 1 250 000 krooni nende firma arvele ja nemad omakorda kandsid selle raha OÜ Eurex Capitali arvele. A.Hatšaturjani korraldusel võttis ta 2007.a. novembris OÜ Eurex Capitali arvelt kogu summa välja. Sellest osa - umbes 360 000 krooni andis A.Hatšaturjani kätte, 57800 eurot aga XXXkätte. L.N i ütluste kohaselt võttis ta XXX raha vastu L.N palvel. Seega said

A.Hatšaturjan ja L.N mõlemad pettuse teel varalist kasu: A.Hatšaturjan, kes ei olnud

29

seoses MB-ga varalisi kulutusi teinud - 360 000 krooni, L.N sai tagasi avariilise MB ostmise eest Saksamaa firmale makstud 28151 eurot ja täiendavalt veel 29 649 eurot.

Artur Hatšaturjan andis kohtus ütlusi, et tema ei teadnud, et MB on avariiline. Tema ja

L.N oli head sõbrad ja äripartnerid, tegeledes mõlemad avariiliste autode välismaalt Eestisse toomisega ja autode ostu-müügiga, aitasid teineteist äris. MB vormistas ta enda firma nimele ja müüs Parex Liisingule L.N palvel. Kohus on seisukohal, et A.Hatšaturjan oli siiski teadlik MB avariilisusest ja sõidukõlbmatusest ja ühiselt ning kooskõlastatult L.N-iga esitasid Parex Liisingu esindajale teadvalt valeandmeid müügi- ja liisingulepingu objektiks olnud MB seisukorrast. Tunnistaja XXXütlustest tulenevalt

osales ka A.Hatšaturjan Parex Liisinguga läbirääkimistel, tema koostatud ja allkirjastatud oli hinnapakkumine. Seda, et A.Hatšaturjan teadis MB avariilisusest tõendavad XXX ütlused selle kohta, et peale MB Eestisse toomist käis ta koos L.N ja A.Hatšaturjaniga seda Tarmo Auto

territooriumil vaatamas. Seega nägi A.Hatšaturjan sõidukit ja teadis, et see ei ole tehniliselt korras, on vigastustega ja sõidukõlbmatu. Kohtu arvates ei ole ka eluliselt usutav, et isik võtab

L.N palvel enda firma nimele sõiduki, peab läbirääkimisi sõiduki müümise osas Parex

Liisingu esindajaga, sõlmib müügilepingu ega tea, milline sõiduk isegi välja näeb ja millises seisus ta on. Kannatanu esindaja XXX sõnul käis ka A.Hatšaturjan koos L.N-iga 2008.a. kevadel temaga rääkimas sõiduki remondi üle. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kui A.Hatšaturjan ei olnud näinud ega teadnud midagi MB avariilisusest enne selle müüki Parex Liisingule ja teadis, et auto on korras, siis puudub loogiline seletus, miks pidi ta kohtuma Parex Liisingu esindajaga ja koos L.N-iga paluma autot ise remontida. Kui L.N tõmbas teda alt, lastes tal allkirjastada

Parex Liisingule esitatavad dokumendid kui korras sõiduki kohta, ei ole loogiliselt seletatav A.Hatšaturjani püüd osaleda sõiduki remondi korraldamises. Selline käitumine viitab seotusele pettusega ja teadmisele, et Parex Liisingut peteti. Eeltoodu alusel panid L.N ja A.Hatšaturjan Parex Liisingu suhtes toime kelmuse grupis. Teovalitsemise teooria kohaselt valitsesid mõlemad süüdistatavad tegu. Mõlemate eesmärk oli saada Parex Liisingult MB hindamisaktis märgitud summas väljamakse, s.o. saada varalist kasu

ja mõlemad tegutsesid kavatsetult. Nii A.Hatšaturjan kui L.N osalesid võrdselt Parex

Liisinguga peetud läbirääkimistes, mõlemad tegelesid ka hiljem pettuse ilmsikstulekul sõiduki remondiga – varuosade hankimisega.

Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti L.N osas KarS § 209 lg 2 p. 1,2,3 järgi. L.N oli isikuks, kes oli varem toime pannud omastamise (teda on kriminaalkorras karistatud omastamise eest ja arutatava kriminaalasja raames on ta pannud toime sõiduauto BMW omastamise 2007.a. augustis). Kelmuse pani ta toime grupis A.Hatšaturjaniga ja suures ulatuses. Suur on kahju, mis

ületab kehtiva kuupalga alammäära sajakordselt. 2007.aastal oli kuupalga alammäär 3600 krooni, järelikult algas suur kahju 360 000 kroonist. Kelmuse tulemusena kandis Parex Liising

MB eest üle 1 250 000 krooni. Isegi kui võtta kahjuna aluseks tsiviilhagis märgitud summa 646 870. 41 krooni, on ka sel juhul tegemist kahjuga suures ulatuses.

A.Hatšaturjani osas on kuriteo kvalifikatsioon samuti õige KarS § 209 lg 2 p. 2,3 järgi, kuna kuriteo pani ta toime grupis L.N-iga ja samuti suures ulatuses.

Andero Sõnitsar süüdistus kelmusele kaasaaitamises, mis on toime pandud grupis ja suures ulatuses

Süüdistuse kohaselt osutas A. Sõnitsar ainelist kaasabi L.N ja A. Hatšaturjan’i liisingukelmuse toimepanemisele, koostades teadvalt vale hindamisakti.

Vastavalt 19.10.2007.a OÜ Balti Realiseerimiskeskuse töötaja A. Sõnitase poolt koostatud

hindamisaktile SHA7845 (I kd. lk. 33) oli sõiduauto Mercedes Benz ML 350 reg.märgiga

30 XXX(VIN-kood XXX) hinnaks (keskmiseks turuväärtuseks) 1 250 000 krooni. Hindamisaktis on

pildid sõiduki eestvaatest ja sisemusest ning märkustena on toodud AMG pakett, 3 x TV, airmatic, el. istmed mäludega, garantii. Prokuröri hinnangul on tõendamist leidnud, et A. Sõnitsar, töötades Balti Realiseerimiskeskuse

OÜ-s sõidukite hindajana, oli kohustatud oma tööülesannetest tulenevalt sõiduki väärtusele

hinnangu andmiseks ja vastava hindamisakti koostamiseks hinnatava sõiduki üle vaatama, fotografeerides vahetult hinnatavat sõidukit ja kontrollides hinnatava sõiduki vastavust esitatud

dokumentidele. Seda aga A.Sõnitsar ei teinud, jättes seega teadlikult ja tahtlikult oma

tööülesannetest tulenevad kohustused täitmata, mistõttu pidas võimalikuks, et tema poolt ettenähtud korra kohaselt ja hinnatavat sõidukit üle vaatamata koostatud hindamisakt esitatakse

isikule ja/või ettevõttele, sealhulgas liisingettevõttele, mida arvestatakse kui reaalaselt sõiduki ülevaatamise tulemusena koostatud hindamisakti. A.Sõnitsaril puudus igasugune adekvaatne ja reaalselt arvestatav lootus, et tema poolt töökohustusi ja sõidukite hindamise spetsiifikat rikkuva

tegevuse tulemusena koostatud hindamisakti ei esita L.N hindamisaktis fikseeritud andmetega äritegevuses arvestavale isikule/ettevõttele ning mille tulemusena tema poolt loodud

oht – hindamisaktis fikseeritud valeandmetega arvestamine tehingu tegemisel – ei realiseeru tegelikkuses. A. Sõnitsar end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Andis ütlusi, mille kohaselt tundis L.N tööalaselt ning Mercedes Benz ML 350 puhul tal mingit kahtlust ei tekkinud, kuna auto oli registreeritud mõni päev tagasi Eesti registris Top Motorsi nimele. Tema ametijuhend ei

kohustanud teda sõidukeid üle vaatama, aga suuremas osas vaatas neid üle. Pärast kriminaalmenetluse alustamist töötas sama tööandja juures edasi umbes 4 aastat ja tööandja talle

konkreetselt etteheidetava sündmuse osas ei ole etteheiteid teinud. BRC Autokeskuse koostöölepingust pangaga sõidukite hindamiseks ta teadlik ei olnud, tegid hindamisakti kliendi

esitatud andmete põhjal. Klient esitas auto pildid, tehnilise passi, varustuse, läbisõidu. Hindamisakt kajastab hinnatava sõiduki keskmist turuväärtust. Kui hindas konkreetset sõidukit,

ei pidanudki 100 % kindlaks tegema, et pildid on selle sõiduki kohta esitatud. Piltidel olid

samasugused registreerimisnumbrid nagu tehnilises passis, nad ei pidanud autot reaalaselt

nägema. Ametijuhendis oli kirjas, et koostavad akti kliendi poolt esitatud andmete põhjal. Kindluse, et vaidlusaluse sõidukiga ei saa midagi valesti olla, andis asjaolu, et sõiduk oli Eesti

registris Top Motorsi arvel, mittekompleksset sõidukit ei saa Eestis registreerida, peab olema tehase komplekssuses. Autoregister on üle vaadanud ja auto vastab nõuetele, et saab võtta Eesti registrisse. Tunnistaja Marek Murd, kes oli 2007.a OÜ Balti Realiseerimiskeskuse juhatuse liige, on andnud

ütlusi, mille kohaselt pakkus Balti Realiseerimiskeskus liisingettevõtetele hindamisteenust ja autode müüki. Hindamisakt koostati vastavalt kliendi tellimusele. Klient kutsuti sõidukit näitama

või erijuhtumitel käis hindaja koha peal, koostas sõiduki välisvaatluse, tegi pilte, vaatas üle sõiduki dokumendid, tegi neist koopiad, täitis ära vastava hindamisakti vormi, määras kindlaks

sõiduki hinnangulise turuväärtuse ja koostas kõikide nende andmete põhjal lõppdokumendi. Hindamisakti tegemisel oli peamiseks dokumendiks sõiduki tehniline pass, millest tehti koopia ja

kui auto oli toodud väljastpoolt Eestit, siis sõiduki originaalpass. Hindamisakti vormi pandi vastavalt kokkuleppele pankadega esialgu 2 fotot auto seest ja väljast, hiljem lisandus ka foto VIN-koodist. Neil kehtis kord, kus hindaja pidi sõidukit vahetult nägema, nende poolt tehniliselt

sõidukit ei kontrollitud, sõidukit hinnati välisvaatluse alusel eeldusel, et auto on tehniliselt

korras. Hinnati konkreetset sõidukit, tegemist ei olnud mingi üldhinnanguga. A. Sõnitsari

töökohustuste loetelu on kirjas ametijuhendis ja kindlasti teavitati tema tööülesannetest tema tööle värbamisel töölepingu sõlmimisel. Hindamisprotsessi kirjeldav kord kehtis ka varem, kuni

selle dokumendi koostamiseni. Tema ei ole A. Sõnitsarile selgitanud, et ametijuhendist

tulenevatest kohustustest sõiduki hindamisel tuli tal hinnata autot vahetult ülevaatusel,

A.Sõnitsar oli oma ala spetsialist, hindaja pidi veenduma, et talle esitatud andmete põhjal ta

31 hindab konkreetset autot, pidi oma silmaga autot hindamisel nägema. Kohustus, et hindaja pidi autot nägema, oli nende maja kehtiv sisekord, kas see oli ka kirjalikult kuskile fikseeritud, ta ei mäleta.

A. Sõnitsari kui sisseostuspetsialisti ametijuhend (V kd. lk 37-39) on koostatud 24.04.2006.a

ning punktis 4.3 on toodud töötaja põhiülesanded, samuti töötulemused ja kvaliteet;

põhiülesandeks oli muuhulgas ka sõidukite hindamine vastavalt turusituatsioonile ja esitatud

andmetele ning hindamisakt pidi olema korrektselt vormistatud. Ametijuhendi on tööandjana allkirjastanud Marek Murd ja töötajana A.Sõnitsar.

Kuigi A. Sõnitsari ametijuhend ei sisalda otsest kohustust hinnatavat sõidukit üle vaadata, tuleneb selline nõue Parex Leasing & Factoring OÜ ja Balti Realiseerimiskeskuse OÜ vahel 21. septembril 2005.a sõlmitud kokkuleppest sõiduautode hindamisteenuse osutamise tingimuste ja korra kohta (II kd. lk. 87-88). Vastavalt kokkuleppe punktile 5 kohustus hinnangu iga konkreetse

hindamise tulemusena Balti Realiseerimiskeskus Parex Liisingule esitama kirjalikult hindaja poolt allkirjastatuna ühe tööpäeva jooksul, arvates Parex Liisingu või tema kliendi poolt esitatud hindamistellimuse saamisest ja sõiduki ettenäitamise hetkest. Ilmselgelt tähendab sõiduki ette näitamine selle vahetut nägemist ning hindamisakti koostamist vahetu vaatlusega kogutud andmete põhjal. Kokkulepe on küll A. Sõnitsari poolt allkirjastamata,

kuid kohus ei pea usutavaks, et isik, kes juba alates 21.09.2005.a osutas Parex Liisingule hindamisteenust, ei oleks vastavast kohustusest teadnud ning selle järgi tegutsenud. Seda enam,

et A.Sõnitsar kui hindamisteenuse osutaja on märgitud ka kokkuleppe punktis 3 ning ajavahemikul 21.09.2005.a kuni 17.04.2006.a osutas ta teenust üksinda. Alles 17.04.2006.a on

koostatud kokkuleppe lisa 1, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et lisaks Kokkuleppe punktis 3 nimetatud volitatud isikule asub BRC poolt hindamisteenust osutama teinegi isik Peep Põldoja.

Kohus on veendunud, et A. Sõnitsar oli eelviidatud kokkuleppest teadlik, kuna vastavalt A.

Sõnitsari ütlustele vaatas ta suurema osa sõidukeid üle ning sõiduki ülevaatamise kohustust rõhutas ka tunnistajana üle kuulatud XXX. Kohus ei pea usutavaks, et isik, keda tööandja peab

oma ala spetsialistiks ning kelle tööga ollakse rahul, ei teaks Balti Realiseerimiskeskuses

kehtinud põhimõtet koostada hindamisakt sõiduki vahetu vaatluse teel, veendumaks nii hindamise objektiks oleva sõiduki olemasolus kui talle esitatud andmete õigsuses. Seega nõustub kohus prokuröriga, et A. Sõnitsar jättis oma tööülesannetest tulenevad kohustused täitmata ning

koostas ja väljastas L.N soovil ja L.N poolt esitatud sõiduauto

registreerimistunnistuse ja elektronposti teel saadetud sõiduautode fotode alusel 19.10.2007.a. hindamise akti nr SHA7845, mis vastavalt L.N ja A. Hatšaturjani sama episoodi juures

tuvastatu kohaselt oli tegelikkuses koostatud mitte ostu-müügilepingu ja liisingulepingu

objektiks olnud sõiduauto kohta, aidates nii kaasa L.N ja A. Hatšaturjani kuriteo toimepanemisele. Erinevalt prokurörist leiab aga kohus, et A. Sõnitsari teos puudub nõutav subjektiivne külg. Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et kaasaitajal

peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Seega ei saa

kaasaaitamiseks kvalifitseerida käitumisakte, mille toimepanija kas hooletusest, kergemeelselt

või üldse mittesüüliselt käitudes annab objektiivses mõttes kaasabi kuriteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Seega ei saa kaasaaitamiseks lugeda ka sellist iseenesest vaieldamatult tahtlikku käitumist, kus isik annab toimepanijale objektiivselt kaasabi, kuid kas ei

pea üldse võimalikuks või vähemalt ei mööna, et toimepanija kasutab saadud abi tahtliku

32 õigusvastase teo toimepanemiseks. Nii näiteks ei saa kaasaaitamisest rääkida olukorras, kus isik annab tapjale relva, teadmata, et seda kavatsetakse kasutada tapmise toimepanemiseks; samuti olukorras, kus isik aitab hoida redelit, mida mööda varas siseneb majja, pidades varast ekslikult

majja õigustatult sisenevaks isikuks. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo

toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks

konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Seevastu on

tahtlus välistatud olukorras, kus kaasaaitaja peab küll võimalikuks ja möönab täideviija poolt mingi õigusvastase teo toimepanemist, kuid tal puudub sellest teost täpsem ettekujutus. Selles

mõttes on kaasaaitamise jaoks vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset

individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate

joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra (RKL 3-1-1-97-09 p 7.4). Kohus nõustub A. Sõnitsari kaitsjaga, et asjaolu, et A. Sõnitsar ei vaadanud tema poolt hinnatud sõidukit üle ega fotografeerinud seda, ei tõenda iseenesest, nagu oleks A. Sõnitsar teadnud, et

tema antavat hindamisakti võidakse kasutada kelmuse toimepanemiseks. Puuduvad mistahes

tõendid selle kohta, et A. Sõnitsar oleks teadnud sõiduki avariilisusest ning L.N ja A.

Hatšaturjani tegelikest eesmärkidest sellisel viisil koostatud hindamisakti saamiseks. Ei L.N

ega A. Hatšaturjani ütlustest nähtu, et nad oleksid A. Sõnitsari oma plaanidest

teavitanud või muul viisil andnud mõista, mis motiividel nad hindamisakti vajavad. Kuna vaidlusaluse sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse aktis on märge sõiduki vastavusest nõuetele,

sõidukile on väljastatud registreerimistunnistus ning A. Sõnitsarile esitati ka fotod korras sõidukist, millel oli nähtav reg. märk, loeb kohus usutavaks A. Sõnitsari ütlused, mille kohaselt ei saanud tema arvates sõidukiga midagi valesti olla. Sellised ütlused on loogilised ja esitatud tõendite pinnalt sündmusega kooskõlas. Ka tunnistaja XXX ütluste kohaselt eeldati, et hinnatav

sõiduk oli tehniliselt korras. Samuti puuduvad tõendid A. Sõnitsari teadlikkusest sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akti tegeliku saamisviisi kohta. Ka fakt, et juba 15.10.2007.a, s.o 4

päeva enne hindamisakti koostamist, on A. Hatšaturjan esitanud vaidlusaluse sõiduki

müügipakkumise hinnaga 1 250 000 krooni ehk sama hinnaga, mis fikseeriti sõiduki hinnaks

19.10.2007.a, ei tõenda iseenesest veel A. Sõnitsari teadlikkust L.N ja A. Hatšaturjani poolt kavandatavast kuriteo toimepanemisest. Selline hindade kokkusattumus loob küll kahtluse, et juba enne hindamisakti koostamist võis L.N või A. Hatšaturjan A. Sõnitsariga suhelda

ja hinnas kokku leppida, kuid mis iseenesest ei tähenda automaatselt A. Sõnitsari osalust

asetleidnud kuriteos. Ei ole välistatud, et A. Sõnitsar andis eelnevalt heas usus üksnes

informatsiooni selle kohta, millises hinnaklassis hindamisele toodav auto koos sellel oleva

varustusega olla võiks ning sellise turuväärtuse A. Sõnitsar ka talle esitatud dokumentide ja fotode põhjal lõpuks sõidukile määras. Kohtule esitatud tõendid näitavadki pigem A. Sõnitsari

usaldust L.N vastu, mitte tema tahtlikku tegevust aidata kaasa liisingukelmuse toimepanemisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kogutud tõendid ei kinnita A. Sõnitsare käitumises

vähemalt kaudset tahtlust L.N ja A. Hatšaturjani poolt toimepandud õigusvastase teo

toimepanemise suhtes. A.Sõnitsarile saaks küll ette heita, et tähelepanelikuma ja

kohusetundlikuma suhtumisega töösse oleks ta saanud L.N ja A.Hatšaturjani poolt

kavatsetava õigusvastase teo ära hoida, kuid ettevaatamatus ei ole antud juhul kuriteo koosseisuliseks tunnuseks ning A. Sõnitsar tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Tsiviilhagid 1) AS Ühinenud Autokeskused (pankrotis) tsiviilhagi 43 226 krooni nõudes.

Kohtueelses menetluses esitas AS Ühinenud Autokeskused nimel tsiviilhagi summas 43 226 krooni protokollilises vormis ettevõtte esindaja XXX.

33

24.08.2011.a toimunud kohtuistungil jäi AS Ühinenud Autokeskused esindaja pankrotihaldur Erik Savi selle juurde, et kahju suuruseks on 43 226 krooni, mis on saamata jäänud üüri tasu OÜ

Estauto Grupilt vastavalt 12.01.2007.a sõlmitud üürilepingule Estauto Grupi ja Ühinenud Autokeskused vahel seoses sõiduautoga BMW. E. Savi andmetel ei ole pankrotihaldurile mingit infot seoses selle üürilepinguga antud ning kogu tema info pärineb XXX .

E. Savi andmetel lõppes Ühinenud Autokeskused seos BMW-ga 05.05.2008.a, kui OÜ Kommest

Autokeskused selle auto Hansaliisingult ära ostis. Ühinenud Autokeskused maksis Hansaliisingule selle auto eest liisingut vähemalt kolme kuu eest, võib-olla ka kauem. Saamata jäänud tulu on arvestatud alates 01.04.2007 kuni 05.05.2008.a, igakuine renditasu oli 7245

krooni. E. Savi ei osanud öelda, kas summa 43 226 krooni on nimetatud perioodi eest, tema

andmed pärinevad kannatanu poolt antud ütlustel ning raamatupidamine ei ole sellisel moel säilinud, mis võimaldaks esitatud andmeid kontrollida ja ta tugineb sellele, mis eelmine esindaja on kahju kohta summas 43 226 krooni avaldanud. E. Savi ei oska öelda, kelle vastu ta nõude esitab.

L.N kaitsja hinnangul esitati kahjunõue alles 24.08.2011.a kohtuistungil ja ta luges selle

aegunuks, kuna tsiviilhagi toimikus ei ole. Prokurör ei lugenud tsiviilhagi aegunuks, kuna

tsiviilhagi on esitatud eelmise kannatanu esindaja (T. Rüütmann) poolt protokollilises vormis. Kaitsja märkis, et kannatanu esindaja vastavat protokolli avaldatud ei ole ja puudub alus ka selle avaldamiseks.

Kohus leiab, et AS Ühinenud Autokeskused nimel esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjustel.

Esmalt annab kohus hinnangu hagi väidetava aegumise kohta. Kohus ei nõustu kaitsja

seisukohaga, et nõue on aegunud, kuna see on esitatud alles 24.08.2011.a toimunud

kohtuistungil. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajad on sätestatud

TsÜS §-s 150, mille lõike 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Arvestades, et AS Ühinenud Autokeskused esindaja T.

Rüütmann esitas tsiviilhagi 19.11.2008.a, ei saa ka esitatud nõuet lugeda aegunuks. Küll aga

nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et T. Rüütmanni ütlusi ei saa tsiviilhagist tuleneva nõude osas seisukoha võtmiseks kasutada, kuna T. Rüütmanni ülekuulamise protokolli ei ole prokurör kohtuliku uurimise käigus avaldanud ning kohus ei saa sellele kui tõendile tugineda. Samas ei

muuda T. Rüütmanni ütluste mitteavaldamine olematuks kahjunõude tähtaegse esitamise fakti ning kohus saab võtta hagi osas seisukoha tulenevalt pankrotihalduri E. Savi ütlustest. Siinjuures

lähtub kohus ka T. Rüütmanni poolt hagi esitamise ajal kehtinud KrMS redaktsioonist, mis võimaldas tsiviilhagi esitada protokollilises vormis.

Lähtudes aga E. Savi kohtuistungil avaldatud andmetest väidetava kahju osas, leiab kohus, et

esitatud andmed ei ole piisavad, otsustamaks väidetava kahju põhjendatuse üle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lõige 1 punktide 1-3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi

alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Eelviidatud seadustikust tulenevaid nõudeid aga E.

Savi täitnud ei ole, tema ütlused väidetava kahju kohta on paljasõnalised ning ei haaku tema poolt väidetuga. Nii jääb kohtule selgusetuks, millest koosneb nõue 43 226 krooni. Arvestades,

et AS Ühinenud Autokeskused ja Estauto Grupp OÜ vahel 12.01.2007.a sõlmitud lepingu

kohaselt oli igakuine üürimakse 7245 krooni ning ajavahemik, mille eest pankrotihaldur

kahjunõude esitas, oli 01.04.2007 kuni 05.05.2008.a, siis ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise perioodi eest ja millises ulatuses väidetav kahju tegelikult tekkis. Summat 43 226 ei ole võimalik ka jagada 7245-ga, et näiteks vähendada kahjunõude aluseks olevat perioodi ning võtta

34

arvesse tekkinud kahju üle otsustamisel. Seega on eksitav ja tegelikkusele mittevastav nii taotletav summa kui ka ajavahemik, mil väidetav kahju tekkis. Taotletav ajavahemik on küsitav ka seetõttu, et tulenevalt 31.05.2007.a AS Hansa Liising Eesti, AS Ühinenud Autokeskused ja

OÜ Kommest Autokeskused vahel sõlmitud kolmepoolse lepingu punktist 3.1 loovutas AS Ühinenud Autokeskused lepingu lisas nr 3 nimetatud probleemsetest üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused täies osas tasu eest Hansa Liising Eestile ning lepingu lisast nr

3 nähtub, et probleemseks üürilepinguks oli ka Estauto Grupp OÜ ja AS Ühinenud

Autokeskused vahel 12.01.2007.a sõlmitud üürileping. Seega juhul, kui AS Ühinenud

Autokeskused tõesti tasus Estauto Grupi eest Hansa Liising Eestile ka pärast 31.05.2007.a

sõlmitud kolmepoolset lepingut Estauto Grupp ja AS Ühinenud Autokeskused vahel 12.01.2007.a sõlmitud üürilepingust tulenevaid liisingumakseid, tulnuks seda ka dokumentaalset tõendada, kuid ühtegi sellekohast dokumenti kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole andnud ütlusi

Hansa Liising Eesti AS esindaja, kes kinnitaks nii summade laekumist AS Ühinenud Autokeskused poolt kui ka Estauto Grupp OÜ võlgnevust Hansa Liising Eesti ees.

Kuna AS Ühinenud Autokeskuse esindaja pankrotihaldur Erik Savi tsiviilhagis esitatud andmed on vastuolulised ning nõue on tõendamata, jätab kohus, juhindudes KrMS §-st 310 lg 1, esitatud tsiviilhagi summas 43 226 krooni rahuldamata. 2) OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) tsiviilhagi 332 334,89 krooni nõudes. OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) nimel esitas tsiviilhagi summas 332 334,89 krooni OÜ Kommest Autokeskused esindaja pankrotihaldur Tarmo Villmann. Hagiavalduse kohaselt renditi 12.01.2007.a OÜ Estauto Grupp poolt AS-lt Ühinenud Autokeskused Hansa Liising Eesti AS-le

kuuluv sõiduauto BMW 320i reg.nr. XXX, mida ei tagastatud, vaid ebaseaduslikult omastati, millega tekitati OÜ-le Kommest Autokeskused kahju 332 334,89 krooni väärtuses. Hagi aluseks

oleva sündmuse kohta on esitatud kaks tõendit: 05.05.2008.a müügileping TOL nr XXX ja 05.05.2008.a lisa nr 1 samale müügilepingule.

- 05.05.2008.a müügilepingu TOL nr XXX kohaselt müüs AS Hansa Liising Eesti Kommest

Autokeskused OÜ-le sõiduauto BMW 320I hinnaga 332 334,89 krooni. Müügilepingul ei ole

märget selle kohta, kes oli lepingu sõlmimise ajal Kommest Autokeskused OÜ esindaja ning

lepingu on 30.10.2009.a allkirjastanud ostja esindajana pankrotihaldur Tarmo Villmann. Vastavalt lepingu punktile 5 kinnitas ostja, et eseme valdus on talle üle läinud, ta on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas kvaliteedis ning ta ei oma müüjale eseme suhtes mingeid pretensioone (III kd. lk. 237).

- 05.05.2008.a müügilepingu lisa nr 1 kohaselt on ostja (Kommest Autokeskused OÜ) vastavalt

müügilepingule tasunud AS Hansa Liising Eestile täielikult ja kohaselt sõiduauto BMW 320I

ostuhinna. Ka lepingu lisal puudub märge selle kohta, kes oli selle dokumendi koostamisel

Kommest Autokeskused OÜ esindajaks ning dokumendi on 30.10.2009.a allkirjastanud ostja esindajana pankrotihaldur Tarmo Villmann (III kd. lk. 238).

24.08.2011.a toimunud kohtuistungil selgitas pankrotihaldur T. Villmann, et tegelikkuses

sõiduautot Kommest Autokeskusele üle ei antud. Kommest Autokeskused oli sunnitud 2008.a sõiduki ostma vastavalt 2007.a sõlmitud lepingus sätestatud tagasiostukohustusele, kuid valdust üle ei antud. On kuulnud, et sõiduki valdus oli kunagi antud Estauto Grupile, kuid sealt sõidukit

tagasi ei saadud. Hansaliisingu dokumentide järgi on selline kulu tehtud, kuid eraldi

maksekorraldusi ta uurinud ei ole. Sõiduki omandiõiguse üleminek toimus 30.10.2009, kuid

sõidukit ta Kommest Autokeskuse nimele ei registreerinud, et mitte kulutada pankrotivara

riigilõivule. Sõiduk kuulub Kommest Autokeskused pankrotivarasse, nõuet Hansaliisingule

sõiduki üleandmiseks ta esitanud ei ole. Pankrotihaldur selgitas, et allkirjastas müügilepingu 30.10.2009, kuna uurija otsis dokumente Kommest Autokeskuses ja raamatupidamises olid need

35

olemas allkirjastamata; see on täiesti tavaline asi Kommest Autokeskuses, et dokumendid on allkirjastamata.

Kohus leiab, et kohtu käsutuses olevad dokumendid ei ole piisavad, kinnitamaks hagiavalduses näidatud summa 332 334,89 tasumist Kommest Autokeskused poolt Hansa Liising Eestile ning Kommest Autokeskused tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus peab vajalikuks osundada puudulikult vormistatud 05.05.2008.a müügilepingule ja selle lisale, mis ei kinnita nende tegelikku koostamist ja täitmist märgitud kuupäeval. Ei ole usutav, et dokumendid, millega antakse üle 332 334,89 krooni maksev sõiduk ning mille alusel toimub ka

sõiduki omandi ja valduse üleminek, samuti ostuhinna tasumine, saaks olla vormistatud ilma ostja esindaja osavõtuta ning märkega valduse ülemineku kohta ilma seda saamata. Kohus ei saa

lugeda usaldusväärseks pankrotihalduri kui väidetava ostja poolt 30.10.2009.a antud allkirja 05.05.2008.a toimunud tehingu kohta, kui seda ei kinnita mitte ükski muu tõend. Võttes selliselt

koostatud dokumendid aluseks hagiavalduse esitamisel oleks pankrotihaldur eriti

tähelepanelikult pidanud suhtuma dokumendi lisas kajastatud faktilise asjaolu (ostuhinna

tasumine Kommest Autokeskused poolt) tõendamisse ning antud fakti saanuks tõendada kas

vastav ülekanne ja/või saaja kinnitus. Pankrotihaldur on küll väitnud, et Hansaliisingu dokumentide järgi on selline kulu tehtud, kuid sellekohased andmed kriminaalasja materjalide juures puuduvad. Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad asjakohased tõendid selle kohta, kas vaidlusalune

summa on OÜ Kommest Autokeskused poolt AS Hansa Liising Eestile üle kantud või mitte,

mistõttu jätab kohus, juhindudes KrMS §-st 310 lg 1, esitatud tsiviilhagi summas 332 334,89 krooni rahuldamata.

3) AS If Eesti Kindlustuse tsiviilhagi summas 922 110 krooni (58 933,50 eurot). Kannatanu esindaja XXX taotleb tsiviilhagi väljamõistmist süüdistatavalt seoses õigusvastaselt kahju tekitamisega. Vastavalt KrMS § 310 lg 2 jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata kui kohus teeb õigeksmõistava kohtuotsuse. Tulenevalt L.N õigeksmõistmisest kindlustuskelmuses,

jätab kohus AS If Eesti Kindlustuse (uue nimega AS If P&C Insurance) tsiviilhagi läbi vaatamata.

4)AS Citadele Pank (endise ärinimega AS Parex Leasing & Factoring) tsiviilhagi summas 646870,41 krooni. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist, et MB, mille eest AS Parex Leasing

& Factoring sõiduki müüjale raha välja maksis, oli tugeva avarii läbi teinud ja müügi ning

liisingulepingu sõlmimise ajaks ei olnud korda tehtud. L.N ja Artur Hatšaturjan

viisid kannatanu ebaõigete asjaolude esitamisega müügi- ja liisingulepingu objektiks olnud

sõiduki kohta eksitusse, mille tulemusena on kannatanu uue ja korras sõiduki soetamise teadmisega maksnud välja raha sõiduki eest, mis tegelikult oli avariiline. Sellega tekitati AS-le Parex Leasing & Factoring kahju summas 1 250 000 krooni, millest on maha arvestatud OÜ Top

Motorsi poolt kolmel korral tasutud liisingumaksed kogusummas 283 475.37 krooni

(13.11.2007.a. - 264 830.51 krooni, 09.01.2008.a. - 9515.72 krooni, 14.01.2008.a. - 9129.14 krooni (tsiviilhagi lisa II kd. lk. 132)). Kahjusummaks jäi 966 524.63 krooni. Kannatanu esindaja XXXütluste kohaselt sai AS Parex Leasing & Factoring avariilise sõiduki

kätte 18.02.2008.a. politseist ja aprilli alguses alustas OÜ Värvaltrans selle remonti. Kuna

liisingumakseid rohkem ei laekunud ning et kahju vähendada ja sõidukit müüa võimalikult

suuremat tulu andval viisil, tuli sõiduk korda teha. L.N soovil ja AS Parex Leasing &

Factoring nõusolekul remonditi sõidukit L.N poolt toodud kasutatud varuosadega. Kui

36

2008.a. septembris sõiduk üle vaadati, oli see väljastpoolt korda tehtud, kuid sügavamalt vaadates leiti mitmeid puudusi, mille tõttu tehti täiendav remont ja seda juba AS Parex Leasing & Factoring kulul. OÜ Värvaltrans arve nr.1096 kohaselt läks täiendav remont maksma 189 873 krooni (II kd. lk. 136-137). Kuna sõidukil ei olnud teist võtit, tuli võti ümberinstalleerida ja see läks maksma 4552,78 krooni (AS Silberauto Eesti hinnapakkumine ja maksekorraldus – II kd. lk. 133,134). Sõiduki müügi vahenduse ja korraldamisega tegeles A2 AutoWelt OÜ, kellele AS Parex Leasing

& Factoring tasus arve nr. 290136 alusel 25 920 krooni (II kd. lk. 140,141). MB müüdi 02.03.2009.a. hinnaga 540000 krooni (II kd. 142-147).

Tsiviilhagi kohaselt on kannatanu arvestanud müügihinnast maha kasu saamiseks tehtud

vajalikud kulutused summas 220 345.78 krooni. Seega oli müügist saadud tulu 319 654.22

krooni, millise summa võrra vähendab kannatanu kahjunõuet: 966 524.63 – 319 654.22= 646870,41 krooni (41 344,14 eurot).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna kelmus on varavastane kuritegu, kannatanu vara vähenes pettuse tulemusel eksimusse sattumise tõttu tehtud varakäsutuse tagajärjel, on kahju tekitamine seotud kannatanu omandi rikkumisega ja tekitatud seega õigusvastaselt. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tuvastatud ka L.N ja A.Hatšaturjani süü AS-le Parex Leasing & Factoring kelmusega kahju tekitamises. Seega on

tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele vastavalt VÕS §-le 137 L.N-ilt ja A.Hatšaturjanilt solidaarselt.

L.N kaitsja vastuväite kohaselt on finantseerimisasutus otsustanud kulukaimal viisil

hakata autot remontima ja teinud enda riisikol kulutusi ebamõistlikul määral. Kohus sellise

väitega ei nõustu, sest põhiremont tehti siiski kasutatud varuosadega, millised muretsesid

L.N ja A.Hatšaturjan. AS Parex Leasing & Factoring teostas oma kulul täiendavat

remonti, kuna peale 2008.a. septembris põhiremondi tegemist oli auto küll väljastpoolt korda

tehtud, kuid XXXsõnul ei töötanud näiteks tagaluugi automaatika, auto käivitamisel hakkasid

esipaneelil tööle igasugused veaindikaatorid, esi- ja tagakaitserauad ei olnud korralikult kinnitatud, esilaternad olid erinevad. Tehtud täiendavad kulutused oluliselt parendasid sõidukit

ja tõstsid selle turuväärtust. Nii saadi sõiduk kallimalt müüa ja kuna müügihind arvestati kahjusummast maha, siis tsiviilhagi selle võrra vähenes. Kui täiendavat remonti ei oleks tehtud, oleks MB ilmselgelt müüdud madalama hinnaga ja tsiviilhagi oleks selle võrra suurem olnud.

Kaitsja heitis ette ka seda, et ei ole esitatud tõendeid liisingulepingu lõppemise kohta, mis

annaks liisinguandjale õiguse liisinguobjektiks oleva vara realiseerimiseks. Tegelikult on tsiviilhagi lisana kriminaalasjas olemas OÜ-le Top Motors adresseeritud teatis lepingu rikkumise ja lepingu erakorralise ülesütlemise kohta 16.oktoobrist 2008.a. (II kd. lk. 154-155). Teatises on sõnaselgelt esitatud nõue hiljemalt 16.oktoobriks 2008 tasuda lepingust tulenevad kohustused ja on ka märge selle kohta, et teatise koopia on saadetud käendajale L.N-ile. Seega on

AS Parex Leasing & Factoring püüdnud ka käendaja kaudu saavutada liisingulepingu

kohustuste täitmist, kuid ei OÜ Top Motors ega L.N rohkem midagi ei tasunud, kuigi L.N oli 08.10.2008.a. vahi alt vabastatud. Nii ei jäänudki kannatanul muud üle, kui peale sõiduki remondist kättesaamist 2008.a. detsembris see müüki panna.

Karistused

Karistuse mõistmisel L.N-ile ja A.Hatšaturjanile arvestab kohus nende süü suurust,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

KarS § 201 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse ja kuni viieaastase vangistuse, KarS § 209 lg 2 sanktsioon vangistuse ühest kuni viie aastani. Kohus on seisukohal, et L.N puhul

ei ole põhjendatud KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

37 rahalise karistuse kohaldamine. Seda põhjusel, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud

omastamise eest. Karistuseks oli juba siis vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Sellest

tulenevalt ei pea kohus õigeks uue samaliigilise kuriteo toimepanemise eest karistada

kergemaliigilise karistusega. Kohus on seisukohal, et toimepandud kuritegude eest tuleb süüdistatavaid karistada vangistusega. Prokurör taotles L.N-ile KarS § 201 lg 2 p. 1 järgi karistuseks üks aasta vangistust. Kohus nõustub sellega. Kuigi keskmine vangistuse määr on kaks aastat 6 kuud ning ei esine karistust

kergendavaid asjaolusid, ei pea kohus vajalikuks mõista riikliku süüdistaja poolt küsitud karistusest rangemat karistust. Kelmuse toimepanemise eest nõudis prokurör L.N-ile 3 aastat vangistust ja A.Hatšaturjanile 2 aastat vangistust. Kuna kohus mõistis L.N ühes kelmuse episoodis õigeks, vähendab

kohus karistust ja mõistab L.N-ile ja A.Hatšaturjanile mõlemale ühesuguse karistuse - 2 aastat vangistust. Miinimumkaristus ei ole põhjendatud seetõttu, et oma tegevusega realiseeris L.N kolm, A.Hatšaturjan kaks KarS §-s 209 lg-s 2 toodud koosseisutunnust – järelikult

avaldub süüdistatavate teos suurem ebaõigussisu, mis suurendab nende süüd ja ei ole

proportsionaalne miinimumkaristusega. Kuna L.N ja A.Hatšaturjan panid teo toime kaastäideviijatena kavatsetult, neil oli ühine eesmärk, mõlemad said varalist kasu, leiab kohus, et neid tuleb karistada ühte moodi.

Kohus nõustub riikliku süüdistajaga selles, et süüdistatavate suhtes ei ole vajalik rakendada vangistuse reaalset täideviimist, kuivõrd kuritegude toimepanemisest on möödunud viis aastat ja selle aja jooksul ei ole nad toime pannud uusi kuritegusid. Järelikult on juba pikaajaline menetlus ise täitnud nende suhtes eripreventiivse eesmärgi.

Kaitsjatasude hüvitamine

A.Sõnitsari kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla esitas kohtule taotluse A.Sõnitsari õigeksmõistmise korral hüvitada A.Sõnitsarile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 4080 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p. 1

kohaselt ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotluses on välja toodud

kaitsja poolt õigusabi osutamise liigid ja aeg ning kuna kriminaalasi oli mahukas ja kohtuistungeid palju, on kohtu arvates tegemist mõistliku summaga. Analoogse taotluse esitas ka L.N kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, taotledes L.N

õigeksmõistmise korral talle õigusabi osutamise eest tema poolt makstud 23154.90 euro

tagastamist. L.N mõisteti süüdi osaliselt – sõiduauto MB-ga ja BMW-ga seotud

episoodides. Sõiduauto Audiga seotud süüdistuses ja notarile valeandmete esitamises mõisteti

L.N õigeks. Tulenevalt eeltoodust kuulub L.N-ile tagastamisele pool tema poolt

õigusabi eest tasutud summast, s.o. 12000 eurot. Kohus leiab, et ka see summa on mõistlik, arvestades tõendite hulka, kriminaalasja keerukust ja kohtuliku arutamise pikkust.

Kohus juhindub KrMS § 309, § 310, § 311, 314.

Kohtunik