1-12-6187/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.september 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 12 – 6187 (12230105096)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Tõlk

Diana Smirnova

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: R.G, isikukood: xxx; elukoht: Xxx; kodakondsus: Ukaraina Vabariik; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: T OÜ; kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras 19-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.G KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 7 seitse kuud.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 7 kuud, see on 210 päeva vangistust üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 420 (nelisada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on R.G kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, Xxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

2

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks

päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud ning allutada

R.G

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on R.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

R.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista R.G-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot

- ekspertiisi kulud – 38.00 eurot

- kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud – 0.45 senti

- tasu õigusabi osutamise eest – 38.40 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „R.G 1 – 12 – 6187, kriminaalmenetluse kulud“.

Asitõend, 1 CD plaat (asub kriminaalasja toimiku juures), jätta kohtutoimiku juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

R.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.04.2012 kl 02.10 ajal Harjumaal

Maardus , Nurga tn.1 ja Kellamäe tn. 2 vahel ning edasi Nurga tn. 3 juures mootorsõidukit

BMW 520i, reg nr xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr. 985T kohaselt uuritaval R.G on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,88 milligrammi, laiendmääratlusega ± 0,06 mg/g (lõplik tulem 1,82 mg/g)).,

millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega

aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega R.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga - 420 tundi. KarS § 69 lg 3 ja 4 sätete alusel määrata ÜKT tegemiseks 18 (kaheksateist) kuud, mille ajal

süüdistatav peab täitma KarS §-s 75 lg.1 p.1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

1. elama alalises elukohas.

2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike registreerimisele;

3. alluma Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära süüdimõistetult mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

R.G nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppega, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava R.G

selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Mykhailo

4 R.G on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb R.G temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.G süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine

käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva

kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.G esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas

selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et R.G-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik