1-12-5960/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-12-5960

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-5960 (11230114580) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi P.H

süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav

P.H –

isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidus, elukoht: XXX, töökoht: AS IA, tõkendit kohaldatud pole.

Varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral:

- 20.10.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2

p 4, 7, 8 alusel mõisteti rahaline karistus 4000 krooni;

- 08.12.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2

p 7, 8, 9 alusel mõisteti vangistus 10 kuud; KarS §

215 lg 2 p 1, 2 alusel mõisteti vangistus 8 kuud; lõplikuks karistuseks mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta; katseaeg 1 aasta 6 kuud

Väärteokorras karistatud 8-l korral Kaitsja Juho-Enn Aule

RESOLUTSIOON

1. P.H süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

2

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel jätta P.H-le mõistetud tähtajaline vangistus

10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva tema suhtes osaliselt

tingimuslikult kohaldamata, koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva.

4. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 9 (üheksa) kuud ja 5 (viis) päeva, jätta

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel P.H suhtes tingimuslikult kohaldamata,

jättes selle karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et P.H ei pane

temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn).

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.H järgima katseajal

järgmiseid kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.H-le määratud 2 (kahe) aasta pikkuse

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.08.2012.a.

7. Ärakandmisele kuuluva vangistuse algust lugeda karistuse kandmisele asumisest.

8. KarS § 50 lg 1 p 1 ja liiklusseaduse § 127 alusel kohaldada P.H-le

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks alates

kohtuotsuse jõustumisest. P.H on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

9. P.H-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

• § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 211.20 eurot (kakssada üksteist eurot ja kakskümmend senti);

• KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot);

• KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 787 (seitsesada kaheksakümmend seitse) eurot.

• KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti). 10. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides

selgitusena „P.H, 1-12-5960, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisitasu, koopiakulu“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3

12. Asitõendid – 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni teate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 19.09.2012.a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

1. Esitatud süüdistus:

1.1. Süüdistus:

P.H süüdistatakse selles, et tema 12.10.2011 kella 12:54 ajal juhtis mootorsõidukit

Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas kesklinna poolt mööda

Endla tänavat Paldiski mnt suunas, lähenedes Endla ja Vaarika tänavate ristmiku juures

asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teemärgisega nr 945 /vöötrada/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks,

millega oleks arvestanud ilmastikutingimustega /märjalt asfaldilt vastu peegeldav päike/,

teeoludega /märg teekate/ ja muude liiklusoludega /võimalike jalakäijate liikumine

ülekäigurajal või selle vahetus läheduses/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli jalakäijate

võimalik liikumine ülekäigurajal või selle vahetus läheduses /LS § 50 lg 3 p 1/, kuna ülekäigurada tähistavad märgid ja teel viibiv vanur pidid olema eemalt nähtavad /tegemist oli sirge teelõiguga/, ei olnud piisavalt tähelepanelik vähekaitstud liikleja /eakas meesterahvas/

suhtes, mille tõttu jättis vähendamata oma sõiduauto kiiruse ning jäämata reguleerimata ülekäiguraja ees seisma /LS § 35 lg 4/, kuigi tal oli võimalus oma mootorsõiduk peatada enne ülekäigurada /LS § 33 lg 1/, sõitis otsa vasakult paremale teed ületavatele jalakäijale VZ, kes sai sõiduautolt löögi ja kukkus asfaldile ning suri saadud vigastustesse haiglas 13.10.2011 kell 10.54 /LS § 35 lg 1/.

P.H rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 / juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältima tema ohustamist ja

talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat,

tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning

haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 35 lg 4 /reguleerimata

ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte

ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht

seisma jääma, et võimaldada jalakäijale sõiduteed ületada/; § 50 lg 3 p 1 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta

4

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama/. P.H pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm.

1.2. Kaitsja seisukoht: Antud kuritegu P.H süüdistuses on õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi ja on leidnud küllalt tõendamist ja on selgunud see, et P.H ei ole toime pannud tahtlikku tegu. See oli toimunud ettevaatamatusest.

2. Kohus uuris järgmiseid kirjalikke tõendeid: liiklusõnnetuse akt nr 1833 /tl 5/ koos

skeemiga /tl. 6/; sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl. 7/ koos fototabeliga /tl. 8-35/;

liiklusvahendi vaatlusprotokoll /tl. 36/; SA PERH väljavõte haigusloost /tl. 38/; tunnistaja

KKütlused /tl. 40-41/; P.H ütlused tunnistajana /tl. 43-44/; surnu ekspertiisiakt nr

563 /tl. 50-58; sh eksperdi arvamus lk 54/; häirekeskuse vastus /tl. 65-66/; asitõendi

vaatlusprotokoll /tl. 67-68; 70/; kannatanu NL ütlused /tl. 72-73/; surnu invaliidsuspensioni

tunnistus /tl. 74/; liiklustehnilise ekspertiisiakt nr 11E-LL0078 /tl. 78-82; sh eksperdi arvamus

lk 80-81/; tunnistaja KZ ütlused /tl. 83-87/; tunnistaja KK ütlused /tl. 88-90/; kahtlustatava

P.H ütlused /tl. 94-97/; mootorsõiduki ja P.H juhtimisõiguse andmed /tl.

104/.

3. Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub järgmisele seisukohale:

3.1. Teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü.

KarS § 423 lg 1 näeb ette vastutuse mootor-, õhu-, või veesõiduki või trammi või

raudteeveeremi juhi poolt liiklusvõi käitlusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm.

12.oktoobril 2011 koostatud liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, sellele

lisatud skeemi ja fototabeliga /tl 5-35/ ja liiklusvahendi vaatlusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et 12. 10.2011 kell 12:54 ajal toimus Tallinna Endla ja Vaarika tänavate ristmiku

juures reguleerimata ülekäiguraja juures liiklusõnnetus, mille käigus P.H juhitud

VW Pole registreerimismärgiga XXX sõitis otsa jalakäija VZ, kes sai autolt löögi. Surnu

ekspertiisiakti nr 563 /tl 50-58/ kohaselt saabus VZ surm SA PERH haigusloo andmetel 13.10.2011 kell 10:54. Surma põhjuseks oli pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma

hulgaliste kinniste skeletiluude murdude ja siseorganite vigastustega, mis tüsistusid ägeda

verekaotuse sisemisest verejooksust ja hemorraagilise šokiga. Need tervisekahjustused olid eluohtlikud. Pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma võis olla saadud tömbi vägivalla toimel 12.10.2011 liiklusõnnetuse käigus auto otsasõidust.

Häirekeskuse vastusest (tl 65-66) ja asitõendi vaatlusprotokollist (tl. 67-68; 70) on fikseeritav õnnetuse toimumise aeg, kuivõrd kõned on toimunud vahetult peale õnnetust. Väljavõtte SA PERH haigusloost (tl 38) tõendab, et VZ oli õnnetuse toimumise ajal kaine.

Süüdistuses etteheidetavate liiklusnõuete rikkumine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud. LS § 33 lg 1 / juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/. P.H ütluste kohaselt (tl 94-97) kohaselt tema auto läheduses sõidukeid ei olnud, kõrval sõidukeid ei olnud

5

ning taga samuti mitte, kuivõrd ajal kui ta Endla tänavale vasakpööret teostas, siis Endla

tänaval otse Paldiski mnt poole sõitjad seisid punase tule taga. Enne Paldiski mnt nägi ta

ülekäigurajal inimest viimasel hetkel. Ainuüksi asjaolu, et juht märkab jalakäijat viimaselt

hetkel, on kinnituseks asjaolu kohta, et ta pole LS § 33 lg 1 tähenduses olnud piisavalt

tähelepanelik vähekaitstud liikleja suhtes. Erinevalt tavapärasest liiklusolukorrast Tallinna

kesklinnas ja selles vahetus läheduses puudusid samas piirkonnas teised sõidukid, millised oleksid jalakäija märkamist raskendanud.

LS § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega

jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/. VZ surmaga realiseerus juhi tegevusest tulenev oht. Lisaks oli VZ näol tegemist vanuriga, kelle liikumine oli raskendatud. Nii süüdistatava kui ka autos kaasreisjaks olnud KK esialgse ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 40-41, 43-

44) oli teeletulnu vanem meesterahvas. Autos viibinud P.H ja K ütlusi selle kohta, et kannatanu jooksis, ei pea kohus tegelikkusele vastavateks. Liiklusõnnetused toimuvad loetud

sekundite jooksul ja teiste liiklejate liikumine tundub õnnetuses osalejale pea alati liiga kiirena. Tunnistaja KZ ütluste kohaselt (tl 83-87) oli Z tema naaber, kellega tal olid juba 30 aastat sõbralikud suhted ning kohtuti iga päev. Z sõnul oli Z 20 aastat tagasi olnud insuldi tagajärjel probleem parema jalaga, kõndimisel see lohises mööda maad. V võis kõndida, kuid mitte joosta. Sama kinnitas kannatanu NL (tl 72-73). 1975. aastal välja antud tunnistus (tl 74)

ei tõenda kohtu hinnangul seda, et Z oli õnnetuse toimumise ajal invaliid. Nimetatut saab kinnitada Sotsiaalkindlustusameti poolt välja antav dokument. VZ oli sündinud 1927. aastal

ning ainuüksi nimetatud faktist tulenevalt oli tema jooksmine ebatõenäoline. Asjaolu, et Z

näol oli tegemist eaka meesterahvaga, kellel esines liikumisel takistusi, pidi olema igale mõistlikule kaasliiklejale nähtav.

LS § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis

on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijale sõiduteed ületada/; P.H ütluste kohaselt (tl 43-44) oli tema liikumiskiirus 40-45 km/h, KK ütluste kohaselt 45

km/h, liiklustehniline ekspertiisiakt nr XXX kohaselt võib sõiduauto kiiruseks otsasõidu hetkel hinnata 50 km/h. Arvestades saabunud tagajärge, ei olnud liikumiskiirus piisavalt väike jalakäija mitteohustamiseks.

LS § 50 lg 3 p 1 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi

ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama/.

P.H ütluste (tl 94-97) kohaselt oli liiklusõnnetuse ajal teekate märg, oli

päikesepaisteline ilm, päike paistis madalalt, juhile vasaku külje poolt. Märg teekate ja päikesepaiste peegeldasid veel rohkem. P.H juhitud sõiduk ei suutnud seisma jääda

eespoolse nähtavusulatuse ega ka etteaimatava takistuse ees, milleks on kohtu hinnangul

ülekäiguraja juures viibiv jalakäija. Oludes, kus juht ei suuda korralikult näha teed ja võimalikke takistusi sellele, tuleb valida lubatud suurimast sõidukiirusest tunduvalt väiksem kiirus.

Liiklustehniline ekspertiisiakti nr 11E-LL0078 (tl. 78-82) kohaselt sõiduauto VW Pole, reg

märk XXX oli juhil hetkel kui jalakäija alustas pärisuunalise sõidutee ületamist, tehniliselt

võimalik vältida otsasõitu jalakäijale nii jalakäija kiire kõnni kui ka jooksmise korral.

6

Jalakäijale otsasõidu hetkel liikus jalakäija vöötrajal või selle vahetus läheduses pärast vöötrada.

KarS § 423 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivne tunnus ettevaatamatus. KarS § 18

kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus või hooletus. Kohus asub seisukohale, et

liiklusnõuete rikkumine on toime pandud hooletusest. P.H ei toiminud tee ja ilmastikuoludele vastavalt piisavalt hoolikalt ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid,

milleks liiklusseadus teda kohustab, samas teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ning sellisel juhul oleks liiklusõnnetus ja kannatanu surm jäänud saabumata.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. P.H on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

3.2 Karistuse mõistmine

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus hindab P.H süüd keskmisest suuremaks. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist liikus P.H juhitud auto mööda Endla tänavat Paldiski mnt poole esimeses sõidureas. Jalakäija alustas tee ületamist teiselt poolt tänavat. P.H auto ette

jõudmiseks ületas VZ seega kolm sõidurida. Tegemist on laia teega ning liiklusõnnetuse

toimumise ajal puudusid süüdistatava ütluste kohaselt seal teised sõidukid. Arvestades segavate faktorite vähesust ning asjaolu, et jalakäija sõidutee ületamine pidi olema pikka aega

nähtav, oli P.H tähelepanematus liikluses märkimisväärne. Saabunud tagajärg oli üliraske.

KarS § 423 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi või kuni kolme-aastase vangistuse. Rahatrahv karistusliigina siinkohal ei kohaldu, kuivõrd P.H on varasemalt karistatud

kriminaalkorras rahatrahviga ning nimetatud karistus ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt

käituma. Samuti on tema suhtes varasemalt kohaldatud karistuseks vangistust, milline on

jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata. Rahatrahvi karistusliigina ei ole võimalikuks pidanud ei prokurör ega ka kaitsja. Seega tuleb karistuse liigiks valida vangistus.

Arvestades kergendava asjaoluna kahetsust, mõistab kohus karistuse alla sanktsiooni keskmise määra – karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. Arvestades,

et kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

Prokurör ja kaitsja taotlesid mõistetava karistuse tervikuna tingimuslikult kohaldamata jätmist – tegemist on teoga, milline ei ole toime pandud tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Arvestades

õnnetuse üliraskeid tagajärgi ning süüdistatava eelnevat liikluskäitumist, ei pea kohus nimetatut võimalikuks.

P.H on korduvat karistatud liiklusnõuete rikkumise eest. Ta on varasemalt toime

pannud liiklusseaduse (kuni 01. 07. 2011 kehtinud redaktsioonis) § 7415

sätestatud väärteo mootorsõidukivõi trammijuhi poolt ristmikule või reguleeritud ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal; LS § 7422 sätestatud väärteo – mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse

7

ületamine; LS § 7417. sätestatud väärteo mootorsõidukivõi trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine. Seega on P.H karistatud rikkumiste eest, millised võivad kergesti viia raskete tagajärgedeni ning vähemalt ühel juhul on varasemalt selles ka kahju tekkinud. P.H ei ole varasematest karistustest teinud järeldusi sellest, et tema liiklemisviis on ohtlik.

Nähtuvalt tl 104 asuvast õiendist on P.H-le juhtimisõigus omistatud 23. mail 2009.a.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 100-103) on teda 2009.a. karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ning 2011.a. jõustunud otsusega 6 kuuks. Seega on ligemale 2 a ja 5 kuu pikkuses ajavahemikus juhtimisõiguse saamisest kuni liiklusõnnetuse toimumiseni olnud

juhtimisõigus karistusena ära võetud tervelt 6-ks kuuks. Tegemist on noore liikleja kohta märkimisväärse „saavutusega“.

Samas on tegemist noore inimesega ja ettevaatamatusest toime pandud teoga. Varasem katseaja määramine on mõjutanud vähemalt katseaja kestel isikut õiguskuulekalt käituma ning

seetõttu peab kohus võimalikuks suurema osa karistusest jätta tingimuslikult kohaldamata. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel jätta P.H-le mõistetud tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva tema suhtes osaliselt tingimuslikult kohaldamata, koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva.

Kohtu hinnangul peab katseaeg olema pikem varasema kohtuotsusega mõistetud katseajast. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 9 (üheksa) kuud ja 5 (viis) päeva, jätta KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel P.H suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täitmisele

pööramata tingimusel, et P.H ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse

katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-5

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn).

Samuti tuleb süüdistatava suhtes lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist määras, mis eemaldab ta varasematest karistustest pikemaks ajaks osalemisest liikluses mootorsõiduki juhina ning samuti suunab ta juhtimisõiguse tagasisaamiseks nii sõidukui ka teooriaeksamile eksamile. KarS § 50 lg 1 p 1 ja liiklusseaduse § 127 alusel kohaldada P.H-le

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. P.H on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4. Asitõendid: 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakituna ümbrikusse, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

5. Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle KrMS § 180 lg 1 alusel ilmselt üle jõu.

Samuti ei ole sellekohaseid taotlusi esitatud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja alljärgnevalt:

- § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 211.20 eurot (kakssada üksteist eurot ja kakskümmend

senti);

8

- KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot);

- KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 787 (seitsesada

kaheksakümmend seitse) eurot.

- KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia

tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.H, 1-12-5960, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisitasu, koopiakulu“.

Ingrid Kullerkann Kohtunik